ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Vabadussõja lugu: Riik paberil

Saada link

Media

Kirjeldus

1918. Ühest küljest oli Eesti Vabariik 1918. aasta veebruaris sündinud, kuid teisest küljest polnud ta päevagi saanud tegutseda. Õieti ei olnud teda paberilgi - maakaardid näitasid teda ühe või teise impeeriumi osana. Ometi olid olemas eeldused, mis aitasid ees ootavat sõda pidada, ja kõige müstilisem, ka võita. 14 kuud hiljem alla kirjutatud Tartu rahust saab Eesti Vabariigi sünnitunnistus, mis kirjutatud võitude, kaotuste, langenute ja koju tagasi jõudnute, vene valgete, soomlaste ning tagalas vastupidava rahva verega. Millegagi, mis püsib rahva mälus pika okupatsiooni aja ja aitab nähtamatute joontena olla maailmakaardil. Saatejuht Indrek Treufeldt, toimetaja Elo Selirand, režissöör Toorion Ojaperv.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Vabadussõja lugu
Osa nr.: 1
Kestus: 00:38:20
Indeks: 2019-003711-0001
Režissöör: Ojaperv Toorion
Esmaeeter : 13.01.2019
Kategooria: Elu → dokumentaalseriaal
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Tiitrid: Vabadussõja lugu. Riik Paberil
00:00:19 KATE: Euroopa maakaart 1914.. KT (kaadritagune tekst): Saatejuht Indrek Treufeldt räägib Esimese maailmasõja algusest.. kuidas sõda mõjutas sellest kaasahaaratud riike. Eesti sõda aga vormistas lõplikult rahvusriikluse.
00:00:50 Karsten Brüggemann (subt 00:53) ütleb, et kõige tähtsam fakt on see, et suured naaberimpeeriumid hakkasid lagunema..
00:01:07 Lauri Vahtre (subt) ütleb, et Eestil on olnud kaks ajaloolist suurt vaenlast, kes on enamasti omavahel rivaalid - Venemaa ja Saksamaa. I maailmasõjas kaotasid aga nii Venemaa kui Saksamaa..
00:01:27 Ago Pajur (subt 01:28) ütleb, et Venemaal oli käivitunud kodusõda.. kui Punaarmee oleks saanud täie jõuga rünnata nii lääne poolt, mitte ainult Eestit, kui ka lõuna poolt kuni Ukrainani, siis ei teagi, mis oleks saanud.
00:02:00 KATE: Stj Indrek Treufeldt, Kaitseväe kalmistul taastatud Vabadussõja mälestusehitis. KT: I.Treufeldt tõstatab küsimuse, mis oleks saanud kui meie Vabadussõja lugu ei oleks.. Vabadussõda on Eesti üks olulisemaid peatükke, mis kestis 14 kuud..
00:02:18 Stj Indrek Treufeld (stand, subt) räägib Vabadussõja kestvusest - neliteist kuud.. algas 28.novembril 1918 ja lõppes Tartus sõlmitud rahuga 2.veebruaril 1920. Kui vaikisid relvad, olid justnagu tühjusest üles ehitatud riigiaparaat, ühiskond ja rahvuslik eneseteadvus.. Kuidas oli see võimalik?..
00:03:18 Vabadussõja lahingu rekonstruktsioon
00:03:31 KATE: Stj Indrek Treufeldt erinevates paikades, maades.. räägib, et Läti Jekapils on kaugeim punkt, kuhu eesti vabadusvõitlejad ratsaüksuste toel jõudsid. Eesti sai abi ka piiri tagant.
00:03:50 Stj Indrek Treufeldt Rahvusarhiivis.. räägib, et esimesse ilmasõtta läksid mehed Vene tsaari riigi eest. Pärast iseseisvuse väljakuulutamist, 24.veebruaril, läks Eesti Saksa Keisririigi alla. Aga nov-s 1918, kui mõlemad impeeriumid lagunesid, polnud Eestit ühelgi maailmakaardil. KATE: Maakaart - Euroopa, Vene Keisririik, Eesti ala.. Ajaloolane Jaak Valge (subt 04:16) räägib, et sel ajal ei olnud paljusid riike, siis oligi suurte impeeriumite aeg. Räägib, kui keeruline oli Eesti piiri väljamõtlemine. KT: I.Treufeldt räägib, et oht tekkis Eestile siis kui Saksa ilmasõja kaotas, siis lõppes 11.nov. Eestis Saksa okupatsioon, piirid jäid kaitseta. Riik oli siis paberil vähem kui aasta. Eesti sõjavägi sündis peaaegu mitte millestki.
00:06:26 Lauri Vahtre (subt) ütleb, et sõjas sõdivad lihast ja luust inimesed ja nende tugevus sõltub südamest ja peast. Hellar Lill (subt 06:41) ütleb, et see, et oli olemas professionaalne eesti ohvitseride kaader, oli oluline eeldus..
00:07:01 KATE: Arhiivifotod Vabadussõja sõjaväelastest.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et eriti oluline oli eesti ohvitseride tagasitulek Venemaalt kodumaale. Räägib nende tagasituleku motiividest, võimalustest. Esimene Eesti polk sündis Haapsalus, millele järgnesid teised üle maa. Sakslaste edasitungimine nende tegevuse küll lõpetas, kuid mehed jäid alles, mingil määral ka relvi. I.Treufeldt räägib sõjaväelaste kogemuste tähtsusest.
00:07:54 KATE: Tori. Kaitseliidu õppus "Orkaan" (subt).. tänapäev. Stj Indrek Treufeldt räägib, et 1918 a lõpus puudusid Eesti oludele vastavad määrustikud ja juhised.. oli vaja ühtseid juhtnööre, et tagada seda, et sõdur teenistusest ei tüdineks. Leitnant Ergo Vaske (subt 08:27) räägib, et kõige tähtsam on sõdur, ilma temata pole relvadest kasu..
00:08:31 KATE: Kaitseväe suured katlad sooja supiga.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et 21.novembril 1919 avaldati esimest korda juhtnöörid polkude ülematele, mis keskendusid rahvaväe meeleolule.. meeleolu tuli tõsta laulmise ja ettelugemisega, oluline oli kehakinnitus jms. KATE: Sõduri käsiraamatu kaas (1919). Tänapäev - kaitseväelastele valmistatakse ette talvises õues lõunasöök.
00:09:24 KATE: Puhja. Stj Indrek Treufeldt ja Urmas Salo. KT: I.Treufeldt räägib, et Eesti rahvaväelased olid enamasti talupoegade pojad. Kuid talupoegadele võis sobida ka töörahva riik, sest see välistas asjatuna näiva sõja. Selleks, et sõdurid ei tüdineks, oli vaja eesotsa kedagi erilist. Urmas Salo (subt 10:32) räägib pärast Eesti valitsuse üleskutset vabatahtlike mobiliseerimisest Puhjas, vallamajas asetleidnud koosolekust enne 27.nov, enne sõja algust. Sõdurite juhiks sai leitnant Karl Lamp.. Puhja meeste eestvedajateks olid haritlased. KATE: Arhiivifotod sajanditagusest Puhjast, Puhja elanikest, sõduritest.
00:12:00 KATE: Arhiivifotod: Julius Kuperjanov, Ernst Pierna, Eduard Selleke.. vabadussõja aeg. KT: Indrek Treufeldt räägib fotograafia tähtsusest. Räägib fotograafidest - Ernst Pierna, Eduard Selleke. Sõjasündmusi pildistasid paljud vabatahtlikud fotograafid. Vabadussõjapäevist on säilinud kaks filmijuppi, need kaadrid võtsid üles Taani vabatahtlikud. Nii on just fotograafid andnud sellele sõjale näo. Fotod Vabadussõjast, hiljem ka Eesti maastikest, kultuuritegelastest, ehitustest, hakkavad looma Eesti riiki paberil.
00:13:53 Olev Liivik (subt 13:55) ütleb, et väga raske on rääkida, seletada saja-aastatagusest sõjaajast. Anna Rinaldo (subt 14:10) räägib, et sõjalugusid kuuldes on meil palju kergem suhestuda ühe lihtsa Tallinna naisega, kelle mees läks sõtta, ta jäi üksi kolme lapsega koju.. see lugu on palju isiklikum.. KATE: Katked filmist "Noored kotkad" 1927.
00:14:56 KATE: Tallinn, ajateenijate vastuvõtt, poisse kutsutakse bussi, sõjaväekotid sõduritele... Stj Indrek Treufeldt küsitleb noort kaitseliitu minejat ja ta vanemaid.. Oliver Kütt, ajateenija (subt 15:05) räägib, kuhu väeossa läheb jm. Kaspar Kütt (subt 15:15) ja Kaidi Kütt (subt 15:21) räägivad poja ajateenistusse minekust. Margus Pae, Kaitseressursside ameti peadirektor (subt 15:53) räägib, et Kaitsevägi koosneb inimestest, kes meie ühiskonnas on ja ta peab leidma kasutust ka sellistele, kes ei ole füüsiliselt nii tugevad..
00:16:20 KATE: Klooga harjutusväli. Ajateenijad harjutavad laskmist, laetakse püssi.. KT: Indrek Treufeldt räägib, et sada aastat tagasi koosnes rahvavägi peamiselt maatööga harjunud noortest meestest, kes olid harjunud raske tööga, kätetööga.
00:16:42 KATE: Tartu. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused välisvaade, saalis õppetund noortele sõjaväelastele.. KT: Nele Rand, KVÜÕA õppeosakonna juhataja (subt 16:54) räägib, et inimene on ikka inimene, muutunud on keskkond, ühiskond tervikuna. Ka sada aastat tagasi olid probleemid, sisu, meetodid, väljakutsed suhteliselt samad mis praegu. Nii sada aastat tagasi, kui ka nüüd ajateenistuses olevad noored pole lihtsalt käsutäitjad, nad on mõtlevad inimesed. Juhid peavad põhjendama, selgitama, näitama ülesse valmidust, panema oma üksus vastavalt vajadusele tööle.
00:17:33 Lauri Vahtre (subt) ütleb, et tohutu vedamine oli see, et leidus Eesti juhtkonnas kriitiline mass inimesi, kellel oli autoriteeti, kes nägid läbi, et seekord oli ime võimalik. Ja me peame neid inimesi tagantjärele pidama tarkadeks.
00:18:02 Hellar Lill (subt) räägib, et legendaarseks või mütoloogiliseks on saanud Konstantin Pätsi rusikahoop vastu lauda, kus ta oli käratanud, et tuleb vastu hakata. KATE: K.Pätsi foto..
00:18:16 Karsten Brüggemann (subt 18:25) räägib, et sada aastat tagasi novembris inimesed ei teadnud üldse, mis juhtuma hakkab. Kõige reaalsem oht oli Punaarmee. Antinõukogude Venemaa hoiak oli niivõrd tugev, et baltisakslased olid valmis eestlastega koostööd tegema ja seda tegid ka Vene valged. Ideoloogiline hoiak tekitas koalitsiooni.
00:19:07 KATE: Vabadussõjaaegsed filmikaadrid: Vene valged, ratsanikud.. fotod: Vene valged, baltisakslased.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et Vabadussõda polnud sõda vaid maa eest, vaid ka maailmavaate eest. Räägib Vene valgete eesmärkidest - taastada Vene tsaaririik. Baltisakslased, kes olid 1918.a. alul enamlaste terrori all kõvasti kannatanud, leidsid, et ainus võimalus on sõdida maarahvaga koos, ehkki see rahvas ähvardas võtta nende privileegid. Nii said nii Vene valgetest kui baltisakslastest eestlastele olulised liitlased.
00:20:07 Ago Pajur (subt) räägib, et meie esivanemad võitlesid Vabadussõjas Eesti riigi, iseseisvuse eest. Kõige laiemas plaanis oli tegu Esimese Maailmasõja lõpuvõitlustega. Võib rääkida ka ühest osast Vene kodusõjast. Naljatamisi räägiti ka Eesti-Lati sõjast 1919 aastal.. ja oli ka Landesveeri sõda.. KATE: Vabadussõja lahingute rekonstruktsioon..
00:21:41 Jaak Valge (subt 21:45) räägib, et alates 20 saj algusest on meie ühiskond olnud poliitiliselt heterogeenne (ebaühtlane - toim) ja see on hea. Kuid sõja puhul võib juhtuda, et vend on venna vastu. Aga Eesti Vabadussõda me siiski kodusõjaks ei pea, punaste poolel oli ilmselge vähemus ja sõja kestes vennatapp neid ei vaimustanud.. KATE: Fotod Punaarmeest, punaarmeelastest. Soome lipp lehvimas. I.Treufeldt Helsingis, rääkimas Seppo Zetterbergiga.. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib Eesti kütipolkudest. Soome ajaloolane Seppo Zetterberg räägib, et Eesti sõda ühendas rahva, aga Soome sõda lõhestas selle aastateks.
00:22:54 Seppo Zetterberg (subt) räägib, et Eestis oli vabadussõda, aga Soomes oli vabadussõda ja kodusõda, kus olid nii soomlastest valitsuse sõdurid e valged kui ka soomlastest punased. See sõda ajas rahva aastakümneteks kahte ossa. KATE: Fotod: Soome sõda 1918. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et ka Eestis oli punaseid, iseäranis sõja puhkedes. Lõpuks panid punaseid rahvusriiki toetama sotsiaaldemokraadid. KATE: Ariivikaader: Punased teevad tööd.. kaevatakse, veetakse kärusid, ehitatakse kaitsemüüre..
00:24:07 Karsten Brüggemann (subt 24:10) räägib, et see oli ka rahvusvaheline areng, aga sotsiaaldemokraadid said aru, et kõik sotsiaalsed arengud võib läbi viia ka rahvusriigis. Ja bolševistlik revolutsioon ei olnud nende jaoks enam tähtis.
00:24:40 KATE: Klooga harjutusväli. Katsetatakse vanu püsse, kuulipildujat. Padrunid, padrunisalv. Vabadussõjaaegsed relvad ja tänapäeva relvad.. lastakse tänapäeva automaatrelvadest. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et maailmavaate pärast peetakse lahinguid. Eestisse oli Vabadussõja puhkedes jäänud väike kogus relvi, needki rikkusid saksa okupatsiooni võimud.. Siim Õismaa (subt 25:19) räägib, mis relvi vabadussõdalased kasutasid. Räägib tänapäeva relvadest.
00:25:59 KATE: Tori. Kaitseliidu õppus "Orkaan". Kaitseliitlased tulistamas.. nö lahingut pidamas, parameedik sidumas nö haava.. Stj Indrek Treufeldt räägib, et üks, mida ei saa ilma sõjata harjutada, on inimeste pihta laskmine. Räägib, et see oli suur probleem ka kaks kuud pärast Vabadussõja algust. Räägib Vabadussõja ajal sõjalise jõu määramisest.. räägib, mille järgi erinevaid relvi, ka sõdureid määratleti.
00:27:17 KATE: Vabadussõja lahingu rekonstruktsioon, meedik päästmas sõdurit.. meditsiiniriistad. Stj Indrek Treufeldt ja reservmajor Tiit Meren, sõjaväekirurg (subt 27:45) Tartu Ülikooli muuseumis. KT: T.Meren räägib, et väga palju olenes sõduri päästmisel kirurgi julgusest, kes läks kohe esimesele tulejoonele.. KT: I.Treufeldt räägib, et Vabadussõjas andis elu kaksteist arsti.. räägib mille tõttu kõige rohkem sõja ajal hukka saadi. KATE: Fotod: Vabadussõja sõdurid, meditsiinitöötajad..
00:28:32 KATE: Eesti Ajaloomuuseum, stj Indrek Treufeldt.. KT: I.Treufeldt ja Krista Sarv, teadusdirektori kohusetäitja (subt 29:12) muuseumis kangelaste nurgakeses, kus on eksponaatidena leitnant Julius Kuperjanovi ja kapten Anton Irve kuuliaukudega mundrid. K.Sarv räägib J.Kuperjanovist. Räägib, kuidas J.Kuperjanovi munder muuseumisse on jõudnud.
00:30:13 Olev Liivik (subt) räägib, et mida rohkem me teeme avastusi, mille järgi saab mingit eset seostada konkreetse isikuga, seda elavamaks läheb ajalugu. Räägib Julius Kuperjanovist kui uurimisobjektist.. KATE: Fotol J.Kuperjanov.
00:30:45 KATE: Muuseumi eksponaadi infosilt - Leitnant Julius Kuperjanovi kuub ja eksponaat ise. Krista Sarv, teadusdirektori kohusetäitja (subt 31.10) räägib edasi J.Kuperjanovi mundrist.. Olev Liivik (subt 31:23) räägib, J.Kuperjanovi mundri saagast. KATE: Arhiivifotod: sõdurid, J.Kuperjanovi sark. Atla mõis, kus toimub Vabadussõja lahingu rekonstrueerimise proov, filmivõtted.
00:32:43 KATE: Vabadussõja lahingu rekonstruktsioon Atla mõisas, filmivõtted. KT: Stj Indrek Treufeldt räägib, et ajaloo keerdkäikudes oleme kaotanud palju Vabadussõja pärandist. Oleme pidanud kaitsma enda loodud müüti. Hellar Lill (subt 33:06) ütleb, et mõnikord on ajalugu võrreldud kartograafiaga.. ei saa teha maakaarte mõõdus üks ühele, ka ajaloos ei saa üks ühele jutustada ajalugu ümber.. Aga tõe taotlus peab sealjuures olema.
00:33:40 Anna Rinaldo (subt 33:40) räägib, et kui Vabadussõda hakati uurima uuesti 90ndatel, oli oluline luua uus ja värske pilk Vabadussõjale.. oluline oli uurida suuri sündmusi jms. Aga kui kõik suured sündmused ja suured mehed on uuritud, siis saadakse aru, et sõda ei koosne ainult suurtest sündmustest ja meestest.
00:34:16 Olev Liivik (subt 34:18) räägib, et meie rahva ja riigi identiteedi seisukohalt on ka muinasjutt oluline, aga ei tohi unustada ajaloo sügavamat uurimist. Me peame Vabadussõjast teadma ka tõde.
00:34:35 Stj Indrek Treufeldt Eesti Ajaloomuuseumis, räägib, et Vabadussõja käigus sai justkui paberil olevast Eesti riigist elus, tõeline riik.. vere hinnaga. Mitte kõigil iseseisvuspüüdlustega rahvastel ei läinud nii hästi. Vabadussõda andis Eestile veenvuse ja elujõu ja seda ei unustatud ka okupatsiooni ajal.
00:35:11 Viljandi pärismusmuusika festival. Johan Laidoneri skulptuur, sinimustvalge sall kaelas. Margus Põldsepp kutsub rahvast improviseeritud kontserdile, kus hakatakse esitama Vabadussõjaaegseid laule. Laule laulavad ans Põldsepp ja pojad (Andres ja Margus Põldsepp) ja Lõõtsavägilased. KATE: Vabadussõja lahingute rekonstruktsioon. Arhiivikaadrid Vabadussõja ajast.. Rekonstruktsioon - soomusauto "Kalewipoeg", sõdurid.. lahing.
00:37:38 KATE: Vabadussõja lahingu rekonstruktsioon. Tiitrid: Sari valmis koostöös Kaitseministeeriumi ja Eesti Sõjamuuseum - Kindral laidoneri muuseumiga.
00:37:41 Lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2019-003711-0001_0001_XHD_VABADUSSOJA-LUGU_RIIK-PABERIL.mxf
Indeks: 2019-003711-0001
Kestus: 00:38:20
Registreerimise kuupäev: 09.01.2019
Registreerimise aeg*: 2019-01-09 19:00:19
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;