ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Toksikoloog Angela Ivask

Saada link

Media

Kirjeldus

Nanotehnoloogialt oodatakse järjest uusi materjale. Kuid nagu elus ikka, võib vajalikul nanomaterjalist tootel olla ka pahupool. Aineosakesed, millest tooted on valmistatud, võivad olla mürgised ja inimese tervisele ohtlikud. See tähendab, et nende toimet tuleb väga põhjalikult uurida. Just nanomaterjalide toime uurimisega tegeleb LA California Nanosüsteemide Instituudis toksikoloog Angela Ivask. Saate autorid Ene-Maris Tali ja Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, operaator Teet Konksi. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 11
Kestus: 00:26:45
Indeks: 2011-002880-0011
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 26.03.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Los Angeles, Beverly Hills, autod sõidavad, inimesed tänaval, (kiirendusega)
00:00:15 Auto Bugatti logo, inimesed tänaval Los Angelesm Beverly Hills. KT Neeme Raud - istume siin kesete California pärastlõunat, kui sa vaatad enda ümber, kus kohas siin võiks olla nanoosakesi?
00:00:21 INT Angela Ivask - õhus kindlasti
00:00:23 Tänavapl-d, autod. KT INT Angela Ivask - siin Los Angelese õhus on..
00:00:30 INT Angela Ivask - 10 astmes 8 osakest km3 kohta
00:00:33 Los Angelese tihe liiklus (kiirendusega), inimesed tänaval. KT INT KT INT Angela Ivask - kui vaadata ümbritesvaid inimesi, siis kõik kannavad päikesekreemi
00:00:44 INT Angela Ivask - päikesekreemides on nanotitaandioksiid või nanotsinkoksiidi osakesed, siis on nanoosakesed nende inimeste nahal
00:00:50 Kate: inimesed Los Angeleses. KT INT Angela Ivask - kõigil on I-phone'id kaasas, neis kasutatakse nanoosakesi nii mälukaartides kui mikrokiipides ja ka puutetundlikus ekraanis
00:01:03 INT Angela Ivask - nano on kõikjal
00:01:04 Saatepea
00:01:26 Park, Kalifornia Ülikooli Los Angelese haru, inimesed. Neeme Raud (stj, subt) stand - nanomaterjale on kasutatud juba antiikajast peale. Sulfiidide nanokristallidega värviti juukseid, värvilistest muldadest tehti klaasvitraaže ning kullatolmuga kaunistati kujukesi ja ehteid. Ainult tollal ei teatud, et tegemist on teaduse ja innovatsiooniga, kõik sündis praktilistest vajadustest lähtudes
00:01:55 Kalofornia Ülikooli Los Angelese haru Nanosüsteemide instituut. KT Neeme Raud - kaasaegse nanoteaduse alguseks peetakse läinud sajandi keskpaika
00:02:02 Nanosüsteemide instituudi labor. KT Neeme Raud - 1959 prognoosis California tehnoloogiainstituudis töötanud füüsik, 1960-ndate keskel Nobeli preemia pälvinud Richard Feynman, kuidas teaduse arenedes õpivad inimesed valmistama ja kasutama üha väiksemaid ja väiksemaid osakesi, mida paljas silm ei seleta
00:02:18 Kaader kolmeks, ruutudes töö nanotehnoloogia laboris. (arh) Bill Clinton teadusaladel sõna võtmas. KT Neeme Raud - eriti hakkas see valdkond arenema uue aastatuhande alguses, kui USA tollane president Bill Clinton kuulutas nanotehnoloogia USA üheks teadusprioriteediks. Viimastel aastatel on sellesse tehnoloogiasse investeeritud 12 miljardit dollarit ning oma tähtsuselt võib nanotehnoloogia arendamist USA-s võrrelda Apollo kuule saatmisega
00:02:39 Neeme Raud stand - nanotehnoloogialt oodatakse kogu aeg uusi materjale ja uusi lahendusi, mis meie igapäevaelu lihtsamaks ja mugavamaks teeksid. Mis ikkagi on nano ka kus nanoteadust rakendatakse. Oleme täna California Ülikooli Los Angelese harus, siinses nanosüsteemide instituudios, kus uurib neid imepisikesi osakesi ka eesti teadlane Angela Ivask
00:02:59 Kalifornia Ülikooli Los Angelese haru Nanosüsteemide Instituut. hoone välispl
00:03:06 Angela Ivask Nanosüsteemide Instituudi laboris, skeemid arvutiekraanil, nanomeetri skaala. KT INT Angela Ivask - nano määrvad põhiliselt ära tema mõõtmed, st tema mõõtmed on naomeetri skaalas, nanomeeter on üks miljardik meetrit. Umbes 100 000 korda väiksem kui juuksekarv
00:03:28 INT Angela Ivask, nanotoksikoloog, Kaliforni Ülikooli Nanosüsteemide Instituut (subt) - tänapäeval peetakse nanoosakesteks kõiki osakesi, mille üks mõõde on alla 100 nanomeetri, see on siis 100 korda väiksem kui juuksekarva läbimõõt, nanoosakest pole võimalik näha isegi valgusmikroskoobiga. Neid saab vaadata elktronmikroskoopiaga, teravikmikroskoopiaga. On töötatud välja rida uusi meetodeid, millega seda on võimalik vaadata. Pikka aega on olnud probleem, kuidas neid üleülde vaadata
00:03:57 Skeemid, nanoosakeste suuruse võrdlus meetrisüsteemis. nanoosaksed arvutiekraanil. KT Neeme Raud - nanoosakesi on kaht liiki - looduslikud ja inimse poolt valmistatud
00:04:03 Looduspl-d, magistraal USA-s, vulkaanisuits. KT Neeme Raud - näiteks looduslikest nanoosakestest näiteks vulkaanipurske järel õhku paiskuvad tolmukübemed, kuid praeguse nanorevolutsiooni keskmes on siiski materjalid, mid ainimene ise on otsustanud luua ja väga erinevatel elualadel kasutada
00:04:18 Nanosüsteemide Instituudi labor, pudelid laual, laborant. KT INT Angela Ivask - nanoosakeski võib suhteliselt lihtsalt valmistada, segades kokku erinevaid kemikaale, kasutades lihtsalt temperatuuri ja rõhku nagu meie laboris tehakse. Meie keskus koosneb erinevate elualade inimestest
00:04:40 INT Angela Ivask - siin on keemikud, materjalitehnoloogid, toksikoloogid nagu mina, materjalide valmistamine on põhiliselt keemikute ja materjalitehnoloogide ülesanne
00:04:46 Kate: Nanosüsteemide Instituudi labor
00:04:51 INT Angela Ivask - siin on näha elektronmikroskoobi all, selline otsene visualiseerimise tehnika nanomaterjalide jaoks, kuidas me pommitame osakesi elektronidega, siis vaatame kas nad läbivad seda osakest, kui palju neist läbib. Sellega me saame visualiseerida arvutis, nö mis proov on meil seal all. Siin on näha (näitab sõrmega ekraanil), et saame teha osakesi erineva suurusega, saame teha erinevas kujus
00:05:27 Kate: Nanotehnoloogia Intsituuudi labor. KT INT Angela Ivask - kui oleme nanoosakesed valmistanud ja vaadanud, mis on nende eripind, tahaks me teada, mis on nende suurus. Siin pudelis on näiteks mingisugused nanoosakesed
00:05:33 Nanoosakesed pudelis, pipetiga võtmine ja plaadile panemine + Angela Ivask räägib - Siin pudelis on näiteks mingisugused nanoosakesed, pipeteerime need plaadile ja kasutame sellist instrumenti, mis töötab laseri hajutamise meetodil
00:05:50 Angela Ivask - see määrab siin ühes väikeses augus oleva materjali suuruse, kui vaatame tulemust (arvutiekraanil), siis nende osakeste suurus oli 60-50 nanomeetrit. See on kõige rohkem kasutatud tehnoloogia, millega määratakse nanoosakesi. Nagu näete, siis siin me neid näha ei saa, küll saame kaudselt näha kui suured nad on.
00:06:25 Nanosüsteemide Instituudi labor, inimesed arvuti juures. Nanoosakesed pildil. KT Neeme Raud - inimese poolt loodud nanosid kasutataksegi juba väga laialdaselt, alates energiatööstusest päikesekreemide ja isepuhastuvate kattematerjalideni. Kõige enam toodetavad nanomaterjalid võib jagada kolme gruppi, esiteks, titaandioksiid, mida leiab näiteks päikesekreemidest
00:06:39 Päikesekreemi käele panemine. KT INT Angela Ivask - päikesekreemis nanotitaandioksiidi kasutatakse tänu tema paremale katmisomadusele
00:06:50 INT Angela Ivask -...st, ta püüab konni rohkem UV-kiiri, mida me tegelikult ju tahamegi päikesekreemilt
00:06:55 Kate: päikesekreemi käe peale panemine. KT INT Angela Ivask - kui, siis suures skaalas nanoosakene. Mitte nanoosakesi sisaldab kreem tegelikult jääb valge kihina ja miks, siis sellepärast, et suured osakesed peegeldavad rohkem valgust tagasi ja me näeme neid, aga seda nanoosakest me ei näe, see kaob suhteliselt kiiresti maha sisse
00:07:16 INT Angela Ivask - kui teda peale määrida, siis teda ei ole näha, küll aga ta peegeldab tagasi UV-kiired
00:07:21 Angela Ivask (subt) - mul on abivahendid (paberid käes), kui te kujutate ette makroskaalas osakest ja nanoskaalas osakest. Kui päikesekiir läheb makroskaalas osakese peale, siis ei ole kindel, et kõik need kiired siit kinni püütakse nende osakeste poolt. Kui aga kasutame nanoosakest, siis neid on palju rohkem samas massis ja tõenäusus, et üks kiir püütakse kinni ühe osakese poolt, on suurem. See ongi nende eelis näiteks päikesekreemides. Samamoodi erinevates kattematerjalides. Tänu oma väiksusele nad suudavad minna igasse prakku, kuhu võibaolla makroosake ei suudaks minna
00:08:10 Kate: Nanotehnoloogia Instituudi labor, Angela Ivask kaitseprillid peas laboris. KT INT Angela Ivask - ...ja nad katavad pinda paremini näiteks värvides. Nanotitaandioksiidi kasutatakse ka isepuhastuvates kattematerjalides. Üks markantne näide - Pekingi ooperimaja
00:08:23 Kate: Pekingi ooperimaja. KT Angela Ivask - Pekingi ooperiteater on klaasist ja kaetud nanotitaandioksiidi sisaldava värviga või kattematerjaliga, mi püüab kinni kõik atmosfäärist tulebad UV-kiired
00:08:41 INT Angela Ivask - ja tänu sellele ta tegelikult vabastab hapnikuradikaale, mis põhjustavad ka inimeses oksüdantiivset kahjustust või stressi nende rakkudega, millega ta kokkupuutes on ja tänu sellel ta hoiab ätra antimikroobse katte tekkimise, nö isepuhastuv kattematerjal
00:08:59 Nanosüsteemide Instituudi labor + Angela Ivask räägib - kuna oleme nanokeskus, siis meie kitlid on samamoodi sellisest materjalist, mis on nö nano. Selle materjali nimi on nanotex ja see on üks Kalifornia juhtivaid tekstiilitootjaid, mis kasutab nano oma materjalis. Mis on siisn see nano, on see, et nad on katnud tekstiilikiud vetthülgavate molekulidega. Kui siia voolab peale tilk kemikaaliga, siis ta ei sorbeeru kitlile, vaid ta voolab siit pealt maha (näitab oma kitli peal)
00:09:35 Kate: Nanotehnoloogia instituudi labor. KT Angela Ivask - kui oleme teinud nanoosakese, võib seda veel katta
00:09:39 Angela Ivask räägib arvutiekraani ees - või funktsionaliseerida erinevate molekulidega. Näit. me seome siia külge mingid keemilised rühmad ja nende peale veel lisamolekuli. Näit. kui see lisamolekul on ravimimolekul, siis m saame sed akasutada kui ravimikandjat
00:09:59 INT Angela Ivask - tänu oma väiksusele ja erinevatele omadustele, mis neile on võimalik anda, näiteks keemilise töötlemise teel, sisenevad suhteliselt hästi elusrakkudesse ja kui neid siduda peale, pooride sisse mõni ravim, siis võivad nad seda väga efektiivselt rakkudesse kanda. Siis oleme saanud väga efektiivse ravimikandja ja tänu sellele väga efektiivse ravimi, näiteks vähiravimi ja nanoosakesed on ühed kõige rohkem lubavad abivahendid vähiravimi välja töötamisel
00:10:35 Nanosüsteemide Instituudi labor, Angela Ivask laboris. KT Neeme Raud - titaandioksiidi järel on teine laialdaselt kasutatav nanomaterjal nanohõbe. 00:10:42 KT Angela Ivask - nanohõbe on üks kõige rohkemates toodetes kasutatav nanomaterjal ja nanohõbe on efektiivne tänu oma antimikroobstele omadustele. See seisneb selles, et kasutatakse seda külmkappides, pesumasinates
00:11:00 INT Angela Ivask (subt) - ...pinna katmisel, et ära hoida sinna mikroobide kihi teket, samuti aluspesus, sokkides, et ära hoida võimalike mikroobide kasvu seal ja teatava lõhna tekkimist, eriti spordiriietes on see oluline
00:11:25 Nanoosakesed. Süsiniknanotoru. KT Neeme Raud - kolmas nanoosake on süsiniknanotoru, millel on ehk kõige rohkem uusi omadusi tänu oma väiksusele. 00:11:34 KT INT Angela Ivask - kuigi seal kasutatakse ainult süsiniku molekule, on nad ritta pandud niimoodi, et tal on võrreleds makrosuuruses süsinikuga hoopis teistsugused omadused
00:11:44 INT Angela Ivask - süsiniknanotoru näiteks juhib elektrit
00:11:49 Kate: nanoosakesed. KT INT Angeka Ivask - ...kuigi me teame, grafiit ei juhi ju elektrit
00:11:52 Angela Ivask arvutiekraani ees - see on kuulus süsiniknanotoru näidatud struktuursena, Nad on tõepoolest süsiniku aatomid,
00:12:02 Kate: süsiniknanotoru struktuur . KT Angela Ivask - mis on ringideks seotud sidemete abil ja moodustavad sellised pikad trossjad moodustised. Smamoodi süsiniknanotoru, kuna neid on võimalik valmistada suhteliselt pikki
00:12:21 INT Angela Ivask - ...nad on väga tugevad, on öeldud, et nad on isegi 100 korda tugevamad kui teras, st neid oleks võimalik rakendada tugevates struktuurides, isegi ehtusmaterjalides. Juba rakendatakse rattaraamides, tennisereketites, jäähokikeppides ja erinevalt metallist on nad ka kerged
00:12:44 Angela Ivask laboris. KT Neeme Raud - kuid nii naguiga uue materjaliga, võivad ka nanodega kaasenad varjuküljed
00:12:51 Neeme Raud - Kalifornia on nanorevolutsiooni sünnipaik, siinne laobor siin LA keskel Kalifornia Ülikoolis on ka nano ohtude üks juhtiv uurimispaik maailmas. Siin püüabki Angela Ivask leida vastust neile paljudele küsimustele, mis nanomaterjalidega veel kaasnevad, muuhulgas sellele, millised võivad olla nanoosakeste negatiivsed, toksilised mõjud keskkonnale ja ka meie organismile
00:13:14 Angela Ivask räägib arvuti ees - nüüd on küsimus, mis nendega juhtub, kas nad lähevad rakku, kas nad jäävad sinna raku pinnale. see ongi toksikoloogide põhiküsimus preagu ja mida nad sela raku sees teevad kui nad sinna sisse lähevad
00:13:24 Nanosüsteemide Instituudi labor. KT Neeme Raud - nanotoksikoloogia sündis 2004 tänu artiklile, kus väideti, et inimese poolt loodud nanoosakesed olid mürgised kaladele ja teistele vees elavatele pisiloomadeele. 00:13:35 kT INT Angela Ivask - sellega seoses tuli ka kasutusele nanotoksikoloogia
00:13:44 Kiri arvutiekraanil: Süsinikust fullereneeid, 0.7 nanomeetrilise läbimõõduga. KT Angela Ivask - enne sellest üldse ei räägitud. Need samad fullereenidolid mürgised kaladele ja teistele vee- ja pisiloomadele
00:13:52 INT Angela Ivask - juba mikrogrammides liitris koguses nähti efekte veeloomadel
00:14:04 Labor, nanoosakesed. KT Neeme Raud - siit tekkis toksikoloogidel mõte, et nanoosakesed võivad tänu oma väiksusele saada hoopis uued bioloogilised omadused
00:14:15 INT Angela Ivask (subt) - siiamaani on seda seostatud suurenenud eripinnaga ehk kui osake on palju väiksem, on tal palju suurem pind, mis on elusrakuga ühenduses ja tänu sellele neid haakub elusrakuga aina rohkem, nad on aplju aktiivsemad
00:14:32 Kalifornia Ülikooli Nanosüsteemide Instituut välispl
00:14:36 Angela Ivask instituudi laboris. KT Angela Ivask - kõige ohtlikumad võivad olla
00:14:40 Angela Ivask räägib arvuti ees - .. nõelja struktuuriga osakesed, aga kindlasti on need väikesed nanoosakesed palu suurema bioloogilise aktiivsusega kui suured
00:14:50 Moodne ehitis + Neeme Raud stand kõrgel hoone konstruktsioonil - nanotehnoloogiaga uute materjalide leitamisega, nende ohutuse ja ka ohtude testimisega tegeldakse ka Eestis. Nanomaterjale valmistatakse ja uuritakse Tallinna Tehbikaülikoolis ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis. tartusse on keskimas Baltimaade suurim nanokeskus
00:15:11 Keemise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tallinnas, laborant kolviga koridoris. KT Neeme Raud - Eesti teadusmaatikul on nanouuringute tippspsetsialist Keemilsie ja Bioloogolise Füüsika Instituudi juhtivteadur Anne Kahru
00:15:24 Anne Kahru laua taga, Kalifornia ülikooli Los Angeleses haru, Angela Ivask õues jalutamas, nanoosakesed. KT Neeme Raud - tema juhitavas töörühmas töötas enne Kaliforniasse postdoktorantuuri siirdumist ka Angela Ivask. Tänavu veebruaris pälvis Kahru töö eest nanoosakeste toskilisuse uurimisel Vabariigi teaduspreemia. Tema uurimisrühm oligi üks esimesi maailmas
00:15:35 Molekulaargeneetika labor. KT Neeme Raud - ...mis 2004 sünteetiliste nanoosakeste keskkonnaohtlikkuse uuringuid alustas ning Kahru on selles vallas üks enam tsiteeritavaid teadlasi maailmas
00:15:47 INT Anne Kahru, molekulaargeneetika labori juhataja, Keemilise ja Bioloogilise FüüsikaInstituut (subt) - tegelikult on äärmiselt huvitav tegeled, is ei ole originaalne ainult Eesti plaanis, vaid ka terve maailma mastaabis, st tunned, et töö on tõeliselt vajalik
00:16:06 Lobor. KT Neeme Raud - Tallinnas alustati 2004 nanotoksikoloogilisi uurimusi metallioksiididest. Luubi alla võeti tsinkoksiid, titaandioksiid ja vaskoksiidid.00:16:18 KT Anne Kahru - metallioksiidid võtsime sellepärast, et neid on küllalt palju tarbekaupades, näi. päikesekreemides, kosmeetikatoodetes
00:16:26 INT Anne Kahru - ohtude kohta ei ole veel midagi õieti teada. Meil oli suur kogemus raskemetallide uurimise alal
00:16:37 Kate: labor, katsed. KT Anne Kahru - tekkis kahtlus, et nad tegelikult nii lahustumatud ei olegi kui alguses räägiti. Kui mingit kemikaali tehakse, siis nendel väljadel peab olema ohutuse informatsioon, st ohutus inimesele, ohutus ka loodusele
00:17:02 INT Anne Kahru - meie vaatame siin loodust ja kui üks kemikaal on loodusele ohtlik
00:17:10 Kate: kemikaalid pudelites. KT Anne Kahru - antud juhul on näha vaseatsetaat
00:17:15 INT Anne Kahru - vase äädikhppe sool, siis on siin selline pilt, et puu ja kala kõht ülespidi, st et see kemikaal on piidavalt väikeses koguses mürgine veeorganismidele
00:17:24 Kate: kemikaalid pudelites. KT Anne Kahru - aga meie nanometallioksiidid, siin ei ole kuskil kalakõhtu ülespidi
00:17:35 INT Anne Kahru (subt) - meie ostustasime selle siis välja selgitada, kas oleks vaja sellist märki peale vaja panna või mitte ja kui, mispärast nad siis on mõrgised
00:17:44 Lobor, mikroskoobiga vaatamine. KT Neeme Raud - nanoosakesi testitakse Tallinna laboris mitmete katsete abil
00:17:50 Kaks pudelit kirjadega: nano ja vesi. KT Anne Kahru - kui te vaatate neid kahte pudelit, siis tundub, et üks vesi kõik. Smas kui me näitame neile pudelitele peale laserit
00:18:07 INT Anne Kahru - siiss näete, et
00:18:11 Kate: 2 pudelit: nano ja vesi. KT Anne Kahru - see, kus on paljas vesi, sealt me seda laseri kiirt sellst pudelist ei näe, aga seal, kus on hõbeda nanoosakesed,
00:18:24 INT Anne Kahru - . kudas hõbeda nanooskaesed selles valgusekiires valgust hajutavad. See ongi selline nähtus, millel põhineb nanoosakste hüdrodünaamilise suuruse määramine. sellel põhineb enamus aparaate, millega mõõdetakse nanode gregaatide või kogumike suurust vesilahuses
00:18:49 Mikroskoobi all katsealsud organismid. Labor, katseklaasid. KT Neeme Raud - katseid tehakse ka mitmete testorganismidega, mille abil analüüsitakse ka teisi tööstuskemikaale. Laboris kasutatakse rohelisi vetikaid, vesikirpe ja baktereid
00:18:59 Katseorgamismid. KT INT - praegu arvutiekraabnil
00:19:06 Katse: algloom sööb süsiniknanotorusid. KT Anne Kahru - praegu arvutiekraanil on meie kõige olulisemad testorganismid. Toksilisuse test on väga lihtne asi oma olemuselt, st peab olema kas kemikaal või nanoosakene ja peab olema organism ja siis pannakse need 2 asja kokku ja vaadatase, kuidas organismile see asi meeldib, kui organism ära surem, siis järelikult on mürgine kemikaal
00:19:26 INT Anne Kahru - kui kiiresti ära sureb, on akuutselt mürgine, kui võtab palju aega, siis on kroonilise mürgisusega. Kuna toksilisust defineeritakse läbi kemikaali ohtlikkuse elusorganismidele, siis seda saabki elusorganismidega kõige pädevamalt määrata
00:19:44 Kate: katseorganismid laboris (vesikirbud). KT Anne Kahru - sellised organismid, mida meie kasutame, on ennekõike sellised, mis ennustavad kemikaali ohtlikkust looduses
00:20:00 INT Anne Kahru - ...erinevatele toitumisahela lülidele, vetikatele
00:20:05 Kate: katseorganismid laboris. KT Anne Kahru - ...vähilistele, meil on kahte sorti vesikirpusid, algloomad, tegelikult on ka veel pärmid ja hästi palju kõikvõimalikke luminesseerumi baktereid
00:20:23 Laborant katseklaasidega. Katseklaaside liigutamine. KT Neeme Raud - see on vetikate kasvulava + INT Anne Kahru - kuna vetikad on fotosünteesivad organismid, siis ei saa seda testi teha teistmoodi kui valguses: meil on päevavalguselambid. Oleme seda testi niimoodi täiustanud, et saaks võimalikult palju proove üheaegselt analüüsida ja erinevad proovide paralelid ja kontsentratsioonid on väikestes klaaspudelites. Siis hakatakse võrdlema näit. nanoosakestega koos kasvavaid vetikaid ja selliseid , kus nanoosaksi ei ole, hakatakse nede kasvu võrdlema
00:21:09 INT Anne Kahru - ehk siis, miks mõned purgid lähevad roheliseks ja mõned ei lähe. Ja vastavalt sellele leitakse üles selline nanoosakeste või suvalise kemikaali kontsentratsioon, kus purgid on nö poolrohelised ehk saame kätte pollletaalse kontsentratsiooni
00:21:24 INT Anne Kahru - näppude peal kõik toksilisuse testid käivad jämedalt nii - võetakse mingi parameeter, mis ennustab elulevust, olgu ta bakteritel luminessenss, vesikirpudel kas elus või surnud, kalade puhul kas ujuvad otse või viltu, parameetreid võib mitmesuguseid olla
00:21:50 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tallinnas, koridor, labor. KT Neeme Raud - nende testide peamine eesmärk on veenduda, et kas kord loodusesse sattunud nanoosakesed, mis iseenesest ju kusagile ei kao, võivad jõuda ka meie kehadesse ning põhjustada mürgitusi, haigusi ning rakkudesse sattudes kutsuda esile ka tõsiseid muudatusi rakutasemel, mida veel õieti ette ennustada ei osata. 00:22:09 KT Anne Kahru - kõik teavad, et looduses kõik hakkab pihta fotosünteesist,
00:22:16 INT Anne Kahru - st, et CO2 seotakse fotosünteesivate organismide poolt. Kui me teeme ökotoksikoloogilisi teste, siis meil seliseks mudeliks on tavaliselt rohelised vetikad, siis neid näit. sööb sooplankton
00:22:26 Kate: katseorganismid. KT Anne Kahru - meie mõistes vesikrp, meie mudel organismina, neid söövad kalad, väkseid kalu söövad röövkalad ja kõike seda võib süüa inimene. See on hästi lihtsustatud toitahela mudel ja toitahel on sellepärast oluline, et kui esimeses lülis hakkavad mingid mürkained kuhjuma, siis igas järgmises lülis need kontsenreeruvad ja lõpuks võib neis viimase astme tarbijates kontsentratsioonid minna piisvalt kõrgeks. Praegu väga palju arutatakse, kas nanod saavad rakku minna
00:23:02 INT Anne Kahru - see on sama küsimus, kas päikesekreem, kus on nanod sees, läheb meie käe rakkudesse ja üleüldse, kui midagi juba rakku läheb, siis see on juba väga oluline moment
00:23:17 Labor, mikroskoobiga vaatamine. Angela Ivask kaitsepirillidega laoboris. California Ülikooli Los Angelese haru, inimesed. KT Neeme Raud - Anne Kahru sõnul on nanoosakeste võimalikke ohet uuritud juba 7 aastat, kuid töö on siiski alles algusjärgus. Põhjapanevaid järeldusi selle kohta, kas nanomaterjalid on mürgised ja ohtlikud, veel teha ei saa ning pooltõdedega opereerimine võiks tekitada kartusi, mis nende tulevikutehnoloogiate arendamist aeglustaks. Samas võib Kahru arvates aga öelda, et nanoosakestega juhtus sarnane lugu nagu ka teiste tööstuskemikaalidega. Neid hakati suurtes kogustes tootma enne kui olid selged nende võimalikud ohud. Kiirustati seepärast, et ükski tootja ei soovinud konkurente endast ette lasta. 00:23:54 KT Angela Ivask - meie keskus on pühendunud sellele, et vaadata nanoosakeste bioloogilise aktiivsuse mehanisme, miks nad on erinevalt aktiivsed kui suuremad osakesed
00:24:11 INT Angela Ivask - kui me teame, mispärast nad on biloogiliselt aktiivsemad, siis saame neid niimoodi muuta, et nad avaldaksid mõju ainult seal, kus nad peaksid avaldama ja ei omaks kõrvalmõjusid. Ja tänu sellele töötada välja nanoosakesi, mis oleks nö ainult suunatud mõjudega ja seetõttu me saaks kõik kasutada ohutumaid tooteid, näit. nanotehnoloogilisi tooteid ja me teame, et neil on ainult see mõju, mis neil peab olema
00:24:36 Kate: Neeme Raud ja Angela Ivask laboris. KT Angela Ivask - nanovaimustus kindlasti jätkub nii USA-s kui Euroopas. Euroopas kindlasti seetõttu, et seal ei ole veel jõutud USA tasemele, sest USA on nii oma rahastamise ja tehnoloogia arendamisega kindlasti esirinnas
00:24:51 inimesed Los Angeleses, autod tänaval, Beverly Hills. KT Angela Ivask - Euroopa Liit üritav sinna alles järgi jõuda. Kindel vaimustus, tehnoloogia arendamine jätkub. Eestis on juba mitmeid patente nanotehnoloogilistele saavutustele
00:25:08 INT Angela Ivask - näiteks päikesepatareides, vedelklaasis. Eesti on suhteliselt heal tasemel
00:25:17 Kate: arvutiekraan, labor. KT Angela Ivask - Eestis on mitmeid uurimisgruppe, mis töötavad nanotehnoloogia alal, just materjalitehnoloogias ja ka bioloogiliste ohtude uurimisel
00:25:31 Neeme Raud (subt) saate lõpustand - nanorevolutsioon näitab, kuidas teadus otsib pidevalt uusi võimalusi ja lahendusi, kuid uusavastustre puhul on sagli raske öelda, milline akkab olema nende tegelik mõju meie maailmale, millised võivad olla varjuküljed, mida avastamisõhinas esialgu ei märgatagi. Seepärast ongi oluline uusi materjale ja nende mõju iga kandi pealt kohe uurima hakata, ka nede negatiivseid külgi ja ohte, et nanost eio saaks meie tervisele tulvikus uut asbesti
00:26:02 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:26:27 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes, Haridus- ja Teadusministeerium
00:26:38 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:26:45 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0011_0002_D10_PURAMIIDI-TIPUS_TOKSIKOLOOG-ANGEL.MXF
Indeks: 2011-002880-0011
Kestus: 00:26:45
Registreerimise kuupäev: 26.03.2011
Registreerimise aeg*: 2011-03-26 14:21:22
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;