Saate autor ja toimetaja Madli Leikop. Saatelõik. Haridusminister Mailis Rand meenutab, kuidas tema kirjutas lõpukirjandit. Küsitleb Madli Leikop. Eetris: kevad 2002. a. ASDAT-2775.2
Uuest riigimetsa müügikorrast räägivad Aarne Liiders ja Ulvar Kaup. Reporter Toivo Makk. Salvestatud 1999.
Saatesari Spekter. Saate autor, toimetaja ja esineja Madli Leikop. Saates räägib Tallinna aukodanik ja kodu-ajaloolane Robert Nerman Tallinna ajaloost, erinevatest eeslinnarajoonidest Koplist, Kalamajast, Pelgulinnast, Lasnamäest ja Süda-Tatari piirkonnast. Robert Nermani raamatutest "Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940" ; "Lasnamäe ajalugu", uurimistöö vajalikkusest, jm. Eetris Vikerraadios: 02.2002. ASDAT-2231.2
Näide puudega noormehe Meelis Luksi ehk Mella heliloomingust. Meelis Luks on noormees, kes joonistab varvaste abil, tal on olnud mitu näitust. Teine hobi on muusikalooming arvuti abil. Toimetaja Madli Leikop.
Intervjuu 2004. a üldtantsupeo meesterühmade juhi Maie Oravaga. Meestetantsud esmakordselt nii ulatuslikult ettekandmisel tantsupeol. Ettevalmistused. Küsib Tarmo Tiisler.
Intervjuu 2004. a üldlaulupeo segakooride üldjuhi dirigent Ants Üleojaga. Ettevalmistused, repertuaar. Küsib Kadri Uutma. Oli eetris Spektri raames 16.06.2004.
Spektri peresaade lastekirjandusest. Räägivad Tähekese peatoimetaja Ilona Martson, lastekirjanik ja õpetaja Jaanus Vaiksoo ning lasteraamatute illustraator Piret Raud. Küsib Kerttu Soans. Autor Kerttu Soans. Toimetaja Madli Leikop.
Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur Mare Torm annab lühiülevaate Eesti lastekaitseliikumise ajaloost 1918-1940. Toimetaja Madli Leikop.
Intervjuu 2004. a üldlaulupeo naiskooride üldjuhi Ants Söödiga (Sööt). Naiskooride ettevalmistus ja repertuaar. Küsib Kadri Uutma.
Tiit Leito - Eerik Kumari preemia saaja. T. Leito looduskaitse olemusest, eksperditööst ja fotografeerimisest. 10 suurt loodusalbumit. Ka unistuste metsa valemist. Toimetaja/autor Toivo Makk.
Tiit Sillaots (Keskkonnaministeeriumi nõunik) tutvustab Eerik Kumari looduskaitse preemia laureaati Tii Leitot kui suurepärast looduse tundjat ja fotograafi, kelle slaidiprogramme kasutatakse õppetöös ja loodusalbumeid erinevate kaitsealade väärtuste selgeks saamisel.
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus kõneleb eestlaste elulugude kirjutamisest, kogumisest ja talletamisest. Saatejuht Madli Leikop.
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus kõneleb eestlaste elulugude kogumisest ja talletamisest. Kes neile oma elulugusid saadavad, miks on tähtis oma elulugu kirja panna. Saatejuht on Madli Leikop.
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus kõneleb eestlaste elulugude kogumisest ja talletamisest. Saatejuht Madli Leikop.
Intervjuu 2004. a üldlaulupeo poistekooride üldjuhi Hirvo Survaga. Laulupeo ettevalmistus, poistekooride repertuaar. Küsib Kadri Uutma. Oli eetris "Spektri" raames 31.03.2004.
Intervjuu Tallinna Ülikooli projektijuhi Leif Kaleviga. Kui kaugel on Tallinna Ülikooli loomine, miks asjad ministeeriumis edasi ei liigu. Reporter Madli Leikop.
Intervjuu viiekordse Eesti absoluutse meistriga kulturismis Ott Kiivikasega. Kas kulturism on sport või elustiil? Küsib Riina Reimann-Männiste.
Intervjuu rahvastikuministri Paul-Eerik Rummoga küsitluse "Omavalitsuste toetus lastele ja lastega peredele 2002-2003" kohta. Reporter Madli Leikop.
Pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Ilmar Kopso räägib omaaegse Eesti Vabariigi hariduselu rahastamisest ja haridusosakust. Küsib Madli Leikop.
Pedagoogika Arhiivmuuseumi teadur Mare Torm kõneleb Gustav Ernesaksa abikaasast Stella Ernesaksast, tema kohast Eesti pedagoogikaloos. Tehtud S. Ernesaksa 95. sünniaastapäeva puhul. Küsib Madli Leikop.
Intervjuu 2004. a üldlaulupeo lastekooride üldjuhi Aarne Saluveeriga. Peo ettevalmistus, lastekooride repertuaar. Reporter Kadri Uutma. Eetris oli Spektri raames 25.02.2004.
Biorütmidest kõneleb füüsikaõpetaja Ilmar Raidna, kes on omal käel harrastusena biorütme uurinud 25 aastat ning kirjutanud sellest ka raamatu. Küsib Madli Leikop.
Intervjuu Stockholmi Eesti Maja raamatukogu juhi Edith Kotka-Nymaniga. Raamatukogu on mitmeid kordi kolinud, on hääbumisel. Küsib Martin Pärn.