Olemine: Hando Runneli omailm luuletustes ja lauludes Rändame Hando Runneli loomingu radadel ning otsime laule, mida tema luuletused endas kannavad. Rändame luuletaja tekstide kaudu tagasi tema lapsepõlve ning kuulame, mida rääkis 25-aastane Runnel oma esimeses raadiointervjuus aastal 1964. Kuidas mõistab Hando Runneli loomingut tänane noorsugu, sellest annab aimu Lavakunstikooli 30. lennu lavakava, mis on salvestatud tänavu detsembris. Hando Runneli esimene raadiointervjuu on salvestatud aastal 1964, mil ta oli kanakasvataja kolhoosis. Tema esimesed luuletused olid ilmunud Loomingus aasta varem. Runnelile sõidab külla noor raadioajakirjanik ja novellist Peeter Hein, kelle sulest pärinevad ka kirjandusliku raadioreportaaži proosatekstid. Peeter Hein avab raadiokuulajale ukse tolle aasta veebruarikuu külma ja vaiksesse hommikupoolikusse ning jutustab meile tollest poisist, kes seal samas karjalauda taga oma luuleilmast kõneleb. Oma raamatus "Hingedeaeg" kirjutab Hando Runnel järgmist: "Luuletus sai alguse muusikast, laulust. Kui laul pages raamatusse, kaotas ta oma viisi. Seda, mida ennem kuuldi kõrvadega, nähti nüüd silmaga. Luuletus on laulu kõrval tiivutu lind, nagu "haige tiivaga lind". Luule on nagu jooksja jaanalind või kitkutud kana lendava ja laulva lõokese kõrval. Ainult väga hea või hingelähedane luuletus jõuab ka silmade läbi loetult lugeja sees laulma hakata. Luule on hääleta laul." Hando Runneli loomingut loevad Lavakunstikooli 30. lennu tudengid Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Maria Koff, Jaan Tristan Kolberg, Maarja Mõts, Hardi Möller, Margaret Sarv ja Neti Tikk ning 28. lennu vilistlane Teele Pärn. Saate autor on Miina Pärn.