ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Tehnoloogiad kohtuekspertiisis

Saada link

Media

Kirjeldus

Kuritegude kiiremaks avastamiseks töötatakse välja järjest uusi keerulisi tehnoloogiaid, millega suudetakse tõendada ka väga raskeid juhtumeid. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tegeldakse bioloogilise põlvnemise ja isiku tuvastamisega DNA alusel, võltsitud dokumentide ning valeraha avastamisega, sõrmejälgede, sündmuskohalt leitud keemiliste ainete analüüsiga jne. Uurimegi, missugused on Eestis kasutatavad tehnoloogiad ja kuivõrd need kriminaliste ning kohtuid aitavad. Saate autor on Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 42
Kestus: 00:28:28
Indeks: 2013-002880-0042
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 14.03.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Tai tsunami 2004, hiidlaine tagajärjed, helikopter, päästetööd katastroofipiirkonnas. KT Marek Tammets - Suurte inimkaotustega katastroofid on raksed nii ohvrite lähedastele kui ka ohvrite tuvastajatele. 2004 Tais tsunami tagajärjel hukkunud isikute kindlaks tegemisel ka Eesti kriminaaleksperdid. 00:00:30 KT INT Vitali Vassiljev - Tais käisid meie kriminalistid, et võtta sõrmejäljed surnukehadelt.
00:00:41 INT Vitali Vassiljev, kohtuarst, radioloog (subt) - Oli missioon, kus eestlased osalesid koos Soome rühmaga.
00:00:45 Tai tsunami katasroofipiirkond, kadunud inimeste fotod seinal. Politseinikud tänaval, inimesed. Inimesed vaatavad kadunud inimeste fotosid seinal. Kriminalistid katastroofialal. KT Marek Tammets - Tuvastamisel peavad kokku langema mitmed näitajad - nii juukse- kui silmavärv, inimese pikkus, armid, kirurgilised sekkumised, hambakaart, sõrmejäljed ja DNA. Kui kõik need meditsiinilised parameetrid kokku langevad ja andmed on elupuhuse infoga võrreldavad, on isik tuvastatud.
00:01:08 Saatepea
00:01:30 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut välispl-d (talv)
00:01:38 Tai tsunami katastroofi piirkond, päästetöötajad. Pommimees Märt Ringmaa, kurikamõrvar Vjatšeslav Bajuk. Tõnismäe väljakaevamised. KT Marek Tammets - Tai tsunamiohvrite tuvastamine, aastaid Tallinna hirmu alla hoidnud Lasnamäe pommimehe Märt Ringmaa ja kurikamõrvar Vjatšeslav Bajuk ning Tõnismäele II maailmasõja ajal maetud sõdurite kindlaks tegemine on vahest kõige tuntumad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töövõidud.
00:01:58 Neeme Raud (stj, subt) stand Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis - Kui Eestis toimub mõni suurem õnnetus, näit. looduskatastroof või liiklusõnnetus tuuakse surnukehad siia Kohtuekspertiisi Instituudi angaari tuvastamiseks ja selleks protsessiks võib kuluda päevi.
00:02:12 Vitali Vassiljev lükkab ukse lahti Kohtuekspertiisi ruumides - Kui tegemist on looduskatastroofiga või tehnogeense katastroofiga või lennuõnnetusega
00:02:21 KATE: Kohtuekspertiisi Instituudi lahangusaal, Vitali Vassiljev liigub ruumides, kompuuter-tomograaf (efekt). KT INT Vitali Vassiljev - ja meile saabub päris palju ohvreid, siis meie ülesanne on neid kiiresti tuvastada. Selleks on abiks meil aparaat nimega kompuuter-tomograaf, mille abil saame kiiresti skaneerida kogu keha. Protseduur näeb välja niimoodi, et surnukeha paigutatakse uuringu lauale, siis ta sõidab läbi rõnga, kus keerleb nii röngtentoru kui detektorid ja siis me saame spiraalskaneeringu kogu kehal ja kolmemõõtmelise kogu keha informatsiooni.
00:02:55 Vitali Vassiljev arvuti taga, kompuuter-tomograafi tulemust arvutis vaatamas. Röngtenpildid arvutis (kompuuter-tomograaf). KT Marek Tammets - Kompuuter-tomograaf on arvutiga ühendatud röngtenaparaat, mis võimaldab inimkehast saada kihilisi ja ruumilisi kujutisi. See lõikab piltlikult öeldes inimese erineva kujuga väiksemateks seibideks, millest pannakse kokku pööratav kolmemõõtmeline pilt.
00:03:17 Vitali Vassiljev vaatab arvitis inimskeleti kolmemõõtmelist pilti. 00:03:25 KT INT Üllar Lanno - Skaneerimise puhul tegelikkuses kõik need väljad - magnet-, laserkiirgus, rögtenkiirguse väli tekitavad kujutise, mis on objekti läbivana 1:1 põhimõttel.
00:03:36 INT Üllar Lanno, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor (subt) - Sealt on võimalik võtta hilisemaid mõõte. sealt on võimalik uurida nende vedelike koguseid, mis seal see olid, nende paiknemist
00:03:43 KATE: inimese osa 3D pilt arvutis. Inimese kolju röngtenpilt. Inimese keha erinevad osad, uurimine (3D rögtenpilt). KT INT Üllar Lanno - ja selle alusel teha uuesti uusi hinnaguid. Nad toodavad tõendi millele tegelikult eksperdit ei ole midagi sellel hetkel juurde pannud. See on nii nagu asi on. Ja tal on see hea omadus, et temaga ei lõhuta kunagi midagi ära. Saab pugeda asjade sisse. Kasvõi kõige väiksemalt.
00:04:02 INT Üllar Lanno - näit. arvuti mikrokiibi sisse, nii et sa kruvikeerajaga kuskilt kahti ei muugi. Või minnes suuremaks - pugeda inimese sisse
00:04:11 KATE: Vitali Vassiljev arvuti taga. Kompuuter-tomograafi pildid arvutis. KT INT Üllar Lanno - ja vaadata täpselt seda, mis huvi peaks pakkuma. Jäädvustada tõendit tuleviku mõistes on 3D võimaluse puhul üks unikaalne lahendus üldse.
00:04:26 3D röngtenpildid inimesest arvutis (kompuuter-tomograaf), skeleti osad, skeleti liigutamine erinevatele külgedele. KT Marek Tammets - Seetõttu on virtuaallahang lisavõimalus juhtudel, kus tavalahangul võib surma põhjus jääda nägemata. Samuti saab vaadata erinevate objektide sisse ilma neid kahjustamata. 00:04:44 KT INT Vitali Vassiljev - Esialgu saame vaadata kõik skeleti luud, saame neid erinevatest nurkadest vaadata, eest ja tagant, suurendada, vähendada. Siin ei paista midagi vägivaldset. Vaatame, mis hambad tal on, vigastatud hambad või proteesid, siin neid ei ole. Siis selle ülesvõttega me vaatame, kas on võõrkehad inimekeha sees.
00:05:09 Inimese kolju 3D pilt arvutis (kompuuter-tomograafia), digitaalne lahkamine, Vitali Vssiljev arvuti taga. inimese kolju 3D pilt.KT Marek Tammets - Digilahangul saavad nähtavaks ohvri kehas olevad võõrkehad, mida tavalahanguga on vahel võimatu avastada. Väga tõsise trauma tagajärjel võib tekkida inimese koljus nii palju murde, et lahkamisel lagunevad need lihtsalt laiali. Võimalus näha inimese sisse ilma algolukorda muutmata ja 1:1 mõõtkavas annab väärtusliku informatsiooni, mida pärast enam taastada ei õnnestugi
00:05:40 inimese kolju 3D pilt. KT INT Vitali Vassiljev - Lisaks sellele
00:05:41 INT Vitali Vassiljev (subt) - ...see aitab kohtuarstidel ka orienteeruda edasi, kuidas planeerida lahang. Ta näeb, kus on võõrkehad, kuulid või metallfragmendid, kust kaudu saab nende juurde paremini ligi pääseda ja eemladada surnukehalt ja mis on oletatav surma põhjus enne lahangut.
00:05:59 Vitali Vassiljev arvuti taga, erinevate esemete vaatlemine kompuuter-tomograafis. KT Marek Tammets - See kõrgethenoloogiline seade on maailmas ainulaadne omasuguste seas veel ka seetõttu, et selle mitte inimkoe seadistus võimaldab lisaks inimkehale vaadelda mitmesuguseid esemeid. Näiteks vaadata arvutikiipe, lõhkeseadeldiste või põlengus kokkusulanud masside sisse. 00:06:22 KT INT Vitali Vassiljev - Hiljuti toimus tulekahju, ruumis oli laud. Tõenäoliselt laud oli esimene koht, kust hakkas tulekahju
00:06:37 INT Vitali Vassiljev - Laua peal oli tumeprrun tahmaga kaetud sulanud mass
00:06:41 KATE: tulekahjus põlenud laua vaatlemine kompuuter-tomograafis. KT INT Vitali Vassiljev - ja kuna oli alust arvata, et siit algaski tulekahju, et tõenäoliselt tekkis mingi lühis nendes juhtmetes või küttekehades, siis me skaneerisime ja vaatasime, meil oli võimalik
00:06:56 INT Vitali Vassiljev - täpselt vaadata juhtmestikku
00:07:00 KATE: kompuuter-tomograafi pilt, tulekahjus tekkinud esemete uurimine. KT NT Vitali Vassiljev - me saame esile tuua ainult metalli tihedusega objektid ja kustutada teised objektid. Me näeme kõik asjad, mis sisaldavad metalli metalli tihedusega - spiraal, keeduspiraal või küttespiraal ja see kohta äratas meie tähelepanu, me uurisime seda täpsemini.
00:07:20 INT Vitali Vassiljev - Ja see tõesti annab pärsi palju informatsiooni, kuna kui hakkas neid puhastama, siis see vütab tohutult aega ja nad võivad selle puhastaise käigus vigastada või moonutada neid esialgseid juhtmestiu paigutusi.
00:07:34 Kompuuter-tomograafi pilt. Vitali Vassiljev arvuti taga. KT INT Üllar Lanno - Kui vaadata seda, et mille järgi ekspertiisiasutusi hinnatakse, siis ekspertiisiasutuse töö põhialus on iseenesest kvaliteedi juhtimine.
00:07:48 INT Üllar Lanno (subt) - ja täpselt nii kvaliteetselt kui kõik meie isikud oma tööd saavad teha, siis täpselt nii usaldusväärne see tulemus tulebki
00:07:54 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut välispl-d, sisepl-d, kohtuekspertiisi labor. KT Marek Tammets - Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on Euroopa kohtuekspertiisiasutuste koostöövõrgustiku liige alates 1998. Selle üks olulisemaid eesmärke on olnud läbi aastate kõikide liikmete akrediteerimine, et tööprotsessid ühtlustuksid ja riigid saaksid omavahel andmeid vahetada ning et need tõendid oleksid juba 2020 kasutatavad igas Euroopa Liidu kohtus.
00:08:20 Kohtuekspertiisi labor.
00:08:23 INT Marika Väli, Eesti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arenduse asedrektor (subt) - Kohtuekspertiisi seisukohat üks objektiivne tõend tähendab seda, et see on ekspertiisi tulem, on algusest peale tehtud vastavalt kindletele reeglitele, metoodikatele
00:08:37 KATE: kompuuter-tomograafi röngtenpilt inimese koljust, Vitali Vassiljev arvuti taga, Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ruumid. KT INT Marika Väli - Need metoodikad on rahvusvaheliselt kontrollitavad. 00:08:43 KT INT Üllar Lanno - Eesti Kohtuekspertiis tavamõistes on inimese jaoks väga paljuski seotud sellega, kui tuhti ta on teleekraanil CSI filme vaadanud.
00:08:53 INT Üllar Lanno (subt) - Ja kui mõelda, et mis on meie asutuse kõige suurem vahe nendega, mida inimene näeb igal õhtul ekraanil, siis seal on ainult 2 terminit. Üks on aeg ehk meie asutuses ei ole võimalik poole tunniga kuritegu lahendada nii nagu nõuab tele-eeter ja samamoodi ei tule prinetrist välja peale flakooni sisse panemist kohe vastus, et asi on nii, vaid seal on teatud protsess taga, mis on kvaliteedi protsess. Teine asi on see, et kõik need ilusad vilkuvad märgid, kus mingid pildi jooksevad kõrvuti ja järsku hakkab üks punaselt sähvima ja punase sähvatuse peale peaks kohe kedagi arreteerima minema ja kurjategijat kätte saama, päris nii lihtne see asi ei ole.
00:09:37 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi koridor, mees tuleb mööda koridori, läheb ruumi, kohtuekspertiis laboris (efekt). KT Marek Tammets - Kui filme ja tegelikkust eristab toimingute kiirus, siis CSI filmides nähtud keerulisi ekpertiise tehakse ka Eestis. Tänapäeva tehnoloogia suudab neid aineid tuvastada ka siis, kui sündmuskohal pole palja silmaga märgata praktiliselt ühtegi jälge.
00:10:00 vedelikkromatograaf (aparaat) kohtuekspertiisi Instituudi laboris. KT INT Sven Laanet - Tegemist on vedelikkromatograafiga, millel on 2 massispektrit järel.
00:10:11 INT Sven Laanet, ekspert (subt) - Peamiselt kasutatakse seda lõhkeainete ja toksikoloogia valdkonnas
00:10:17 KATE: vedelikkromatograaf , Sven Laanet arvuti traga . KT Sven Laanet - Kui on toimund näiteks plahvatus, maapinnal või kuskil niimoodi, siis on vaja kraatrist, kuskilt ümbrusest on vaja proovimaterjali, pinnaseproovi vms. Sealt edasi töötamine jääks juba meie hooleks, et sealt meid huvitavad asjad kätte saada. Üks inimene tahtis teha maa sisse suurt auku mis iganes vundamendi või millegi jaoks ja kasutas selleks lõhkeainet.
00:10:43 INT Sven Laanet - Politsei selle innovatiivse lahendusega väga rahul ei olnud, algatas juhtumi. Inimene väitis, et tegemist on kaevandus-lõhkeainega, mis oleks ammooniumnitraadi põhine. Augu suuruse ja aine koguse järgi politseil oli kahtlus, et äkki ei ole tegu selle lõhkeainega.
00:11:00 KATE: kohtuekspertiisi labor. Sven Laanet arvuti taga. Informatsioon arvutis. KT INT Sven Laanet - Saadeti meile uurimiseks pinnasest võetud proov. See on juhtumite koha pealt kõige keerulisem, kui aine ei ole puhtal kujul, vaid peale plahvatust on pinnasest võetud. Kontsentratsioonid on väiksed. 00:11:12 KT Marek Tammets - Kui proovid laborisse tuuakse, sisaldavad need kõike, mida sündmuskohal leidub. Kõigepealt võetud proov puhastatakse ning lõhkeianejäägid eraldatakse teiste ainete seast. Vedelikkromatograafi jõuab juba proov, milles on lõhkeiane olemasolu tuvastatud. Nüüd on vaja kindlask teha, mis lõhkeainega täpselt tegu on, et aru saada pommi valmistamisel kasutatud komponentidest.
00:11:40 Lahustite süsteem, pudelid. KT INT Sven Laanet - Lahustite süsteem - me kasutrame selliseid pisikesi viaalikesi, kuhu läheb proov sisse, see pannakse ühte pessa,
00:11:52 INT Sven Laanet - ma fikseerin ära, millises ta on, annan käsu. Nõel sõidab siit kohale, võtab proovi, koos lahustite süsteemiga kantakse ta siia
00:11:59 KATE: vedelikkromatograaf.
00:12:04 INT Sven Laanet - Kolonnis toimub segus komponentide kahutamine ja edasi läheb asi siia seadmesse
00:12:08 vedelikkromatograaf, diagrammid arvutis. KT INT Marek Tammets - Seadmes antakse aineosale elektrilaeng, mis lõhustab selle osadeks. Seejärel otsib arvuti antud molekulaarstrukturile vaste ja kui ekraanile ilmub kromatogrammi kinnitus, saab iga lõhkeiane peaagu 100% kindlusega tuvastada.
00:12:26 INT Sven Laanet - Kui me räägime tundlikkusest, siis sellised mõisted nagu nano ja piko inimestele midagi ei ütle. See ei ole lõhkeaine, võite julgelt vaadata. Siin on üks oranž kristallikene
00:12:35 KATE: oranž kristallikene klaasil, vedelikkromatograafi pilt arvutis. vedelikkromatograaf (aparaat) KT Sven Laanet - seda on silmaga näha. Kui me ütleme, et selle masina jaoks on nähtav sellest asjast 100 000 kuni miljon korda väiksem osake, siis see annab äkki parema ülevaate selle asja tundlikkusest.
00:12:50 INT Sven Laanet (subt) - Analüüsi koha pealt põhiline, mis võtab aega, on ettevalmistustööd ja oleneb proovist, kui must ta on, kui vähe kontsentreeritud ta on, võib võtta umbes 2 päeva aega, aga analüüs ise on väga kiire. Praeguse meetodi juures mis me kasutame, on umbes 5 minutit sellest hetkest kui proov süstitakse masinasse kuni ekraanile tuleb pilt, millega on tegemist.
00:13:12 vedelikkromatogramm arvutis, kursor jälgib, Sven aanet arvuti taga. KT INT Sven Laanet - Siin on 7 lõpptehet, mida selle masinaga määrame. Sellega ma lihtsalt kontrollisin, et masin töötab. Mida dünaamiline režiim tähendab? Need piigid lahutunud ei ole, siis on 2 ainet koos. Ometi on võimali siin piigi sees näha seda ühet ainet. Siin on tegu nende 2 ainega, mis jooksevad nö üksteise sisse. Ma eliminineerin siit ühe ja mul jääb järgi puhtalt ainult 1 komponent või ma elimineerin selle esimese ja ikkagi mul on puhta komponendiga siin tegu. Pikriinhape on see hall ja punane ja sinine on RDX, heksogen. Tegemist on trotüüliga. Antud juhul oli tegemist lõhkeiane seguga. Me ei tee kvanitatiivset osa ja sellepärast ei oska öelda protsentvahekorda, aga tõenäoliselt on neid kuskil 2/3 segus on RDX-i ja 1/3 trotüüli. See on plahvatuse järgselt pinnasest võetud proov,mida oleme lahustiga töödelnud, kokku aurutanud ja siis on selline pilt. Inimese väide, et oli tegemist kaevanduslõhkeainega antud juhul ei pea paika.
00:14:29 Printer, paberid tulevad välja. Vedelikkromatogrami paberitele kirjutamine. KT INT Sven Laanet - Edasine järeldus on juba politsei rida, mitte meie. Lõhkeaines me ei tee kvantitatiivset analüüsi, peamiselt on see ikkagi aine määramine, kas esineb mingit ainet ja kui jah, siis mis aine. Toksikoloogias on ka kvantitatiivne pool, kuna seal on oluline veres või kus iganes mingisuguse aine koguse määramine. Meetodeid on veel, aga see vedelikkromatograaf on ikkag põhiline, mida me kasutame, üks asi on tema usaldusväärsus 200%, töö kiirus ja ülimadalad kontsentratsioonid, mida sellega on võimalik leida.
00:15:05 Sven Laanet läheb laborist välja, kõnnib mööda koridori. KT INT Sven Laanet - Lõhkeainet on keskkonnas suhteliselt püsiv. Kui ei toimu väga selliseid huvitavaid ilmastikunähtuseid nagu väga tugev torm ja vihm uhub selle lihtsalt ära, siis tegelikult nad seisavad seal päris pikka aega.
00:15:22 INT Sven Laanet - Kui me räägime pürotehnikast, siis need on ained, mis reeglina on vees lahustuvad ja seal tuleks tegutseda võimalikult kiiresti. Ka maapinna niiskusest täitsa piisab, et nad lahustuvad, kanduvad pinnases laiali ja lõpuks lihtsalt kaovad sealt ära.
00:15:36 Kohtuekspertiisi Instituudi ruumid, labor, elektronmikroskoop, pilt arvutis. KT Marek Tammets - Samaväikeste ühikutega opereerib ka elektronmikroskoop, mis on mikroskoopidest võimsaim. 00:16:00 KT INT Meelis Toomet - Ja tuleb vahel ette sellist küsimust, kas dokument on allkirjastatud enne või pärast printimist.
00:16:09 INT Meelis Toomet, kohtuekspert (subt) (näitab arvutiekraanil elektronmikroskoobi pilti) - See demonstreerib ühte elektronmikroskoobi eriomadust võrreldes valgusmikroskoobiga. Valguse käes on printeri tahm must. Musta tahma pinnal näha kirjutusvahendi joont või sinist tindijoont peaaegu et võimatu, aga just elektronmikroskoobil on selline omadus, et seesama musta värvi tooner paistab heledana vastupidi, peaaegu valgena.
00:16:48 Meelis Toomet näitab arvuti ekraanil elektronmikroskoobi pilti dokumendi allkirjast - Siin on näha, et ühes kohas on mingisugust tumedat ladestust ja praod ja see näitab tegelikult ja see näitab tegelikult kuulpliiatsi, ehk pastapliiatsi jälge, mis on selle pinna ära lõhkunud ja samas on näha ka tindilaike. Antud juhul on väga selgesti näha, et allkiri on pandud pärast.
00:17:13 INT Meelis Toomet (arvuti ees) - Kui siin me näeme ühte tooneri terakest, mis ei ole trükijoone või tähe seest
00:17:20 KATE: elektronmikroskoobi pilt. Meelis Toomet arvuti taga. KT INT Meelis Toomet - vaid on juhuslik tooneri tera puhta paberi pinna peale. Selline tera, mis on kirjutusvahendi välja sees. Siin on ka näha, et algselt ümaras olekus osake on surutud lapikuks ja siin on ka näha tindilaiku. See on u 1500 korda suurendatud. Kaasaegsed elektronmikroskoobid on ka muutunud nii kasutussõbralikuks, et on saanud juba eksperdi igapäevaseks töövahendiks.
00:17:56 INT Meelis Toomet - Enam ei ole selle jaoks suurt teaduslaborit
00:18:01 elektronmikroskoobi pildid arvutiekraanil, Meelis Toomet arvuti ees. KT INT Meelis Toomet - Siin on ekraan jaotatud kaheks, triip on juuksekarv, vasakpool on lihtsalt kusagilt pinna pealt võetud proov, siin on näha mingit sodi ja mikroskoopilisi osakesi. Tahan võrrelda võrreldes juuksekarvaga, mis on alati väga hea võrdlus. Siin pildi peal on näha õhte mikroosakest võrrelduna juuksekarvaga ja see saade võimaldab lisaks vaatlusele ka analüüsida selle väikese osakese elementide sisaldust.
00:18:55 INT Meelis Toomet - Siin antud juhul iseloomustab ühte jälge, mis tekib tulirelva kasutamisel.
00:19:03 KATE: eleketronmikroskoobi pilt arvutis, võrdlus juuksekarvaga. KT INT Meelis Toomet - Tulirelva kasutamisel tekivad sellised mikroskoopilised osakesed, mis paiskuvad laiali k.a. tulirelva kasutaja kätele, riietele.
00:19:17 INT Meelis Toomet - Tulirelva jäg koosneb kuni 1 mikromeetri suurustest osakestest, millel kõigil on iseloomulik spekter, mille järgi neid ära tuntakse.
00:19:26 KATE: kohtuekspertiisi labor, elektronmikroskoop ruumis. KT INT Marika Väli - Sageli meie tulem on kohtus üks tõend, mille alusel
00:19:35 INT Marika Väli (subt) - ...kasutades teisi kohtutõendeid see otsus tehakse. Kindlasti ei saa ma teile öelda, kui tugev või on see ainuke tõend, aga ma julgen külla nüüd öelda, et mõne juhtumil võib see osutuda ainukeseks tõendiks
00:19:54 KATE: (ARH) Lasnamäe Pae tänava plahvatused, päästetööd. Märt Ringmaa viiakse kohtumajja. KT INT Marika Väli - ...mille alusel saab inimest süüdi mõista. 00:19:57 KT INT Üllar Lanno - Tõenäoliselt on meil meeles see, kui Lasnamäel kõrgatasid plahvatused ja kadunud oli mees, kes neid tegusid kõiki toime pani, siis tänaseks on lõpule jõudnud Ringmaa pommijuhtum on meie majas läbinud nii mitmeid ekpertiisietappe, nii DNA, sõrmejäljed kui ka lõhkeseadeldise. Ühes nendest juhtumitest osutus võimalikuks mitte plahvatanud lõhkeseadeldise uurimise käigus tuvastada ka üks detail Ringmaa enda kodust, mis väga suurt tähelepanu toona ei saanud. Tegu oli pisikese transistori suurusega väikese pommimehhanismi detailiga,
00:20:42 INT Üllar Lanno (subt) - ...mis väikeste jalgadega kinnitades plaadi külge ostutas mingisugust funktsiooni plahvatamise käivitamiseks. Küll aga oli see seadme küljest ära rebitud ja koju ununenud härrale ja nende mikroskoopiliste jälgede omavahelise kokkupanekuga, mis plaadilt ära rebitud tüki küljest ja teise plaadi küljest kokku korjati, oli võimalik öelda, et need on kunagi moodustanud ühtse terviku ja said tulla ainult selle inimesega koos ühes tervikus.
00:21:12 Kaitsepolitseiamet välispl. Politseinikud, päästeameti töötajad õnnetuspaigas. Kohtuekspetrtiisi Instituudi ruumid, Meelis Toomet ruumis. KT Marek Tammets - Nimetatud seade oli 1980-ndatel USA-s toodetud lauakalkulaator, mille elektriskeem leiti lõhkemata pommi detailide seas, raam aga Ringmaa kodust. Ekspertide hinnangul ühendasid neid kahte asja juhtmed, mille otsad nende 500-kordsel suurendamisel omavahel täpselt kokku sobitusid.
00:21:39 INT Meelis Toomet (subt) (arvuti ees) - Meie ülesanne oli üksikute juhtmekiudude murdepinnad panna kokku. Juhtmekiu läbimõõt oli 0,2 mm. Siin on näha metalli murdepind ja ülesanne oli 2 juhtme kokku panemine. See oli mahukas töö ja suur otsimine leida need õiged traadi otsad, õiged kiud, õiged murdepinnad, aga lõpptulemus oli see, et sai.
00:22:10 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi välispl., uurimislabor. Rahakupüüride uurimine aparaadiga. Kohtekspertiisi Instituudi DNA-osakond. Labor. KT Marek Tammets - Need on vaid üksikud näited Eesti Kohtuekspertiisi rakendustest, tehnoloogiatest ja võimalustest. Rahvusvaheline koostöö eri laborite vahel võimaldab uurida kuritegusid, mis väljuvad ühe riigi piiridest. 00:22:23 KT INT Marika Väli - Eelmise aasta augustist alates on võimalik rahvusvaheliselt võrrelda andmebaase DNA ja sõrmejälgede osas, mis tähendab seda,
00:22:43 INT Marika Väli - ...et teatud riikides peavad need ekspertiisi valdkonnad vastama teatud tingimustele. Rahvusvaheliselt on isegi paika pandud, et need metoodikad peaksid olema ka siis akrediteeritud, tähendabki seda, et need vastavad teatud tuingimustele ja need on omavahel kontrollitavad.
00:23:05 Kohtuekspertiisi labor, ruumid. Kohtuekspertiisi Instituudi välispl. KT Marek Tammets - Euroopa Liidus toimub oluliste biomeetriliste andmete vahetus juba automaatselt. Seega on näiteks Saksamaalt võimalik esitada DNA-päring Eesti kurjategijate andmebaasi. Sama on mõlema käe sõrmejälgedega.
00:23:22 INT Üllar Lanno (subt) - Kui rääkida laiemas mõttes tuvastamisel DNA-st, siis võibolla sõrmejälgede järel on see üks kõige jõulisemaid meetodeid, biomeetrilisi andmeid, mida me üldse suudame iseenda sees kanda ja mis on niivõrd unikaalsed, et tegelikkuses selle alusel me saame öelda, et üks inimene on teistsugune kui teine. Tavapäraselt on samalaadne DNA ainult ühe munaraku kaksikutel, aga nende kurvastuseks, nende sõrmejäljed on erinevad ja pattu tehes tulevad nad ikkagi välja. Kui võtta ja mõelda, mis see DNA on, siis oma olemuselt ei ole ta mitte midagi muud kui üks pikk redel...mõeldes, koolipõlves on kõigil õnnestunud mikroskoobi all vaadata mõnda puulehte ja nähes seal võibolla ühte rakku või aru saada, et on olemas üks väike objekt rakk, mille sees on geneetiline informatsioon, rakutuuma sees DNA, mis tegelikult veel omakorda asetseb 23 paari kromosooni sees ja kui võtame mees või naine olemise X ja Y kromosoomi ära, siis kõik teosed kromosoomid tänasel hetkel aminohapete ahelad ehk valguahelad, keske
00:25:07 Kohtuekspertiisi labor. Valgetes kitlites ja maskidega töötajad. KT Marek Tammets - Võrdelmiseks välja valitud geenialleelide tulemused on igal inimesel unikaalsed ja sama piirkond avaldub analüüsil alati samas kohas. Piirkonnad langevad kokku ka mõlema vanema ja lapse vahel ehk bioloogiline info antakse pärilikult edasi rakkude sees.
00:25:27 Kohtuekspertiisi Instituut välispl. KT INT Üllar Lanno - Tänasel hetkel kuritegevuse avastamiseks kasutatakse inimesed DNA-ahelas 15 piirkonda. Kuritegude avastamiseks tegelikkuses on lepitud täna rahvusvaheliselt kokku, et 15 on piisav tase...
00:25:38 INT Üllar Lanno - ...selle jaoks, et usaldusväärsus oleks tagatud. Kui tuleme tagasi veel korra väga õnnestunud juhtumiste juurde, kus DNA-d on võimalik eristada, siis kasvõi seesama pronksiööl välja kaevatud nõukogude sõdurid
00:25:52 KATE: (ARH) pronksiöö väljakaevamised Tõnismäel. KT Üllar Lanno - ...kes anti omastele tagasi, siis tegelikult kõigi väljakaevatud juhtumite puhul õnnestus peale mitmekümneaastast vahet DNA kätte saada, täielik profiil ja selle alusel võrrelda siis sobilikke soovivaid omakseid ja neile anda see surnukeha tagasi.
00:26:10 Kohtuekspertiisi Instituut. 10-eurose rahatähe uurimine elektrnmikroskoobi all. KT Marek Tammets - Tihe rahvusvaheline koostöö toimib ka võltsingute valdkonnas. Võltsimiskuridegudest on saanud äri. Võltsitakse passe, ID-kaarte, maksumärke, raha ja viimasel ajal ka digiallkirja ehk kõike seda, mida inimene ise loonud on, oskab ta järgi teha. 00:26:27 KT INT Üllar Lanno - Täpselt nii palju kui kurjategijad meile ette dikteerivad,
00:26:30 INT Üllar Lanno ...millist tehnoloogilist taset me peame saavutama, siis täpselt seda sammu meie peame siin astuma
00:26:33 Kohtuekspertiisi Instituudi labor. 10-eurose rahatähe uurimine. Vitali Vassiljev radioloogiaosakonnas. Kompuuter-tomograaf. Meelis Toomet arvuti taga. Elektronmikroskoobi pilt arvutis. Neeme Raud ja Üllar Lanno. KT Marek Tammets - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis on aastate jooksul välja kujunenud suure potentsiaaliga teadusgrupp. Aktuaalsed teemasid on palju ja elu pakub juurde aina uusi aineid ja materjale, mille uurimiseks puudub tihti metoodika. Need töötatakse välja instituudi teadlaste poolt või kolleegide abil ekspertvõrgustikus, kuhu kuulub üle 60 labori üle Euroopa. Instituudi edukust näitab ka see, et koostööd tehakse kogu maailma juhtivate ekspertidega Saksamaalt ja Hollandist ja FBI-ga USA-st. Alates maikuust hakkab Euroopa Kohtuekspertiisi laborite katusorganistaisooni juhtima Üllar Lanno.
00:27:14 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut välispl. KT Marek Tammets - See ametikoht toob Eesti ka maailmakoosolekul pildile, kus osalevad 6 kontinendi võrgustike juhid.
00:27:22 INT Üllar Lanno - Kui me võtame seda, et kriminalistika suuna peal on 64 erinevat laborit 34-st erinevast riigist, siis juhtida seda organisatsiooni on küllat tähelepanuväärne sündmus. Teisalt, kui ma võtan jälle oma kolleegi, asedirektor Marika Väli, kes on kohtuarstinduses jõudnud täpselt samamoodi Euroopa 5 väljavalitu hulka, kes koordineerivad ja juhivad seda tööd, kuhu valdkond liigub, siis ega seal midagi muud vahet ei ole, kui kohtuarstinduse valdkond on veel 10-kond korda suurem kui kriminalistikavaldkond.
00:27:56 Lõputiitrid
00:28:17 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:28:23 ETV ident, (c) ERR, E2sti Televisioon 2013
00:28:28 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0042_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_TEHNOLOOGIAD-KOHT.MXF
Indeks: 2013-002880-0042
Kestus: 00:28:28
Registreerimise kuupäev: 14.03.2013
Registreerimise aeg*: 2013-03-14 17:24:44
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;