Sarja lõpusaade, kus korratakse saadet Koidulast. Alguses räägib Mart Ummelas saatesarjast ja loeb ette Peeter Oleski kirja. Autor ja toimetaja Mart Ummelas.

Just kevade äratundmine viib luulet edasi. Pärast Koidulat ja enne Oskar Lutsu kuulutas kevadet Juhan Liiv. Tema järel tuli Gustav Suitsust hiljem Henrik Visnapuu (1890-1951) ning siis rätsep Rasinalt - Toomas Nipernaadi (1928). Veelgi pärastpoole August Sang (1914-1969) ehk tema Hommikulaul (1959), Su soojad tuuled! Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Esimest korda nägi Lydia Jannsen (1843-1886) Emajõge 1862. Teel Pärnu Ülejõelt Tartu suurkooli pidi ta ületama mitu jõge ja hilisemast tundis ta nii Narva ja Laukka jõge kui ka Neevat. Ent jäi Emajõgi esiti areldi, peagi armastusest. Pidagem meeles, et Eesti hümn ja mitu hümnilaadilist luuletust pärinevad kõik samast perekonnast. Seekord räägivad Mart Ummelas ja Peeter Olesk Lydia Koidulast.

Selle saate teemaks on August Mälk. Ankur võib olla ka kuivamaa-sõna: ankrusse heitma tähendab ka platsi võtma. Sadam seevastu on sõna ranna ja mere piirilt. Ladina portus tähendabki mitte kõigest sildumispaika, vaid kohta väljaspool hädaohte. Teel roomlaste juurde Kristuse õpetust kuulutama leidis apostel Paulus niisuguse koha Kreeta mere äärest ja nimetas ta Heaks sadamaks. Tõest kinni pidades August Mälgu (1900-1987) Hea sadam (1942) pidi nõukogude okupatsiooni algul 1940 kandma pealkirja Uus elu ... Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Seekord on jutuks poetess Doris Kareva looming. Autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Peeter Olesk ja Mart Ummelas räägivad Madis Kõivu elust ja loomingust. Toimetaja Mart Ummelas.

Selle saate peategelased on Mari Saat ja Andres Ehin. Autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Hugo Raudsepp'a (1883-1952) komöödia Mikumärdi (1929 Pärnu Töölisteatris) tegevuspaik on kogu tüki kestes üks ja seesama taluõue eesaed redeliga lakka. Tegevuse tihedus näitab, et selles talus kirikuinimesed just ei olda. Ollakse suuvärgitegelased või muidu tuiskamid, aga sa ei või ilmaski teada, millal kellegi fraas just etenduse toimumise ajal märki tabab. Näiteks Seeliohvil Põllumeestekogu järjekordse käärimise aegu: Kas partei läheb põrgusuureks!. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Peeter Olesk ja Mart Ummelas räägivad sarja 32. saates Anton Hansen Tammsaare elust ja loomingust. Autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Mart Ummelas ja Peeter Olesk räägivad Aidi Vallikust, Ene Jaanistest ja teistest. Toimetaja Mart Ummelas.

"Me kirjutame ikka selleks, et keegi meid loeks, kas nüüd või vähemalt hiljemgi" (Friedebert Tuglase novell "Viimne tervitus. Simploni tunnelist leitud käsikiri" (1941).) Sellise alguslausega ilmus esimest korda ta "Teostes" II, 1957 jaanipäevaks. Alustanud oma "Päevaraamatut 1957-1968" (Tallinn, 2008) 1.08.1957, ei võinud Ristikivi Tuglase toda lauset veel tunda. Kuid päevikut nõnda ei kirjutatagi. Ristikivi kirjutab ellujäämiseks, mitte et tema hilisematel uurijatel oleks kergem. Ka Bernard Kangro/Karl Ristikivi "Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977" (1985; 2006) pole kirjutatud uurijate abistamiseks. Küll pakuvad nad palju võtmeid ning jääb juba meie mõistada, milliseid uksi nendega avada. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Kas Paul Kuusberg (1916-2003) oli eesti või nõukogude kirjanik? Annab mõistatada, sest nn. akadeemiline Nõukogude paljurahvuselise kirjanduse ajalugu teatab 5. köites (Moskva, 1974, lk. 275), et "romaani Südasuvel (1966) paatose moodustavad Suure Isamaasõja esimestel kuudel dramaatilistes tingimustes isiksuse sotsiaalse täiskasvanuksaamise kunstiline analüüs, usk nõukogude inimese eetikasse ja võitlus kodanliku natsionalismi alustega." Ja see peab olema teadus nagu Ohm-i seadus? Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Peeter Olesk ja Mart Ummelas räägivad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi elust ja loomingust. Pikemalt jutuks loomulikult eepos "Kalevipoeg" ja selle 16. lugu "Reisist maailma otsa". Kalevipoeg kunstis. Autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Juhan Viiding ehk ka Jüri Üdi (1948-1995) oli pillaja heas mõttes. Looja, kellel jätkus sõnu suuremal hulgal kui muudel. Ta oli üleannetu kinkija. Lust koos peojärgse peaparandusega. Tema õpetaja Voldemar Panso hoiatas teda, kuid võib-olla ka kadedusest. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Peeter Olesk: "Luuletaja eneseotsing ehk jagunemine õnnetunde ja kannatuste vahel. Kannatusena mõtlen ma inimese ebakindlust, mitte otsekohe verist haava. Osalt on see Marie Underi luuletuse "Soov" võtmeks, kuid teisalt on seesama küsimus lahendatud August Sangal tema luuletuses "Soov" Underist täiesti erinevalt ja Lydia Koidulal tema luuletuses "Soovid" (1882) hoopiski Soome silla kaudu. Under ei ole sugugi hõiskaja. Pole keegi praegustestki. Kuid pangem kõrvuti Marie Under ja Debora Vaarandi. Teine on estraad, esimene on kaasatundja." Auitorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Peeter Olesk. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Professor Gustav Suits (1883-1956) uuendas nii mõtlemisviisi kui ka eesti luulet. Euroopalikkus eesti kultuuris ei alanud pasteldes või vene saabastes maameestest. Ta algas noore tudengi igatsusest pääseda lombist avamerele. Eesti luules oli Gustav Suits esimesi, kes ei häbenenud nii loomulikku tunnet nagu armastus. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Iga kirjanikku ei maksa siduda tema eakaaslastega ühte põlvkonda kui ühise meelelaadi kandjat. Tõnu Õnnepalu (s. 1962) generatsioonikaaslasteks võib pidada näiteks Tõnu Trubetskyt ja Sven Kivisildnikku ning toimetajaid Mart Oravat ja Kajar Pruuli, ent kõigi nende arenguteed on ikka väga isikupärased. Tõnu Õnnepalu on pisut kaplinskilik, niisiis kontemplatiivne ning aja põgenemist vältiv autor. Ta sunnib meid vaatama sissepoole. Õieti mitte ei sunni, vaid ajendab. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Kolonelleitnant Leo Kunnas esindab kirjandust alt üles: ta on tänapäevase kaitseasjanduse ja sõjaolukorra kogemustega noor mees, kes tahab sõduri positsioonilt, et asjalood oleksid paremad. Ses suhtes on ta väga erandlik ka üldisemas plaanis, kuna ta ongi inimene relvaga, mitte politruk. Inimene rohtudega oli dr. Vaino Vahing, kes aga kirjutas kas endast või lähikonnast. Leo Kunnas kirjutab teistest ja teistele. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Arvo Valtoni novell Rohelise seljakotiga mees on korduvalt kõlanud ka Eesti Raadio eetris. Tegu on ühe viljakaima eesti kirjaniku murdelise tähtsusega teosega, millest tõukudes arutleme seekord mitte üksnes tema novelliloomingu, vaid ka groteski ja erinevate huumori tasandite üle, aga samuti 1960. aastate eesti kirjanduse muutumise üle laiemaltki. Peeter Olesk: "Võti Valtoni avamiseks asub selles, kuidas novell kirjeldab midagi, mis on üldse ilmvõimatu. Kas noor Valton oli itsitaja või lahtine naerja?" Autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Maris Tombach.

Nigol Andresen arvas kord, et kui Tuglas on huvitav, siis Gustav Suits on põnev. Friedebert Tuglase loominguline tööpäev kestis kaua 70 aastat, mida on rohkem kui kaks inimpõlve. Tema päevad on rikkalikult dokumenteeritud, aga mis jääb dokumentide vahele? Mitte ainult aeg, vaid ennekõike inimene ise, sest Tuglas kuulus Nobeli nominentide sekka, ent oli ka klassik, kellele Uderna kooli kõrval püstitati monument juba elu ajal. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas.

Miamis elav eesti kirjanik Elin Toona on kirjutanud oma vanaisast Ernst ja vanaemast Ella Ennost, esimesest biograafiliselt, teisest memuaarselt, kuid nagu naisõiguslane. Me oleme seni rääkinud luulest, proosast, näitekirjandusest, kuid mitte publitsistikast ega memuaristikast. Seekord siis lähemalt neist žanridest, aga ühtlasi E. Toona suhtumisest pagulusse ja kultuurikonfliktidest elamisel USA-s, seda romaani "Kaleviküla viimne tütar" näitel. Vestlevad saate autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Jaan Kaplinski on Peeter Oleski meelest ennekõike mõtiskleja, mitte narrativist. Tema Tolmust ja värvidest (1967) oli ilmutuslik, kuigi seal puudus noore Oleski jaoks aspekt, mis hiljem osutus paradigmaatiliseks. See on põhimõte aeg voolab nagu igavik. Seda põhimõtet Kaplinski valdab ja ses mõttes on ta sündinuna linnas olnud märksa rohelisem kui näiteks Runnel, kelle jaoks maa on mitte vagu, vaid küla ja kõrts. Jaan Kaplinskist, aga eesti kirjandusest ja kirjanikest märksa laiemaltki vestlevad saate autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.

Peeter Oleski ja Mart Ummelase teemaks on Andrus Kivirähk ja tema fenomen. Ivan Orav ja Lennart Meri. Miks ja keda Kivirähk pilkab, tema julgus öelda. Rehepapp. Autorid Peeter Olesk ja Mart Ummelas. Toimetaja Mart Ummelas.

Nagu Hando Runnel, nii ka seekordne Kirjanduse tähestiku uurimisobjekt Ene Mihkelson on omal kombel rahvuslane. Vaatleme tema romaani "Matsi põhi", mis osutab, et kodutanum võib olla ka tabu. Tabu Matsi põhi on, sest ta jutustab metsavendlusest olukorras, mil nõukogude tsensuur veel kestis. Kuid see ei ole Mats kui maamees. See on ühtlasi ka ühe talu anatoomia, Mats kui irratsionaalne koht. Autorid Mart Ummelas ja Peeter Olesk. Toimetaja Mart Ummelas. Helioperaator Anna-Maria Kurrel.