ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Sulev Kõks

Saada link

Video

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 47
Kestus: 00:27:44
Indeks: 2013-002880-0047
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 18.04.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide:vajuta siia
00:00:00 Biomeedikum välispl-d (talv, efekt)
00:00:06 Biomeedikum sisepl-d
00:00:11 Astrid Kannel (stj, subt) stand Biomeedikumis - Mis võiks olla ühist diabeeti haigestumisel ja meeleoluhäirete all kannatamisel. Esimese hooga võiks mõelda, et kui olen jäänud suhkruhaigeks, siis saan sellest tõsise masenduse. kuid neid 2 haigust ühendab üks ja seesama geen - volframinii geen, mis muteerununa tekitabki neid haigusi. Kas siis mõlemat korraga või emba kumba neist.
00:00:30 INT Sulev Kõks, füsioloogilise genoomika professor (subt) - Hinnanguliselt isegi 25% elanikkonnast peaks kandma mingisuguseid defekte selles geenis. See on hinnang, millest ei tasu paanikasse sattuda, kuid see näitab seda, kui vähe me tegelikult teame selle geeni defekti levikust populatsioonis.
00:00:50 Saatepea
00:01:13 Biomeedikum välispl (talv)
00:01:18 Biomeedikum sisepl-d, laborihiired, töö laboris. KT Astrid Kannel - TÜ füsiloogilise genoomika professor Sulev Kõks asus volframiini geeni uurima kümmekond aastat tagasi. 00:01:31 KT INT Sulev Kõks - Geeni nimi on volframiin
00:01:35 INT Sulev Kõks - Lühendatult WFS1, volframiin1
00:01:38 Biomeedikumi labor, laborihiired. KT Astrid Kannel - Doktoritöö on Kõks kirjutaud emotsioonide regulatsioonide peale ning sealt edasi on ta üritanud leida geene, mis võiks seletada meeleoluhäitrete tekkimist. Laborihiiri kassi haisuga hirmutades leidis ta sadakond huvipakkuvat geeni. 00:01:53 KT INT Sulev Kõks - Üks geen mis me leidsime, oli seesama volframiini geen.
00:01:59 INT Sulev Kõks (subt) - Miks ta meile kohe silma torkas, oli see, et sellel oli selline naljakas nimi. Ja kui uurisime kirjandust, siis oli ilmne, et selle voframiini sündroomiga inimeste sugulaste hulgas oli väga palju psühhiaatrilisi häireid. Need inimesed olid sellised lähisugulased, kes ise ei olnud haiged, neil endal seda sündroomi ei olnud, kuid neil oli kirjeldatud 26 korda sagedamini psühhiaatria häireid, mis on väga suur number. See viis mõttele, et võibolla see on ikkagi õige geen, mis võiks seletada ära...
00:02:32 KATE: Biomeedikumi labor, geeniuuringud. KT INT Sulev Kõks - ...vähemalt mingilgi määral selle, miks tekib depressioon
00:02:43 Geeniuuringud Biomeedikumi laboris. FOTO: Donald Justin Wolfram. KT Astrid Kannel - Oma nime on volframiini geen saanud sündroomi järgi, mida 1938 kirjeldas esmakordselt Donald Justin Wolfram. Sündroomi põdevate inimeste näol on tegemist patsientidega, keda tabab ühteaegu nii kahte tüüpi diabeet kui ka pimedaks ja kurdiks jäämine.
00:03:02 Geeniuuringud laboris, andmed arvutiekraanil, laborihiir. KT INT Sulev Kõks - Nende inimeste saatus on üsna kurb, nad surevad kuskil 30-ndates eluaastates.
00:03:08 INT Sulev Kõks - Mis selle sündroomi eriti masendavaks teeb, on see, et kui neid inimesi lähemalt uurida, siis on väga raske leida organsüsteemi, mis poleks kahjustunud.
00:03:14 Geeniuuringud laboris, aparaadid, katseklaasid. KT Astrid Kannel - Teadlasi on huvitanud, miks nii raske sündroomiga inimesed nii kaua üldse elavad ehk mis on ikkagi selle geeni roll. Seda, et volframiini geen üldse ei tööta, tuleb ette üliharva, kuid inimesi, kellel see geen on osaliselt defektne, leidub tõenäoliselt päris palju. 00:03:37 KT INT Sulev Kõks - See geen on väga variatiivne,...
00:03:40 INT Sulev Kõks - ..ka see on mõistatus. Geen on iseenesest suhteliselt lühike genoomika mõistes, kuskil 40 000 aluspaari
00:04:01 Laborihiired. KT Astrid Kannel - Uurimistulemused on näidanud, et volframiini geen on üks osa nn puhverdamissüsteemist, mis peaks organsimi kaitsma kõikvõimalike üledooside korral, nagu tagavara moorot. 00:04:21 KT INT Sulev Kõks - II tüüpi diabeet, mis on seotud eeskätt ülekaalulisusega,....
00:04:25 INT Sulev Kõks - ...kuid mitte kõik ülekaalulised ei jää II tüüpi diabeeti. Nüüdseks on selge, et organismi kohanemises liigsele toidule või liigsele energia massile, mida organism saab endale - selles kohanemises see geen mängib väga olulist rolli. Ta üks võtmemehanisme, mis tegelikult tagab selle, et organism suudab taluda ületoitumist. Kui teil on see geen täiesti terve, siis te võite olla päris korralikult ülekaaluline ja on väga väike võimalus, et saate II tüüpi diabeedi. Kui teil see geen on defektne juba, siis te peate väga hoolega vaatama, jälgima oma kaalu ja oma ainevahetust.
00:05:10 KATE: geeniuuringud laboris, laborihiired, laborant, katsed hiirtega. KT INT Sulev Kõks - ...et seal ei tekiks varajaseid ilminguid sellele, et teil hakkab II tüüpi diabeet tekkima. 00:05:12 KT Astrid Kannel - Katsed hiirtega, kellel see geen ei tööta, on näidanud, et organism ei suuda normaalselt hormoone diabeedi korral konkreetselt, insuliini aktiveerida. 00:05:21 KT INT Sulev Kõks - Ja selle kinnituseks me uurisime hiirte veresuhkrut ja reaktsiooni suhkru manustamisele. Me leidsime, et nendel hiirtel on raskusi ka tühja kõhuga vere suhkrutaseme hoidmisega. Kui neil oli kõht tühi, siis neil veresuhkru tase langes liiga palju ja samal ajal kui nad suhkrut said, siis veresuhkru tase tõusis liiga palju. See oli üks töö, mille oleme ka avaldanud.
00:05:50 Katsed laborihiirtega. KT Astrid Kannel - Kõksi uurimsigrupi tööd on näidanud, et täpselt samamoodi tekitavad mutatsioonid volframiini geenis meeleoluhäireid, kuna stressiga kohanemise mehanismid on puudulikud või olematud. Ajus ei aktiveerita korralikult olulisi peptiide. 00:06:04 KT INT Sulev Kõks - Kui seda geeni ei ole, siis seda tagavaramootorit meil ei ole, meil kaob ära see kapatsiteet hakkama saada liigse toiduga näiteks või liigse stressiga,...
00:06:17 INT Sulev Kõks (subt) - ...mis iganes. Nii kaua kui me suudame ennast seal vaos hoida, kui me väga palju ei häiri ennast, nii kaua on kõik hästi. Me ei ela ju purgis
00:06:28 KATE: süstal käes spl, laborihiire süstimine, laborihhired kastis. KT INT Sulev Kõks - ...ka liigne stress, mida me tunneme - see avaldub rakus teatud määral mingi keemilise protsessina. Stress ei ole ainult õhu võngutamine, vaid igasugune stress toob meil kaasa ajus keemilised muutused.
00:06:45 Biomeedikumi labor, laborihiired, FOTO: psoriaas inimese kätel. KT Astrid Kannel - Kõks kusjuures on avastanud, et mingi sarnane seos on olemas ka meeleoluhäirete ja kroonilise nahahaiguse psoriaasi vahel.
00:06:57 INT Sulev Kõks - Aga kuna me olime uurinud ka meeleoluhäiretega inimesi, siis me mõtlesime, kuidas on neil meeleoluhäiretega inimestel nende nö psoriaasi markeritega olukord. Ja mis välja tuli. Need samad psoriaasi markerid, mis on seotud mõnel inimesel psoriaasiga, võtame teise inimese, kellel psoriaasi pole, aga on meeleoluhäired, et ennäe imet, tal on samasuguste markerite puhul muutused olemas. Kas siis seljaaju vedelikus või ka geenides samasugused geneetilised variatsioonid, mis on psoriaasihaige puhul, võivad esineda ka meeleoluhäire puhul.
00:07:34 Laborihiired, töö laboris. KT INT Sulev Kõks - Me ei ole veel publitseerinud seda leidu, kuid me oleme tõepoolest leidnud, et ka psoriaasi puhul on võimalik sedastada analoogilist mehanismi...
00:07:45 INT Sulev Kõks - ...et seal on olemas teatud selline kapatsiteet või selline puhverdussüsteem, mis kaitseb meid mingisuguse keskkondliku faktori eest, mis hoiab meid psoriaasi tekkimise eest ära.
00:07:54 Joonis: psoriaasi levimine inimese kehal. FOTOD: psoriaas inimese kehal. KT INT Sulev Kõks - Ega me ei tea, misk psoriaas tekib, mis on see faktor, mis psoriaasi tekitab. Me teame, et psoriaas on haigus, kus mahk läheb lööbesse, aga miks, seda me ei tea. Ütleme niimoodi, et meil on see tundamtu faktor...
00:08:09 INT Sulev Kõks - ja me oleme suutnud kirjeldada ära, et osade inimeste nahk suudab seda nö tundamtut faktorit rohkem taluda.
00:08:17 Laborihiired. KT Astrid Kannel - Volframiini geen ei ole ainuke, mis meeleoluhäireid, diabeeti ja mitut muudki haigust tekitab. Ainevahetuse ja meeleolu regulatsioon on keerulisem protsess, seda ei juhi üks geen. 00:08:28 KT INT Sulev Kõks - See ei ole ainuke geen, mida selles valdkonnas uuritakse, vaid on üks suur geenide perekond, mis moodustab suure biokeemilise mehanismi,...
00:08:39 INT Sulev Kõks - ....kuidas sellist raku puhver või elulemisfuntsiooni täita. Volframiin on ainult üks väike killukene sellest. Kui volframiin on terve ja mujal on defekt, siis see võib samamoodi halvasti lõppeda. Aga põhipõtteliselt, kui kogu see ahel töötab korralikult, siis tema stressi taluvus on...
00:09:01 KATE: laborihiired riiulitel kastides, mees võtab hiirtega kasti ja viib teis ruumi KT INT Sulev Kõks - ...kindlasti üle keskmise. Mis on meie jaoks selle geeni huvitavaks teinud, on see, et ta tundub olevat olulise relee koha peal. Tal on täita mingi müstiline roll ja vaatamata sellele, et 10-15 aastat on seda geeni hoolega uuritud, me ei tea siiamaani, mida ta teeb.
00:09:28 INT Sulev Kõks - Need andmedon suhteliselt vastukäivad. Põnevaks teebki selle see, et üks geen kannab nii meeleoluhäirete riski kui kannab II tüübi diabeedi riski ja mutatsioonid on täpselt samasugused. Aga ühel inimesel see sündroom avaldub selles, et ta teeb näiteks suitsiidi või ta jääb depressiooni, aga teisel inimesel avaldub selles, et ta saab II tüüpi diabeedi.
00:09:53 Katseklaasid laboris, töö laboris. KT Astrid Kannel - Volframiini geeni tundma õppimine annaks rohelise tee uue põlvkonna ravimite ning ravimeetodite väljatöötamiseks. 00:10:0 KT INT Sulev Kõks - Me ei tea, millised need ravimid peavad täpselt olema, meil ei ole seda kemikaalina olemas,
00:10:06 INT Sulev Kõks - ...kuid meil on teada, millistele protsessidele rakus ta peaks toimima ja millisele biokeemilisele rajale see ravim peaks mõjuma.
00:10:09 Töö laboris, katseklaasid, geeniuuringud laboris. Laborihiired. KT Astrid Kannel - Kui volframiini geen on defektne, jääb orgamismile vajalik insuliin rakkudesse kinni. Lõpuks selline rakk sureb, kuid see ei juhtu päevapealt, selleks kulub nädalaid ja seda aega tulekski ära kasutada. 00:10:22 KT INT Sulev Kõks - Siin on teatud selline aken. Enne kui tekib selline staas rakus, enne kui rakk hukkub,
00:10:30 INT Sulev Kõks - seal on suhetliselt pikk aeg. Ta ei ole väga kiire protsess, et sinna ei saak kätt vahele panna. Me näeme, et see on selgelt selline aken, kuhu saaks ehitada väga palju erinevaid ravimeid, kus tegelikult oleks võimalik veel olukorda päästa. Nii nagu ütles Sherlock Holmes oma "Varjude mängu" filmis: "What we are waiting for? We are waiting our winow of oportunity". See on meie "window of oportunity", kus me saaks tegelikult väga hästi ehitada ravimeid, et ravida pikaajalisi kahjustusi, mis tekitab II tüüpi diabeet või ka muidu diabeet või mida tekitab ka depressioon meie ajule.
00:11:04 Laborihiired. KT Astrid Kannel - Loomkatseteks on välja töötatud spetsiaalsed hiired, kes volframiini geeni riket kannavad. 00:11:19 KT INT Sulev Kõks - Selleks me kasutame transgeenset tehnoloogiat. See on suhteliselt vana tehnoloogia juba, see on olnud teadlaset tööarsenalis juba u 30 aastat.
00:11:33 INT Sulev Kõks (subt) - Tartu Ülikoolis on ta olnud 1990-ndate lõpust. Meil on väga uhke tuumiklaobor, kus on osavad teadlased, kes aitavad meil teha hiiri spetsiifilise haigusega. Selleks hiirel võetakse geen välja või viiakse mõni geen juurde, muudetakse geeni näiteks ja hiirel peaks tekkima analoogiline sündroom mis on inimesel olemas.
00:11:56 KATE: töö laboris, laborihiired. KT INT Sulev Kõks - Kui me räägime Wolframi sündroomist, siis on täiesti mõsitlik mõelda, et kui inimesel on see geen defektne, inimesel tekib sündroom, siis järelikult peaks ka hiirel, kui me teeme hiirel selle geeni defektseks, siis peaks hiirel ka see sündroom tekkima. Sellise hiire me tegime. Ja tekkiski seesama sündroom, kus olid peaagu samasugused sümptomid.
00:12:15 Laborihiired. KT Astrid Kannel - Samas ei ole hiir ikkagi inimene. 00:12:18 KT INT Sulev Kõks - Aga hiir on väga olulne abimees selleks, et üldse kuhugi edasi jõuda. Kui me hiirel asja poel uurinud, ...
00:12:25 INT Sulev Kõks - ...siis me ei saa ka inimese juurde kindlasti minna, sest me ei tea baasküsimusi.
00:12:28 Biomeedikumi labor, katsed hiirtega. 00:12:33 KT INT Marite Erlich - Kuna meil siin sees on Wolframi sündroomiga hiired. Siin on knock-out hiired,
00:12:39 INT Marite Erlich, TÜ geenitehnoloogia üliõpilane (subt) - ...kellel on mõlemad alleelid puudulikud, heterose kood, kellel on üks alleel puudulik ja terve hiir.
00:12:47 KATE: laborihiired, aparaadid katseteks hiirtega. KT INT Marite Erlich - Ja siis me võrdleme - alguses me uurime nende ainevahetust, et mis on erinevus ja siis me hakkame võrdlema, et kust tulevad erinevused sisse. See sensor on vee jaoks, see toidu jaoks, et mõõdab täpselt koguseid kui hiir neid tarbib. Siit tuleb sisse gaasisegu ja siit tuleb gaasisegu välja, mida uuritakse, st CO2 näitu.
00:13:15 Biomeedikum välispl (talv). Laborihiired, katsed hiirtega, hiir pannakse ujuma. KT Astrid Kannel - Katsed hiirtega on näidanud, et volframiini geenita loom elab pidevas hirmus, sest ta ei suuda oma tunnetega toime tulla. 00:13:29 KT iNT Sulev Kõks - Kui te mõtlete sellele, et me leidsime selle geeni rottidel, kes kartsid kassi. Neile anti kassihaisu, rotid kartsid kassi, see geen muutus aktiivseks nendel rottidel seal peal. Nüüd me tegime hiire, kellel võtsime selle geeni ära. Milline see hiir võiks olla, mis võiks sellel hiirel teistmoodi olla? Mitte karta kassi? Vastupidi. Sellel hiirel on väga kehv elu, ta kardab juba kassi varjugi.
00:14:03 INT Sulev Kõks (subt) - Minu jaoks üsna huvitav leid selle töö juures oli see, et tegelikult kuigi loogika näitas seda, et selle geeni ära võttes peaks saama julge hiire, em saime hoopis väga kartliku hiire. Kuhu ma tahan jõuda, on see, et kui inimene on julge, ei tähenda seda, et ta ei kardaks. Ta kardab, aga ta saab oma hirmuga hakkama. Arg inimene on see, kes ei saa oma hirmudega hakkama, sa jääd lihtsalt paigale, sa tardud kuhugi. Ega julged inimesed ja ka julged hiired või ka julged rotid, nende hormooni reaktsioon hirmule füsiloogiliselt on palju tugevam kui neil, kes on arad. Seda oleme samuti oma hiire- ja rotikatsetes näinud, et nö need, kes on palju aktiivsemad ja taluvad keskkondlikku stressi palju rohkem, siis nende hormonaalne reaktsioon muutusele on tegelikult kordades kõrgem ja kordades tugevam.
00:14:55 Laborihiir ujub, hiir püütakse sõelaga kinni, laborihiired puuris. KT Astrid Kannel - Iseenesest on hirm hea ja vajalik emotsioon, mis meid ohtude eest kaitseb. Mõni hirm on meie sees väga vana. Selle põhjustajaga puutusid kokku meie kauged esivanemad, ent hirmu kunagiste ohtude ees tunneme meie tänase päevani. 00:15:16 KT Sulev Kõks - Me võime küll öelda, et ma ei karda ämblikku,
00:15:19 INT Sulev Kõks - ...aga mitte ühtegi inimest pole maailmas, kellel ämblikku nähes pulss ei läheks üles või väikest jõnksu tal ei tekiks sees. Isegi kui ta ei karda ämblikku. Aga mitte kungi ämblik ei jää tähelepanuta. Kui te näete ämbliku kujutist kuskil, siis inimene kohe vaatab seda. See on emotsioonist. See piirkond, kus inimene evolutsoneerus on selline piirkond, kus on väga mürgised ämblikud, kus on ka muidu palju mürgiseid putukaid ja madusid ja ämblik on seal väga tõsine oht, looduses. Kui inimene poleks ämblikku kartma hakanud, oleks võibolla äblikud ära surnud. Meie kliimas ei ole ämblik mürgine, kuid ikka me kardame ämblikke.
00:15:56 Astrid Kannel stand laboris - Samasugust ürgset mälestust kasutab Kõks laboris ära rottide ja hiirte hirmuatmiseks, andes neile nuusutada näiteks kassiga kokku puutund käterätikut. Ega laborihiir ega -rott pole tegelikult ju kassi näinud.
00:16:08 INT Sulev Kõks - Rotid kardavad väga hästi kassi, isegi laborirotid, vaatamata selle, et nad pole seda näinud mitte kunagi. See kassihirm on evolutsiooniliselt niivõrd oluline, ta on geenides nii sügavalt sees, et ükskõik kui kaua me rotti või hiirt laboris ei hoia, kassi ta kardab ikka. See on nende elu ja surma küsimus. Kass on nende loomulik looduslik vaenlane ja kui ta kassi ei kardaks, oleks kõik hiired ja rotid surnud maa peal. Seetõttu laborihiired kardavadki kassi.
00:16:37 Laborihiired. KT Astrid Kannel - Kui Sulev Kõks volframiini geeni uurima asus, tuli tal hakkama saada üksjagu lihtsakoelise aparatuuriga. 00:16:44 KT INT Sulev Kõks - See oli 10 aastat tagasi.
00:16:48 INT Sulev Kõks - Me kasutasime nö tavalist Sanger sekveneerimist, kus sekveneeritakse küll pikki ahelaid, kuid sekveneerimine võtab väga kaua aega. 2 tundi läks aega selleks, et sekveneerida umbes 500 nukleotiidi. Mul võttis 2000 geeni sekveneerimine aega umbes pool aastat. See näitab seda ajanihet. Praegu terve genoomi sekveneerimine võtab aega 2 nädalat
00:17:18 KATE: Geeniuuringud laboris, spetsiaalne aparaat, geeniuuringud aparaatidega. KT INT Sulev Kõks - Kusjuures me saame väga suure info liiaga. Sellest genoomi sekveneerimisest saame kätte umbes 200 miljardit aluspaari 2 nädala jooksul. Mul võttis 2000 geeni, see on umbes 1 miljon aluspaari, analüüs aega pool aastat. See oli tollal ainus võimalus. Kaasajal me teeme analoogilisi eksperimente veel, küll iga kord seda kassihaisu ei kasuta, aga samasuguseid võrdlevaid katseid on väga palju. See on meie labori üks oluline tehnoloogia, mida me kasutame. Me võrdleme haigeid ja terveid, võrdeleme mutanthiiri tervete hiirtega, nende erinevaid kudesid. Seda me teema väga palju, me kasutame nüüd seda masinat ja see on palju kiirem. Seal toimub selline protsess, kus võetakse kas inimese või hiire DNA, algul DNA tehakse tehakse hästi pisikesteks juppideks ja siis seal masinas ta pannakse väikese klaasi peale, kus on pisikesed kambrid. Sinna kambritesse pannakse imepisikesed kuulikesed. Ja need kuulikesed ehitatakse üles n
00:18:44 INT Sulev Kõks - Ja siis pannakse nad ühte kambrisse, mida annakse läbi voolutama erinevate kemikaalidega ja mingid kemikaalid vahepeal helendavad. Ja selles masinas, kus genoomi saab uurida, on piltlikult öeldes mikroskoop, mis käib ja pildistab seda reakstiooni.
00:18:59 KATE: Eesti Maaülikooli veterinaariaosakond. Katselehmad Maaülikoolis. KT INT Sulev Kõks - Ta lihtsalt käib ja fotografeerib mikroskoobiga seda, mis seal kambris toimub. 00:19:06 KT Astrid Kannel - Sulev Kõks on võtnud eesmärgiks ka kloonida lehm, mis toodaks insuliini sisaldavat piima, et sedasi suures koguses odavamat insuliini saada, mis oleks suureks kergenduseks näiteks arengumaade diabeedihaigetele. Ent Kõks vajab insuliini ka oma tulevasteks uuringuteks, et pöörata suhkruhaiguse ravis hoopis uus lehekülg.
00:19:27 Insuliinilehmad Maaülikoolis. KT INT Sulev Kõks - See insuliiniteraapia on küll väga hea - ta hoiab inimesi elus, kuid ta ei ravi haigust välja. Ta viib ikkagi selleni, et inimestel tekivad kaugkomplikatsioonid.
00:19:33 INT Sulev Kõks - 20-30 aasta pärast tekivad tal ikkagi probleemid ja keegi ei tea, miks. Meil on oma idee sellega,...
00:19:42 KATE: katselehmad Maaülikoolis. KT INT Sulev Kõks - ..mida ei saa küll veel rääkida. 00:19:48 KT Astrid Kannel - Kõigepealt on aga vaja kloonida insuliinilehm.
00:19:55 INT Sulev Kõks - Lehma kloonimine on iseenesest tegelikult päris lihtne protsess.
00:19:57 KATE: silt: Embrüo siiratud (lehmal), lehmad Maaülikoolis. KT INT Sulev Kõks - Meil oleks vaja lehma nahka. Lehma nahast võtame fibroblastid ehk pooltüvirakud. Paneme selle fibroblasti kasvama. See nahk tuleb võtta sellelt loomalt, keda me tahame kloonida. Nahatükist võtame raku ja kasvatame selle raku katseklaasis üles.
00:20:14 töö Maaülikooli laboris, lehma kloonimine. KT INT Sulev Kõks - Nüüd on meil vaja munarakku kõrvale ja see on teise lehma oma ja see on täiesti ükskõik, kelle oma see on, sest selle lehma munarakust me eemaldame selle tuuma ära, tema pärilikkusaine me viskame minema. Meil on vaja ainult munarakku kui korpust, kus on olemas vajalikud ained, kus areng saab toimuda. Või võtame selle fibroblasti, võtame munaraku, paneme nad hästi tihedalt kokku ja anname neile särtsu elektrit. Mis juhtub, on see, et see munarakk, millest on tuum eraladatud, see võtab selle fobroblasti enda sisse ruttu...
00:20:46 INT Sulev Kõks - ...ja nad muutuvad üheks rakuks. See elektrisärts initsieerib samal ajal ka uue organismi arengut.
00:20:52 Mikroskoobiga vaatamine laboris. Rakud mikroskoobis. Lehma kloonimine. KT Astrid Kannel - Ehkki teoorias on kõik väga lihtne, on praktikas õnnestumine keeruline. Kloonimine on arengujärgus, kus olid esimesed autod, mis meisterdati käsitsi. Iga pisemgi möödalaskmine maksab kohe kätte. 00:21:05 KT Sulev Kõks - See on väga keeruline käsitöö. See on 12-14 tundi suhteliselt tähelepanelikku nokitsemist. 00:21:14 KT Astrid Kannel - Sulev Kõks kiidab, et Maaülikoolis on kloonimiseks iseenesest kõik olemas. On tehnika, spetsialistid ja lehmad.
00:21:27 Lehma kloonimine laboris, lehma munasarjad. KT INT Sulev Kõks - Kloonimist tehakse 2 korda nädalas. Põhjus on selles, et meil ei jätki materjali lihtsalt. Meil ei jätku munarakke. 00:21:33 KT Astrid Kannel - Munasarju tuuakse Valga ja Rakvere tapamajast. Nende säilivusaeg on vaid 4 tundi. Kui transpordiaeg välja arvata, siis laboris saab neid kasutada u 2 tundi.
00:21:45 lehma munasrajad laboris laual, munasarjast munarakkude võtmine. KT INT Monika Nõmm - Meie aspireerime tapamajast toodud munasrajadest munarakke. See tähenadb seda, et me kasutame vaakumpumpa ja nõrka vaakumit, et folliikulitest munarakke välja saada. Kõige suuremad probleemid on selles, et...
00:22:07 INT Monika Nõmm, doktorant (subt) - ...et munasarjad on loomadel, kes saadetakse tapale,, st loomad on tapale saadetud kas sigimatuse pärast või sellepärast, et nad ei ole enam võimelised andma piima või siis et nad on haiged. See kõik mõjutab munaraku kvaliteeti. Kui munaraku kvaliteet on juba kehv, siis ei tule
00:22:31 KATE: katseklaas käes. KT INT Monika Nõmm -...ka edasistest etappidest midagi välja. Kui oleme munarakud ära aspireerinud munasarjadest
00:22:40 INT Monika Nõmm - ...siis me otsime need üles
00:22:46 KATE: mikroskoobis vaatamine, lehma munarakud mikroskoobis, aparaadid Maaülikooli laboris. KT INT Monika Nõmm - ja pärast 24-tunnist inkubeerimist saame neid viljastada. Munaraku küpsemise tulemust ei saa näha enne kui toiterakud on sealt ümbert maha võetud. Ja kui on liiga vähe küpsenud või liiga palju küpsenud, siis ei ole enam mitte midagi teha
00:23:09 INT Monika Nõmm - Selle masina taga toimub põhikloonimine ehk fibroblastid süstitakse munaraku kesta alla...
00:23:23 KATE: lehma munarakud mikroskoobis. KT INT Monika Nõmm - .. mida on pildilt ka näha ja fuseeritakse nad kokku elektri abil...
00:23:32 INT Monika Nõmm - ning seal 7 päeva pärast on võimalik saada lehma kloonitud embrüoid.
00:23:36 Maaülikooli labor, aparaadid, Monika Nõmm vaatab mikroskoobiga. KT Astrid Kannel - Möödunud aastal sündiski esimene kloonvasikas, kes oli rõõmus ja terve ning hea isuga, kuid suri siiski juba teisel elunädalal. 00:23:50 KT INT Sulev Kõks - See veis kahjuks suri ära. Ta elas paari nädala vanuseks,
00:23:54 INT Sulev Kõks - ...aga mei ei saa kindlasti öelda, et see oli tingitud kloonimisest, et ta suri ära sellepärast, et ta oli kloonveis, sest noorte vasikate suremus ongi suhteliselt kõrge. See on suhteliselt suure riskiga tegevusala.
00:24:08 Maaülikooli veterinaariaosakond üpl (talv)
00:24:14 lehmad Maaülikoolis, lehmad söövad heina. KT Astrid Kannel - Ent kloonimiseksperiment Maaülikooli laudas jätkub ja loodetavasti sünnib mõnel neist lehmadest ka maailma esimene insuliinivasikas. 00:24:24 KT INT - Need loomad on valitud sellel printsiibil, et oleme võtnud noored emasloomad, kes ise ei ole veel poeginud ja kelle puhul me võime eeldada, et nende tiinestumine on kõige parem,
00:24:38 INT Ülle Jaakma (kaitseriietes koos Astrid Kanneliga)- et nad on terved ja puutumata loomad. Siin nad seisavad ja ootavad embrüo siirdamist. Need loomad, kellel te näete kollaseid silte
00:24:54 KATE: silt: Embrüo siiratud (lehmal), lehmad Maaülikooli laudas. KT INT Ülle Jaakma - Nemad juba kannavad oma emakas kloonembrüoid. Hetkel me veel ei tea, kas siirdamine on läinud edukalt, sellepärast, et me kontrollime 1 kuu pärast siirdamist, kas loomad on tiined. Ohti on igasuguseid. Kui lähtume maailma kogemustest ja enda kogemustest, mis õtlevad, et näiteks 1/5-l kloontiinustest
00:25:19 INT Ülle Jaakma, veterinaarmeditsiini professor (subt) - ...võib platseta areneda ebanormaalselt ja selle tulemusena tekib lootekestade vesitõbi, mis võib juba lehmale, kes loodet kannab, ohtlikuks saada. Nii et me peame kindlasti jälgima, et nende loomadega oleks tiinuse ajal kõik korras. Kui räägime sünnitusest, siis tihti kloonlooted on hästi suured. Nad on suuremad kui tavalised vasikad ja siis tekivad poegimisraskused.
00:25:46 KATE: lehmad Maaülikooli lauadas. KT INT Ülle Jaakma - Me võime põhjusi otsida eeskätt nendest kasvulahustest, kus me embrüoid kasvatame,...
00:25:54 INT Ülle Jaakma - ...et me ei suuda 100% loodust järgi teha. Aga teisalt, mis on tõsisem küsimus seisneb selles, et kloonimisel kasutatakse täiskasvanud rakke raku kultuuridest. Ja kloonimise käigus, kui me täiskasvanud raku ja munaraku kokku viime, siis me sooviksime, et see täiskasvanud rakk pööraks oma arengu tagasi nulli. Alustaks arengut nullist nii nagu uus organism tavaliselt alustab. Aga praeguseks ei suuda teadus garanteerida, et see alati nii läheb. Ni et see kloonimine on teinekord päris palju juhus ja õnnemäng ja sõltub väga palju sellest, kui palju see arengu kell nulli tagasi on saanud - kas see on toimunud täpselt või on jäänud teatud geenide osas see tagasipööramine poolikuks.
00:26:48 Maaülikooli labor
00:26:52 Astrid Kannel stand laboris - Kui mõelda, et veel 10 aastat tagasi pidi Sulev Kõks 2000-ndet geeni järjestama pool aastat. Tänapäeval teevad masinad kogu genoomiga sama töö ära vaid 2 nädalaga, mis tähendab, et pole üldse võimatu, et ka kloonimisest saab ühel päeval liinitöö ja sellest tulenev kasu võib ohjata tänaseid ravimatuid ja.
00:27:13 Lõputiitrid
00:27:33 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:39 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:27:44 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0047_0002_D10_PURAMIIDI-TIPUS_SULEV-KOKS.MXF
Indeks: 2013-002880-0047
Kestus: 00:27:44
Registreerimise kuupäev: 22.04.2013
Registreerimise aeg*: 2013-04-22 17:21:00
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Kirjeldus

Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks uurib volframiini geeni, mis vigasena põhjustab psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib selles geenis defekte olla kuni 25% elanikkonnast. Uurimistöö eesmärgiks on jõuda uue põlvkonna ravimite ja ravimeetoditeni. Kõks ei tea veel, milliste medikamentidega kõnealuseid haigusi tulevikus ravima hakatakse, kuid teada on, millistele protsessidele rakus ja millisele biokeemilisele rajale see ravim mõjuma peaks. Lisaks uurime, mis on saanud Tartu teadlaste ideest aretada insuliini lüpsev lehm ja kuidas edeneb kloonimine. Saate autor on Astrid Kannel. Režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;