ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Plekktrumm: Mihhail Gerts

Saada link

Kirjeldus

Jätkuvalt kummitav koroonaviirus on põhjustanud palju segadust ka kultuurielus. Kuidas end määramatusse mitte ära kaotada ja muusikast endiselt rõõmu leida? "Plekktrummis" jagab oma kogemust äsja festivali TubIN vedanud dirigent ja muusik Mihhail Gerts. Saatejuht Joonas Hellerma.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Plekktrumm
Osa nr.: 210
Kestus: 00:42:50
Indeks: 2021-003281-0210
Režissöör: Radsin Maire
Esmaeeter : 15.11.2021
Kategooria: Kultuur → kultuurielu analüüs
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 STUUDIO. Joonas Hellerma sissejuhatus, teema ja saatekülalise lühitutvustus.
00:01:18 Festivali TubIN eestvedaja, dirigent ja muusik Mihhail Gerts. Saabusid äsja Belgiast, kus Sul oli Belgia Rahvusorkestiga kaks kontserti. Juhatasid Mozarti „Suurt missat”. Nädal aega tagasi ei olnud neid juhatamisi Sinu plaanides veel kirjas. Kuidas Sa sattusid Brüsselisse neid kontserte juhatama? Dirgendi haigestumine, asendus. Oli sel ajal Berliinis. 2 aastat tagasi oli põhitöö, käia asendamas erinevaid dirigente. Pandeeimia tulekuga katkes.
00:03:02 Kui kaua Sul oli aega, et noodid ära õppida? Keskendud kõige olulisemale, osa repertuaarist oli tuttav. Ei saa ennast ära kaotada detailides. Loeb muusikatunnetus.
00:04:06 Missa ja selle religioosne sisu. Mozarti C-moll missa, isiklik teos. Suur konflikt isaga ja õega, vastusena kirikule. Enesekehtestamise märk. Iga teosega käib kaasas väga isiklik lugu.
00:05:30 Orkestri kiirabi metafoor. Reisiv külalisdirigent, kes loob endale nime ja maine. Suure unistuse täitumine: suured orkestrid, suured lavad, suured repertuaarid. Dirigeerida võimalikult hästi, hoida ennast vaba tegevustest mis ei ole dirigeerimisega seotud, kõik panused ühel kaardil.
00:07:20 Faustilik tung- kõige suurema ja magusama järele. Väga ühekülgne vaade maailmale, muusikale ja dirigeerimisele. Lockdowni ajal ei jäänud mitte midagi alles.
00:07:53 Mis peab orkestris juhtuma, et viimasel hetkel kutsutakse välja hoopis teine dirigent? Tervis veab alt olulisel hetkel, Mihhail Gerts on alati löögivalmis.
00:08:41 Neeme Järvi, kui ta emigreerus USA-sse, on samuti rääkinud sellest, kuidas tal tekkis USA-s üsna kiiresti võimalus haigeks jäänud dirigenti viimasel hetkel asendada. Kui tähtsad on sellised juhused dirigendi arengus? Üks võimalus kuidas avanevad uksed täiesti ootamatult, orkestritel pole vähetuntud dirigente nimistus.
00:10:01 Ebatavalised valikuid. Olid pikalt töötanud Estonia ooperis dirigendina, läksid Sa veel Berliini dirigeerimist õppima ja lõpuks otsustanud vabakutselise dirigenditöö kasuks – milline oli Su ambitsioon? Dirigendile on kõige raskem algus. Tänu Arvo Volmerile, usaldas orkestri ette 22- aastasena. 7 aastaga õnnestus väga palju õppida. Sümfoonilises maailmas nullpositsioon. Õppimine Berliinis, dirigent õpib ainult töös orkestriga. Ainuvõimalik lahendus vabakutseline dirigenditee. Kõige suurem võimalus arenguks
00:12:33 Fokuseeritud kõrgetele ideaalidele, kolleegide arvamus, kerge arrogantsus. Mihhail Gerts: Ainult üks eesmärk, teha seda, mis toetab arengut ja viib mind edasi selle sihi nimel.
00:13:44 Kuulus esimene lockdown, kõik hakkas muutuma. Esimene märk, et midagi on muutunud sinu töös. Saabus väga äkki, enne seda olid kiirabikontserdid. Lõppes kõik väga järsku, kurnatud, kuude kaupa oli triatlon. Esimesed kuud haiglaslikult positiivne, eufooria uute asjade õppimisel, aega on. Kontserdid lükkusid edasi ja tühistati, tekitas suurt ärevust. Elu sõltus ühest kontserdist, kas kutsutakse tagasi või mitte. Orkestrid on institutsioon kus toimib otsedemokraatia 100%. Tohutu pingeline olukord, mõjus nagu köis ümber kaela.
00:16:58 Esimese laine tõsidus hakkas ilmnema natukene hiljem. kogu olukorra tõsidus jõudis kätte teise lockdowni ajal, kvoot oli ebapiisav. Ebakindlus, miks ei kutsuta tagasi. Suured distantsid muusikute vahel, muusikategemise protsess muutus. Harjumused, töövõtted ei toiminud, ei toonud tulemust, kõik läks valesti.
00:19:07 Kontserte polnud enam nimekirjas. Teine lockdown. Kirill Petrenko väljend: Teine lockdown oli knockdown. Mihhail Gerts reisiva vabakutselise dirigendi elu lõppes teise lockdowni ajal.
00:20:23 Kas oli ka hetk, kui karjäär tuleb üldse ringi teha? Dirigenditöö sellisel kujul ei saa jätkuda? Mihhail Gerts: 2020 detsembri aastavahetusel arutlus, mis ma veel peale muusika oskan teha. Räägin kuute keelt, tegelikult ei oska midagi teha. Tänu sõprade ja perekonna toele Eestis, sain üsna kiiresti aru, et midagi tuleb teha. Miks on muusika tähtis? Mis asjad on tähtsad kui nad ei ole elutähtsad?
00:22:13 Jätkuvalt ree peal muusikuna, uut tüüpi motivatsioon. Mis on muusika? Muusika on elutähtis. Bergeni neuroloogiaprofessor Stefan Kölsch katsed klassikalise muusikaga. Muusika annab inimestele häid emotsioone läbi terve eluea. Muusikal on ühiskonnale väga palju anda aga on suur ülesanne leida üles need inimesed ja veenda neid selles. Tahan läbi muusika jõuda inimesteni ja anda neile võimalus osa saada sellest maailmast, mis teeb mind õnnelikuks
00:25:46 Pärast põhjamiskäimist ja fundamentaalsete teemadega vastakuti olemist, kas jätkuvalt tähtis on omaenda visiooni läbiviimine number üks? Totaalne keskendumine iseendale on vale, seab väga tugevad piirangud, väga ühekülgne eluvorm. Täna huvitab mind see, mida ma saan teha teiste jaoks. MUBA loovjuhi konkurss. Festival TubIN Tartus, tagaside tõi väga palju rõõmu. Teemad läksid inimestele korda
00:28:00 Mida sa teed dirigendi praegu teistmoodi suheldes orkestriga või otsides kontakti oma seljataha jääva publikuga? Teen seda mis ma oskan, sealt on kadunud mõned kihid, kadunud soov ennast näidata. Protses dirigenditöös on isetum kui ta oli varem. Dirigent on mediaator, vahendaja. Suhtumine on teine.
00:29:18 Viimase 2 aasta kokkuvõte muusikuna, dirigendina. mis on kõige olulisem asi? Kõige olulisem on tunnetus, et olen õppinud armastama inimesi, kellega ma töötan ja olema nende jaoks olemas. Olen pannud ennast teiste eesmärkide teenistusse
00:30:35 Vbla murudub mingisugune jää, kollektiivne hoiak muutub? Kas klassikaline muusika võiks rohkem inimeste juurde teed leida? Selleks, et see muutuks, tuleb väga aktiivselt seda inimesteni viia. Klassikaline muusika tänapäeva muutuvas ühiskonnas. Vaimustuse tunnet on vaja inimesteni viia.
00:32:05 TubINi festival. TubINi festivali idee tekkis ammu, mõned kuud enne seda kui toimus esimene lockdown. Tartu Elleri kooli 100-s juubel, kus õppis lapsena. Äratundmisehetk. Tänu TubINi festivalile loominguline protsess hoidis elus. Tubina 3. sümfoonia. Kuidas viia oma vaimustust teise inimeseni.
00:34:24 Musikaalne pere, Su ema on tuntud kontsertmeister ja pianist Zoja Hertz ja kasuisa laulja Jassi Zahharov. Tubina muusika. Raske maine, dramaatiline ja traagiline. Elujõulised ja kaunid Tubina teosed Tubina festivalil. Tubina muusika on väga eriilmeline.
00:35:33 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis klassikalise muusika loovjuht. Muusikas hinnatakse virtuoossust, meisterlikkust, karismat. Kuidas õppida leplikkust, empaatilisust? Ülimalt oluline. Õppekeskkond muusika valdkonnas peab olema päriselule võimalikult lähedal, vastasel juhul tekivad illusioonid ja illusioonid on määratud purunema. Unistused vbla täituvad. Muutus 2 aasta jooksul, lähenemine on tunduvalt mitmekülgsem. Väga paljude muusikute tee, hoida oma taset. Peab mõtlema kes on minu kuulaja
00:37:20 Üks Sinu nimekaid kolleege, pianist ja dirigent Daniel Barenboim, kellega Sul on olnud võimalust ka kokku puutuda, on loonud Berliinis koguni oma muusikaakadeemia, Barenboimi-Saidi akadeemia, mis ühendab eri loomingu- ja humanitaarvaldkondi rikkama hariduse nimel, millel on olnud maailmamuutev mõju. Oled ka üks selle akadeemia õppejõududest. Kas Sa usud sellesse maailmaparandamise motiivi? Muusika teeb maailma paremaks, pole illusioon. Pakume inimestele positiivseid emotsioone. Me ei suuda läbi muusika lahendada näiteks Palestiina-Iisraeli konflikti. Koos orkestris mängida on võimalik vaatamata sinu päritolulule, religioonile. Tunda sellest rõõmu, elada rahus ja pakkuda inimestele suurt elamust
00:39:10 Pime aeg on käes, valgeid tunde on vähe. Mida sa vajad, mis lohutab? Inimesed, ei meeldi enam olla niipapalju üksi olla, suhtlemine inimestega toob dünaamikat, rõõmu ja tunnetust, et elu läheb edasi.
00:40:03 Mihhail Gertsi kultuurisoovitus: Ma tahaksin kutsuda inimesed kontserdile, mis toimub alles 25. märtsil. See on eriline kontsert, kus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga me kanname ette kolm teost. Neist esimene on Jüri Reinvere uudisteos, mille ta veel kirjutab meile. Jüri Reinvere on maailmas üks kõige suurema tähelennuga Eesti heliloojaid. Meil on temaga üks ühine huvi, Eduard Oja, kes on kirjutanud ühe sümfoonia, mida mulle teadaolevalt pole kunagi esitatud. Ma loodan, et ma eksin, aga ma arvan, et mitte. See sümfoonia on lõpetatud 1947 ja me esimest korda kanname selle ette. Eduard Ojat ühendab väga palju Robert Schumanniga, kelle "Kevadsümfoonia" on üks kõige eufoorilisem ja rõõmsam teos, mida üldse on klassikalises muusikas kirjutatud. Seda rõõmu tahame publikuga jagada.
00:41:33 Joonas Hellerma lõputekst.
00:42:10 LÕPUTIITRID (rull), Elamussaadete toimetus 2021
00:42:45 ETV2 ident
Faili nimi: 2021-003281-0210_0001_XHD_PLEKKTRUMM_MIHHAIL-GERTS.MXF
Indeks: 2021-003281-0210
Kestus: 00:42:50
Registreerimise kuupäev: 15.11.2021
Registreerimise aeg*: 2021-11-15 22:27:52
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse