ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Vähk

Saada link

Media

Kirjeldus

Aastas haigestub Eestis vähki veidi üle 7000 inimese. Seda on rohkem, kui elab inimesi Jõgeval või Raplas. Ühtset imerohtu vähi vastu ilmselt leiutada ei suudeta, kuna sisuliselt on tegemist väga paljude erinevate haigustega. 2005. aastal loodud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koondas Eesti vähiuurijate tipud ja liitis meid üleeuroopalisse võrgustikku, et koondada ressursse ning vältida topelttööd. Toome teieni vaid mõned Eesti vähiuurijate projektid, mis loodetavasti suudavad anda olulise panuse võitluses selle raske haigusega. Räägime pärilikust vähist, uutest võimalustest melanoomiravis, NK rakkude kasvatamisest, mis peaks aitama verevähki põdevaid patsiente, uutest biomarkeritest ja ravimist, mis ei lase vähil endale veresooni kasvatada. Oma tööst räägivad Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juhataja Riin Ehin, onkoloogid Tiit Suuroja ja Vahur Valvere, molekulaarbioloogid Andres Valkna ning Toomas Neuman ja biotehnoloogia doktorant Egle Rebane. Autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 39
Kestus: 00:28:00
Indeks: 2013-002880-0039
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 21.02.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Astrid Kannel stand - Kuigi inimene on käinud isegi Kuul ja seda juba 43 aastat tagasi, ei ole ta tänaseni suutunud leiutada ravimit, mis seljataks vähi. Eestis haigestub vähki igal aastal veidi üle 7000 inimese. See on palju rohkem kui elab inimesi näit. Raplas või Jõgeval. Arvata võib, et ühte ravimit ei olegi võimalik leida, sellepärast, et vähk kujutab endast väga paljusid erinevai haigusi.
00:00:20 KATE: valges kitlis mees Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuses. KT INT Andres Valkna - See number kindlasti ei ole täna lõplik, aga see suurusjärk, millest me räägime, on umbes...
00:00:36 INT Andres Valkna, molekulaarbioloog, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, (subt) - ...150 erinevat molekulaarset mehhanismi, ka erinevat diagnoosi.
00:00:42 Saatepea
00:01:05 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, katseklaasid, proovid (efekt). KT Astrid Kannel - Vähiuuringutega tegeletakse ka Eestis. Erinevaid uurimisgruppe liidab Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, mis ühendab meid ka muu maailmaga. KT INT Riin Hein - Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus on organisatsioon, mis loodud 2005...
00:01:25 INT Riin Hein, bioloog, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse juhataja (subt) - ...ja koondab endas kõiki Eestis tipptasemel vähiga tegelevaid organisatsioone.
00:01:37 KATE: Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, katseklaasides proovid, mikroskoobis uurimine. KT INT Riin Hein - Meie partneriteks on näiteks TTÜ, PERH, TÜ ja biotehnoloogia ja orgaanilise sünteesi firmad Eestist, Rootsist ja USA-st. Me oleme ka näit. Eesti Vabariigi National Contact Point üleeuroopalikus võrgustikus, mis koordineerib Euroopa-ülest vähiuuringutealast koostööd. Pole mõtet raisata üle Euroopa erinevates kohtades palju inimressursse ja materjaalseid väärtusi selle jaoks, et tegeleda sisuliselt natuke sarnaste teemadega. Me näit. paralleelselt inglise teadlastega ei jookseks täpselt samas suunas.
00:02:22 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, mikroskoobis rakkude vaatamine. KT INT Astris Kannel - Mida vähk endast üldse kujutab? 00:02:26 KT NT Tiit Suuroja - Iseenesest minu hinnangul on vähk organismi kontrolli alt väljunud...
00:02:31 INT Tiit Suuroja, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (subt) - ....meie oma organismi rakud.
00:02:34 INT Andres Valkna (subt) - Vähi tekke põhjuseks on mutatsioonid nendes geenides, mis kontrollivad rakkude jagunemist.
00:02:43 KATE: vähiuuringud laboris, rakkude uurimine mikroskoobis. KT INT Andres Valkna - Kui selline geen on vigane, siis need rakud ei allu enam normaalsele kontrollimehhanismile ja jagnevad nö kontrollimatult
00:02:55 animatsioon: rakkude kontrollimatu jagunemine (vähirakkude tekkimine). KT INT Andres Valkna - Võivad olla probleemid ka nendes geenides, mis soodustavad rakkude jagunemist või on defektid ja mutatsioonid geenides, mis pidurdavad rakkude jagunemist. Kui pidurdus on kadunud, siis rakud hakkavad jagunema
00:03:18 INT Andres Valkna - ...kontrollimatult ja annavad aluse esmasele tuumorile.
00:03:23 vähiuuringud laboris, mikroskoobis vaatamine. KT Astrid Kannel - Kas poleks põhjust vaadelda vähki kui omaette elusorganismi, kes püüab paljuneda ja elada nii nagu igaüks meist, võttes elult nii palju kui talle antakse. 00:03:38 KT INT Tiit Suuroja - Minu hinnangul on vähk tegelikult.. see pole muidugi teaduslikult põhjendatud, aga ma spekuleerin.
00:03:45 INT Tiit Suuroja (subt) - Minu hinnangul on vähk organismi või rakkude soov taastada ainurakne ürgookeani olukord. See on olukord, kus ükski teine rakk ei kontrolli nende tegevust ja ainuke asi, mis nende plaanides domineerib, on soov paljuneda, ellu jääda ja võita surma üle paljunemise. St, et see aspekt, mis on seotud paljunemisega ja resistentsusega keskkonna faktoritele, k.a. meie manipulatsioonid, on eriti arenenud.
00:04:14 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, mikroskoobid, katseklaasid, vähiuuringud (efekt). KT Astrid Kannel - Kui meie võitlus käib millegi palju ürgsema kui inimese endaga, kas pole see siis lootusetu. 00:04:22 KT INT - Poliitiliselt korrektne on öelda, et see ei ole niimoodi, me oleme teinud suuri edusamme ja see kõik on õige, aga teatud mõttes see hirm ei ole mitte põhjendamatu. Vähk on ikkagi sedavõrd orgaaniline osa meist, et väita, et me kunagi vähist vabaneme või üldse kasvajatest,
00:04:46 INT Tiit Suuroja (subt) - kõik kasvajad ei ole ju vähid. Ka organismi taastumine peale näit. jala vigastamist on ka mõnes mõttes vähk, antud juhul küll kontrollitud kasvaja, aga siiski.
00:04:58 INT Toomas Neuman, molekulaarbioloog, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (subt) - Inimene peab ju lootma. Võtame suured programmid, millega inimkond on hakkama saanud - Kennedy üleskutse, lennata kuule, tehti ära. Väga paljude teadlaste ja arstide üleskutse saada vähist jagu.
00:05:13 inimese silmad, kortsus inimese nahk (efekt), naine treeningsaalis hantlitega, kätekõverduste tegemine (illustreeriv). KT Astrid Kannel - Üks põhjus, miks meil vähki aina rohkem esineb, on meie eluea pikenemine. Kui oleme noored ja tugevad, leiab meie immuunsüsteem muteerunud defektsete geenidega kontrollimatult jagunenud rakud enamasti õigeaegselt üles ning hävitab need.
00:05:26 vanem naine jõusaalis, animatsioon: rakkude kontrollimatu paljunemine (vähi tekkimine), vähiuuringud laboris. KT Astrid Kannel - Mida vanemaks me elame, seda nõrgemaks muutuvad me enesekaitsemehhanismid ning suureneb tõenäosus, et mõni mutatsioon jääb immuunsüsteemile kahesilmavahele. 00:05:39 KT Andres Valkna - Selles, et tekib vähk, ei ole midagi imelikku. See on tegelikult evolutsiooni jooksul tekkinud mehhanism, sellepärast, et mutatsioonid kui sellised, annavad aluse evolutsioonilisteks protsessideks.
00:06:01 INT Andres Valkna (subt) - Kui päris filosoofiliseks minna, siis ega vähkkasvajat kui sellist ei ole võimalik hävitada maailmast, pole võimalik kaotada maailmast.
00:06:14 INT Vahur Valvere, onkoloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (subt) - Mida rohkem me saame teada, me näeme kui keeruline see tegelikult on. Igale ravimile ja ravimeetodile on alternatiivne variant, kuidas sellele vastata, kuna vähk on väga kaval haigus. Näit. me blokeerime ühe signaali raja, siis paljunemine toimub üle teise signaali raja jne. Et kõiki mehhanisme blokeerida on kaunis keerukas ja seetõttu vähiravis tihti ongi nii, et me ei saavuta täielikku ravivastust. Me hävitame osa kasvajast, aga me ei saa kõikidest vähirakkudest jagu.
00:07:01 vähiuuringud laboris (efekt)
00:07:09 Astrid Kannel stand laboris - Niisiis näib, et inimene on lihtsalt loodud vähiga võidu jooskma. Kusjuures üks, mis annaks meile edumaad oleks see, kui me teaksime ette oma pärilikke probleeme. 10 % vähkidest on päriliku taustaga
00:07:20 KATE: Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, katseklaasid, bioloogid. KT Astrid Kannel - ja Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus on välja töötanud testid, mis oskavad meid enimlevinud pärilike vähivormide vastu hoiatada. 00:07:43 KT INT Riin Hein - Me oleme välja töötanud 28 erinevat onkogeneetilist testi,...
00:07:48 INT Riin Hein (subt) - ...mis aitavad arstidel tuvastada pärilikku vähki ja aitavad teatud puhkudel ka täpsustada ravi.
00:07:54 vähiuuringud laboris, katseklaasid, testid
00:08:00 INT Egle Rebane - Päriliku vähi molekulaarseks diagnoosimiseks on vajalik vereproov
00:08:04 KATE: vereproov katseklaasis, vähiuuringud laboris. KT INT Egle Rebane - Selle proovi puhul me vaatame, kas tegemist võib olla päriliku soolevähiga
00:08:12 INT Egle Rebane, biotehnoloogia doktorant (subt) - Tegelikult geneetiliseks analüüsiks on vaja vaid 200 ml verd, millest eraldatakse DNA
00:08:18 veri katseklaasis, vere geneetilise analüüsi tegemine laboris, DNA erladamine verest ( aparaadis), DNA kontsentratsiooni mõõtmine. 00:08:39 KT INT Egle Rebane - Nüüd on DNA verest eraldatud ja järgmise etapina mõõdame verest eraldatud DNA kontsentratsiooni, et vaadata, kui palju DNA-d tuleks lisada analüüsi reaktsiooni.
00:08:51 INT Egle Rebane (subt) (arvutiekraani ees) - Siin on proovi tulemused, kus me uurisime 4 geeni, mis on seotud päriliku vähi sündroomiga
00:08:58 KATE: geeniuuringu tulemused graafiliselt arvutiekraanil. KT INT Egle Rebane - Antud patsiendil me leidsime päriliku heterotsügootse muutuse MLH1-geenis. Allolevalt on näha referents järjestus, st järjestus, millega me võrdleme ja üleval on uuritud patsiendi proov
00:09:19 INT Egle Rebane (arvuti ees, näitab graafiliselt) - Nagu me näeme, on mittemutatsiooni puhul nukleotiit G, aga siin näeme, et G on asendunud A-ga. Tegemist on heterotsügootse muutusega.
00:09:46 INT Egle Rebane (subt) - Päriliku vähi sündroomid moodustavad ligi 5-10 % kõikidest vähijuhtudest, mis on tegelikult üsna väike arv, kuid samas siiski väga oluline, kui arvestada, et Eestis avastatakse ligi 6000 vähijuhtu aastas, siis 5-10% moodustab üsna suure osa.
00:10:04 proov katseklaasis, vähiuuringud laboris. diagrammid arvutiekraanil. KT Astrid Kannel - Muteerunud geeni olemasolu tähendab, et vähk avaldub, olenevalt paikmest, 50-70%-lise tõenäosusega. On koguni mutatsioone, mis tähendavad 100%list haigestumise. Päriliku vähi võimalusele viitavad tihti kõnealuste vähkide varasemad esinemised suguvõsas. Sel juhul oleks arst-geneetiku poole pöördumine vägagi põhjendatud.
00:10:42 INT Egle Rebane (subt) - Kõige mõistlikum oleks alustada geneetilisest konsultatsioonist, kus arst-geneetik konsulteerib patsienti ja vaatab tema sugupuu läbi, kas seal esinevad mingid vähijuhud, millised vähijuhud esinevad, mis vanuses ja kuidas need tegelikult liiguvad põlvkonnast põlvkonda.
00:10:57 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor. KT Astrid Kannel - Probleemiks on aga perekonnad, kus esivanemate kohta info puudub. Enim levinud vähivormide - rinna- ja munasarjavähi diagnoosimiseks on just välja töötatud test, millega uuritakse kõige sagedamini esinevaid mutatsioone. Pärilike vähivormide mutatsioonid on aga hoopis laiema spektriga. 00:11:18 KT INT Egle Rebane - Pärilike vähisündroomidega on küll see probleem,...
00:11:22 INT Egle Rebane (subt) - ..et ei ole selliseid kindlaid muutuseid, mis esinevad nö kõikidel vähisündroomiga patsientidel. Kõige suuremaks probleemiks ongi, et mutatsioonide spekter on väga lai. Selles geenis võib esineda väga erinevaid mutatsioone ja sellepärast ongi väga oluline, et vaadatakse nö tervet geeni. Tervet geeni järjestatakse ja vaadatakse. See on nagu kirjavea otsimine suurest raamatust, et milline muutus siis on toimunud.
00:11:52 KATE: geeniuuringud laboris, katseklaasid, testid, vähiuuringud laboris. KT INT Egle Rebane - Tavaliselt alustatakse geenitesti tegemist just inimesel, kellel on diagnoositud vähk. Terveid esialgu ei uurita, kui on elus vähiga patsient. Ja kui vähipatsiendil leitakse muutus vähiga seotud geenis, siis saab ülejäänud perekonda uurida selle suhtes.
00:12:14 vähiuuringud laboris. KT Astrid Kannel - Samas võib olla vaimselt üsnagi kurnav elada teadmisega, et sul on muteerunud geen, mis tõenäoliselt või koguni kindlapeale viib vähini. 00:12:26 KT iNT Egle Rebane - Eks see stress on kindlasti oluline faktor. Aga kui inimene teab, et tema eest hoolitsetakse ja kui see haigus peaks ilmnema, siis tegelikult saab ta sellest terveks
00:12:38 INT Egle Rebane - Päriliku rinna- ja munasarja puhul on võimalik kasutusele võtta väga erinevaid meetodeid, kus üldse välistada selle teket.
00:12:45 vähiuuringud laboris, katseklaas kes. KT Astrid Kannel - Ja pärilik vähisündroom ei tähenda kaugeltki alati kõige raskemat diagnoosi.
00:12:51 INT Tiit Suuroja (subt) - Imelik küll, aga nende kasvajate puhul võib olla prognoos üllatavalt hea, staadiumist sõltumata.
00:13:06 animatsioon: rakkude kontrollimatu paljunemine (vähi tekkimine). KT Astrid Kannel - Kuid 90 % halvaloomulistest kasvajatest on nn üllatusvähid. Siin on meie edumaa enamasti seda suurem, mida varem me vähi avastame. 00:13:18 KT INT Vahur Valvere - Meie Eesti vähihaiged ongi selles mõttes, et need ravi tulemused on praktiliselt seetõttu...
00:13:31 INT Vahur Valvere (subt) - ..pisut nagu kehvemad kui juhtivates läänerikides ja põhjamaades, t me ikkagi natuke hiljem avastame selle.
00:13:37 vähiuuringud laboris. KT Astrid Kannel - Olulist rolli vähi võimalikult varajases avastamises mängivad sõeluuringud. 00:13:44 KT INT Tiit Suuroja - On ernevaid kasvajaid, ühtede puhul on skriinigud eriti efektiivsed ja on kasvajaid, mile puhul skriiningud ei ole tõestatult efektiivsed. Kui räägime negatiivsest näitest.
00:13:56 INT Tiit Suuroja - Üks oluline ja sageli letaalne ehk surmaga lõppev on kõhunäärmevähk, mille puhul skriiningmetoodikad pole siiamaani osutunud efektiivseks, kuigi tegemist on ka meie tingimustes kolmandal kohal paikneva sagedusega kasvajaga seedesüsteemi kasvajate hulgas. Tegu on olulise probleemiga - skriining ei ole efektiivne. Samal ajal jämesoolevähi puhul, mis on mel jõige sagedasem seedesüsteemi pahaloomuline kasvaja ja kolmandal kohal üldse pahaloomulistest kasvajatest, st väga oluline tervishoiuprobleem,
00:14:25 KATE: animatsioon, operatsioonisaal, patsiendid tilgutite küljes. KT INT Tiit Suurorg - ...mis neelab miljoneid ja miljardeid maailmas kaugelearenenud juhtudel abi koha pealt. On olemas väga konkreetsed skriiningprogrammid, mis näitavad efektiivsust vähi suremuse ja vähi esinevuse vähenemisel. Tegu on sellise paikmega, kus skriining on efektiivne. Kõige tähtsam on, et nende kasvajate puhul saame eemaldada ja ravida vähieelset muutust.
00:14:45 katseklaas käes, proovi võtmine, labor. KT Astrid Kannel - Vähi võimalikult varajaseks diagnoosimiseks on olemas biomarkerid, mis annavad esimese informatsiooni selle kohta, et vähirakud on juba kehas moodustunud. Patsiendile tähendab sel moel diagnoosimine lihtsalt vereproovi.
00:15:03 INT Toomas Neuman (subt) - Vanasti oli kindlasti see, et inimene läks kindlasti arsti juurde siis kui tal hakkas halb, midagi oli viga. Kliinilised sümptomid ilmnesid juba - tal olid valud, tal jooksis verd vms. ja siis nende süptomite põhjal tal diagnoositi vähk. Nüüd oleme jõudnud natuke kaugemale. Meil on võimalik, kasutades igasuguseid molekulaarseid tehnikaid, välja selgitada, kas inimese kehas on toimunud muutused, mis annavad esimese informatsiooni selle kohta, et inimese kehas võib olla mingisugune vähikolle tekkinud
00:15:33 KATE: animatsioon: vähirakkude moodustumine. KT INT Toomas Neuman - Kui vähirakud on organismis tekkinud, siis nad eraldavad midagi ja neid molekule, mis vähirakkudest välja lähevad, neid me suudame tuvastada, kes veres või mingites muudes koevedelikes
00:15:53 animatsioon: inimese ülakeha, inimkujud paljunevad. VIDEO: labor, katseklaasid, proovid (efekt) (illustreeriv) KT Astrid Kannel - Biomarkerite abil on võimalik kindlaks teha, milline ravim konkreetselt patsienti aitab. Mis ühte ravib, võib teisele olla täiesti kasutu.
00:16:11 laboris proovide analüüsimine, katseklaasid, käed kummikinnastes. KT INT Vahur Valvere - Kui räägime näit. soolevähist,
00:16:17 INT Vahur Valvere (subt) - geenid võivad olla muutunud või võivad olla normaalsed, nn metsiku tüübi geenid. Kui patsiendil ei ole muteerunud G-rasgeen, siis sellisel juhul saame teha ravi mononukleaarse antikehaga tsetuksimaab näiteks. Seetõttu on väga hea, et kallitele ravimitele on tihti olemas kriteeriumid, millistele patsientide gruppidele nad sobivad. Tulevikus me üha enam loodame saada rohkem teada neid biomarkeritest, et saaksime vähiravi individualiseerida.
00:17:03 vähiuuringud laboris, katseklaasid, röngtenpildid. KT Astrid Kannel - Mitmed biomarkerid on tavameditsiinis juba olemas, näiteks munasarjade ja emakakaela kontrolliks. Ent suurem osa tööst on ses vallas veel tegemisel. Ja kui see ükskord valmis saab on võitluses vähiga edasi astutud oluline samm. 00:17:21 KT INT Meie põhiobjektid on soolevähk, rinnavähk, kopsuvähk, melanoomid - need on meie põhiline fookus. Siin tuleb vaadata ka kahte asja. Üks on see, et vähirakud sünteesivad ja väljutavad mingeid aineid, mida me suudame tuvastada. Teiselt poolt - organismil on endal ka kaitsesüsteemid, näit. immuunsüsteem.
00:17:41 INT Toomas Neuman (subt) - Immuunsüsteem reageerib koheselt, kui mingisugused muutused on organismis toimunud ja hakkab selle vastu sõdima. Sõjaks on 2 võimalust, on kas antikehad või rakuline immuunsus, kus tõepoolest need pahad rakud üritatakse ära süüa nümfotsüütide poolt. Meie oleme ühe pma uurimussuunana valinud immuunsüsteemi vastuse tegelikult haigusele. Ja suutes monitoorida immuunsüsteemi, suudame me ka tuvastada neid erinevaid haigusi väga varajases staadiumis. See on üks väga oluline momoent. Kui on kehas 10 vähirakku alles ja nad toodavad igaüks 100 molekuli, siis saame kokku ainult 1000 molekuli ja kui nad on 5 liitris veres, siis on see kontsentratsioon väga väike. Kui immuunsüsteem tunneb ära need molekulid aj toodab miljoneid ja miljoneid antikehi, siis nende number on suur ja kontsentratsioon on suur ja nende määramine on tükimaad lihtsam.
00:18:38 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor. KT Astrid Kannel - Lihtne ei ole see aga melanoomi puhul, mis on inimese immuunsüsteemile se mõtes väga keeruline vähk, et melanoomi rakk on ülimalt sarnane normaalse melanotsüüdiga ehk rakuga, mis annab meile pruuni nahavärvuse kui me päevitame. 00:18:58 KT INT Riin Hein - Ta on tibatilluke...
00:19:00 INT Riin Hein (subt) - ja inimese immuunsüsteem ei tunne seda melanoomi rakku ära. Ja selle jaoks, et seda melanoomi rakku teha inimese immuunsüsteemile nähtavaks, on meil välja töötamisel selline melanoomi vastase vaktsiini kandidaat, mida me arendame välja koostöös taimefüsioloogidega ja immunoloogidega. Selle ravimi kandidaadi toimemehhanism lihtsustatult seisneb selles, et kui võtame taime viiruskapsli, mis on võrreldes melanatsüüdiga hiigelsuur. Võtame sealt välja taimeviiruse RNA, asendame selle infoga melanoomi kohta ja saadame selle vereringesse. St, et lõppkokkuvõttes inimese immuunsüsteem, mis pisikest melanoomirakku ei pane tähele, paneb tähele seda, kui sinna läheb "hiigelsuur" taime viiruskapsel ja ta tunneb selle ära ja käivitab immuunvastuse ja surub selle melanoomi tekke maha.
00:20:01 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, proovid katseklaasides. KT Astrid Kannel - Melanoomiga seoses on asutud uurima ka küsimust, miks mõne inimese organism saab sellest vähivormist põhimõtteliselt ise jagu, samal ajal kui teisel patsiendil lõpeb haigus kiire surmaga. 00:20:18 KT Riin Hein - Kui me selle enda jaoks selgeks saame, et milles selle immuunvastuse erisus seisneb, siis võibolla nende tervete inimeste antikehade baasil oleks võimalik välja mõelda uus ravimikandidaat ka melanoomi raviks.
00:20:37 Astrid Kannel stand laboris - Vaktsiinid, uue põlvkonna ravimid, uued ravimeetodid näitab, et teadus ei tee võitluses vähiga enam ammugi lihtsalt sörkjooksu. Ka eestlastel on projekte, millega nad edestavad kõiki teisi, nagu näit. NK rakkude kasvatamine, millega on võimalik oluliselt aidata verevähki põdevaid patsiente.
00:20:54 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor. KT INT Riin Hein - NK rakud on ingl. k. natural killer cells, eesti keeles loomulikud tapjarakud, need on teatud tüüpi lümfotsüüdid.
00:21:06 INT Riin Hein (subt) - On täheldatud, et inimestel, kellel on verevähk, on nende lümfotsüütide arv väiksem ja NK rakud ei ole aktiivsed. Kui inimestel on verevähk ja nad vajavad luuüdi siirdamist, siis kui me paralleelselt luuüdi siirdamisega süstime neile juurde nende enda kogutud NK rakke,
00:21:33 KATE: Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, katseklaasid. KT INT Riin Hein - ...mis on kunstlikes tingimustes üles kasvatatud, siis me vähendame oluliselt luuüdi siirdamisel tekkida võivaid äratõukereaktsioone. See projekt on meil nii kaugel, et me suudame kasvatada laboratoorsetes tingimustes kliiniliselt adekvaatse koguse NK rakke. Ja selle jaoks, et me tohiksime nendega inimesi aidata, me praegu ehitame sellist rakukasvatuslaborit
00:22:02 INT Riin Hein (subt) - ...koos rakuravi klastri ja koos mõningate partneritega, kus me saaksime NK rakke kasvatada üles sellistes tingimustes, et neid tohib inimesele tagasi süstida.
00:22:13 KATE: Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, katseklaas, kummikinnastes käed. KT INT Riin Hein - Siin me oleme üsna esirinnas, et tegelikult neid rakke üles kasvatada kunstlikes tingimustes sellisena, et nad säilitavad oma bioloogilise aktiivsuse ja et neid on piisav kogus, on tegelikult suhteliselt raske. Aga meie teadlased koostöös meie arstidega on välja mõelnud uue lahenduse ja ma arvan, et selle abil oleme jõudnud kaugemale kui teised grupid maailmas.
00:22:41 katseklaas käes, töö laboris. KT Astrid Kannel - Vähi puhul oleks oluline, et ta avastataks enne metastaaside teket. 00:22:49 KT INT - Kui vähkkasvaja ei ole saavutanud seda piiri, kus ta hakkab metastaseeruma,
00:22:55 INT Andres Valkna - siis operatiivne eemaldamine on väga efektiivne ravi..
00:23:00 KATE: animatsioon: vähirakkude paljunemine, metastaaside tekkimine inimkehas. KT INT Andres Valkna - ja reeglina viib patsiendi tervenemisele. Metastaasi puhul on tegemist algsest primaarsest tuumorist siirdunud rakkudega, mis annavad kuskile keha teises piirkonnas aluse uuele vähikoldele. Metastaaside eemaldamine on tegelikult päris keeruline, sest need on üle keha laiali. Tihti pole kõikide metastaaside eemaldamine juba füsioloogiliselt võimalik, sellepärast, et nad on elutähtsates organites jne. Tavaliselt patsiendile ei põhjusta probleemi primaarne tuumor, vaid metastaasid. Ja see on põhiline põhjus, miks vähk nö tagasi tuleb.
00:23:50 animatsioon: vähirakkude tekkimine, paljunemine. KT Astrid Kannel - Vähiuurigute keskuses töötatakse välja ka ravimit, mis ei lase vähirakul endale veresooni kasvatada, sedasi jäetakse vähk põhimõtteliselt lihtsalt nälga. 00:24:07 KT Andres Valkna - Üheks oluliseks sündmuseks vähi haiguse progressioonis on veresoonte tekke initsieerimine, kus vähirakud hakkavad eraldama faktoreid, mis kutsuvad esile veresoonte tekke
00:24:25 INT Andres Valkna (subt) - ...ümber vähikoe ja vähikoe sees. See on selleks vajalik, et vähirakud saaksid vajalikke toitaineid ja hapnikku. Ja põhimõtteliselt kui see protsess pidurdub, siis ka vähkkasvaja ei suuda enam edasi areneda.
00:24:40 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, mikroskoobis vaatamine, rakud mikroskoobi all. KT Astrid Kannel - Sarnasel põhimõttel töötav ravim on maailmas tegelikult juba olemas. 00:24:55 KT INT Andres - Tegelikult juba 1971 Judo Volkmann kirjeldas angiogeneesi ja pakkus välja võimaluse, mis on üheks strateegiaks vähi ravis. Tänaseks on turul ka angiogeneesi inhibiitoreid.
00:25:03 INT Andres Valkna - Aga meie rohus pole midagi paremat, see toimib lihtsalt teistele rakusisestele signaaliradadele. Seega, see on kasutatav nendel juhtudel, kus olemasolev angiogeneesi inhibiitor ei tööta. See on jälle üks võimalus...
00:25:22 KATE: Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor. KT INT Andres Valkna - ...angiogeneesi vastu suunatud ravi ajaliselt pikendada. Antud ravimigia oleme viimastel etappidel, mõtleme välja, kuidas välja töötada tootmisprotokolli
00:25:39 INT Andres Valkna (subt) - Ja kui me oleme selle tootnud vastavalt nõutavatele protseduurireeglitele, saame me ära testida selle toksilised efektid. Kui toksiline profiil on selline, mis lubab selle kasutamist inimeses, siis kavatseme sellega lähiajal jõuda ka kliiniliste katseteni.
00:26:00 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor, kummikinnastes käed katseklaasiga toimetamas, Andres Valkna vaatab mikroskoobiga. KT Astrid Kannel - Ideeni jõuti tänu 10 aasta tagusele avastusele. 00:26:11 KT INT Andres Valkna - Umbes 10 aastat tagasi prof. Kogermann ja tema grupp uurisid sellist rakupinnamolekuli nagu CD44 ja avastasid, et sellel on lisaks ta põhifunktsioonile, milleks on tagada rakkude vahelist adhesiooni ehk rakkude kinnitumist, lisaks sellele on molekulil funktsioon, mille tulemuseks on angiogeneesi pidurdumine endoteeli rakkudes.
00:26:38 INT Andres Valkna (subt) - See on puhtalt avastusel põhinev projekt, kus avastajaks on eesti teadlased. Mõnes mõttes edulugu, et Eestist on ka võimalik leida projekte, millest välja arendada ravimeid
00:26:57 Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse labor. KT Astrid Kannel - Uued biomarkerid, mis meile haigestumisest võimalikult varakult teada annaks, melanoomi ravi taime viirusekapslite abil, verevähihaigeid säästvate NK rakkude kasvatamine ning ravim, mis pärsib vähil veresoonte loomist, on vaid mõned näited Vähiuuringute keskuse tööst. Eesti teadlased on leidnud oma kindla koha vähiuuringute rahvusvahelises töös ning hetkekski ei ole unustatud ka Eesti oma patsienti
00:27:29 Lõputiitrid
00:27:49 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:55 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:00 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0039_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_VAHK.MXF
Indeks: 2013-002880-0039
Kestus: 00:28:00
Registreerimise kuupäev: 21.02.2013
Registreerimise aeg*: 2013-02-21 15:43:53
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;