ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Regio uue aja kaardid

Saada link

Media

Kirjeldus

Tänapäevased kaardid ei kujuta endast enam tingmärkide rägastikku paberil. Nad on „elus“: me näeme neil inimesi liikumas, kõike toimuvat reaalajas. Kaardid hoiatavad meid takistuste eest maanteel ning näitavad armutult kätte, kes PRIA toetust saanud talumeestest on tegelikult heinamaad puhtaks niitnud ja kes mitte. Regio on üks vähestest Tartus 1990. alguses loodud firmadest, mis on suutnud mitte ainult ellu jääda, vaid liikuda maailmatasemel tegijatega ühes rütmis. Saudi Araabia pöördus just eestlaste poole, kui avastas, et peab vaid kahe nädalaga hankima süsteemi, mis jälgib reaalajas Mekasse palverännule saabuvat 90 000 vaesemat rändurit. Mida kujutab endast uue aja kaart, kuidas neid tehakse ja kui palju see meie järel nuhib? Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 41
Kestus: 00:28:00
Indeks: 2013-002880-0041
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 07.03.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Tallinna kesklinna liiklus (efekt)
00:00:05 Astrid Kannel (stj) - See oli üsna hiljuti, et kui tahtsime oma asukohta määrata, siis võtsime taskust välja mõne paberkaardi või sorisime atlases. Ja ehkki paberkardid pole kusagile kadunud, on nende kõrvale tekkinud nö uue aja kaardid, mis on nagu elus ja kus peal toimuv on nähtav reaalajas. See on valdkond, kus Eesti teadlased ja firmad on maailma tipus.
00:00:29 interaktiivne tahvelarvutis. KT INT - Need värvilised laigud näitavad, kuidas need inimesed liiguvad välja - sel ajal kui me siin räägime, nad tulevad ja lähevad. Inimeste arv muutub. Sin serval saame vaadata, kes need inimesed on, kui palju on mehi, naisi, noori, vanu, mis tüüpi telefonid neil on ja kust kandist nad on - kui alju on pariislasi, palju on sissesõitnuid, turiste.
00:00:58 Saatepea
00:01:22 Regio Eesti kontoriruumid, maailma poliitiline kaart seinal, riikide laualipud selle ees, koridorid (efekt)
00:01:35 vana maakaart. KT Astrid Kannel - Esimesed kaardid on ilmselt sama vanad kui inimkond ise. 00:01:39 KT INT Jüri Jagomägi - Algas see ilmselt liiva peale joonistamisest ja mõttega, et üks jahimees saaks teisele midagi selgeks teha.
00:01:50 INT Jüri Jagomägi, geomaatika nõnik (subt) - Maakaardid tekkisid siis kui oli vaja minna kas röövima või sõjakäigule.
00:02:00 vanad kaardid laual, käed lehitsevad kaarte. . KT Astrid Kannel - Tavalisest maakaardist kujunesid aja jooksul teemakaardid, nagu näit. navigatsiooni-, maakasutus-, metsakorraldus- ja sõjaväekaardid. 00:02:10 KT INT Jüri Jagomägi - Räägitakse, et paljud kaardid on seotud
00:02:14 INT Jüri Jagomägi (subt) - Napoleoni sõjakäigu eelsete aegadega. Ja just tekkiski selline mõiste, et see on strateegiline
00:02:22 KATE: maakaardid laual. KT INT Jüri Jagomägi - ressurss, strateegiline asi, see kaart ja hakati, eriti Venemaal, kaarte salastama.
00:02:30 Jüri Jagomägi tuleb mööda koridori. Satelliidikaart. Koridor. Inimesed ruumis. KT Astrid Kannel - Täna räägime lihtsa pabekaardi asemel kõikvõimalikest nutiseadmetele ja arvutitele leiutatud rakendustest. Maid kaardistavad õha enam satelliidid ning meie asukoha näitavad ära meie enda mobiiltelefonid meie enda taskutes. See on tohutu võimaluste ja väljakutsete allikas ja valdkond, kus ka eestlased suudavad maailma parimate sees olla.
00:03:01 Regio Eesti kontoriruumid, mees arvuti taga. KT Astrid Kannel - Möödunud aastal pöördus Regio poole palvega Saudi-Araabia mobiilioperaator, et leitaks võimalus kümnete tuhandete Hachi palverändurite positsioneerimiseks ning jälgimiseks. Tellimus esitati vaid 2 nädalat enne rännnakut.
00:03:17 satelliidikaart arvutiekraanil. KT INT Ülo Säre - Ega neil ei olnudki mitte kusagile mujale maailmas minna, et sellist lahendust saada.
00:03:22 INT Ülo Säre, Regio juht (subt) - Ükskõik, kes teine maailmas oleks saanud sellise lähteülesande, oleks pidanud seda süsteemi hakanud looma üsna nullist. Meie oleme oma lahenduse üles ehitanud sellisel modulaarsel viisil, et meil on nendest lego-tükkidest võimalik panna kokku lahendusi väga lihtsal viisil.
00:03:33 Regio kontoriruumid, mees arvuti taga, arvutiekraanil satelliidikaart. KT Astrid Kannel - Saudi-Araabiale tuli välja töötada kaart, mille abil positsioneerida hätta sattunud palverändureid. Jälgida tuli vaesematest riikidest pärit osalejaid, keda oli umbes 90 000.
00:03:44 ARHIIV: tuhanded palverändurid Saudi-Araabias. Interaktiivne kaart, positsioneerimine mobiiltelefonidega. KT Astrid Kannel - Paljudele neist anti Saudi-Araabia piiril telefon taskusse ning kogu loo mõte oli ära hoida iga-aastane sadade palverändurite eksimine ja sellega seotud segadused. 00:03:56 KT INT - Kui palverändur hätta jääb ja ära eksib ja helistab kõnekeskusesse, siis kõnekeskuse operaator otsib kaardilt lähima potentsiaalse aitaja ja kui ta ei saa telefoni teel aidatud, siis ta viib nad kokku. 00:04:15 KT INT Ülo Säre - Või teistpidi, kui tehakse monitooringut ja nähakse, et mingisugune osa
00:04:16 INT Ülo Säre - positsioneeritavatest inimestest või üks neist on teelt kõrvale kaldunud, saab ka neile helistada ja öelda, et tulge tagasi, te olete valesse suunda minemas.
00:04:26 Regio ruumid.Regio töötaja arvuti taga. Satelliidikaart arvutiekraanil. KT Astrid Kannel - Eestlastel tuli siin arvestada oludega, mis välistasid GPS-i kasutamise. Tarvitusele tuli võtta mobiilivõrk. 00:04:37 KT INT Ülo Säre - Enamus asuoha määravaid lahendusi töötavad GPS-süsteemide abil, kuid sellisses situatsioonis nagu on Hachi, kus kõrbes toimub inimeste massiiline liikumine,
00:04:50 INT Ülo Säre (subt) - kus üritus toimub mitu päeva ja kõik need GPS-iga vahendid - nutitelefonid, GPS-i moodulid - nad söövad sedavõrd tugevasti akut, et aku saab lihtsalt otsa ja sellest pole kasu kui aku otsa saab - ta enam ei positsioneeri. Ja hakata kõrbesse eraldi looma elektriliine slleks, et oleks igal pool laadimispunktid, kui palju see takistaks seda liiklust. Ühesõnaga - GPS sellises situatsioonis ei tööta.
00:05:22 mehe käed arvutiklaviatuuril, Regio töötaja arvuti taga, interaktiivne kaart arvutiekraanil, mobiiltelefoniga positsioneerimine. KT Astrid Kannel - Kuidas mobiiltelefoni positsioneerimine käib? KT INT Selleks on 10 eri viisi
00:05:33 INT Teet Jagomägi, Regio juhatuse liige (subt) - Igal ühel omad head ja vead. Kõige lihtsam ja vanem meetod on (joonistab valgele tahvlile) - mina olen siis ja mu telefon kasutab mingit mobiilimasti, siis nemad ei tea, kus mina olen, vaid kus on mast ja selle masti koordinaat ongi minu koordinaat. Niimoodi öeldakse, kus ma olen - see on ju ebatäpne.
00:06:03 Regio kontoriruum, mees arvuti taga, satelliidikaart. KT Astrid Kannel - Linnas oleme sel moel postsioneeritud 500 meetrise täpsusega, metsas mõne kuni mõnekümne km täpsesega. 00:06:12 KT Teet Jagomägi - Saab mõõta ka minu kaugust mastist
00:06:15 INT Teet Jagomägi - (joonistab tahvlile ringi) ja siis saab sellise rõnga ja selle rõnga paksus on 500 m kuni 1 km, siis saame sellise ringi. Aga mobiilivõrk on üles ehitatud nii, et enamik maste töötavad kolme sektoriga ja tulemusena ma saan anda, banaaniks nimetame seda ja banaan on juba palju täpsem kui suur ring või rõngas. Ja praktikas see ongi, kuidas mobiilivõrgus
00:06:49 KATE: inimesed kontoris arvutite taga. KT INT Teet Jagomägi - Eestis ja Euroopas inimesi positsioneeritakse. 00:06:57 KT Astrid Kannel - Samamoodi leiti eksinud inimesed üles ka Saudi-Araabias. Sellest täpsusest piisab, et eksinud inimene õigele teele tagasi suunata.
00:07:05 ARHIIV: palverändurid Saudi-Araabias, mitmerealine maantee, palju inimesi Saudi-Araabia linnas. KT Astrid Kannel - Linnas mõnisada meetrit ja kõrbes mõni kilomeeter on täiesti piisav, et õige suund jälle kätte näidata. 00:07:12 KT INT Ülo Säre - See lahendus ei olnud ainult tarkvara installeerimine, vaid sellist tüüpi positsioneerimislahendused on seotud tihedalt mobiilioperaatori võrgu tarkvara ja võrgu osadega.
00:07:23 INT Üle Säre - Muidugi tundus ka meile alguses võimatu ülesanne see kõik 2 nädala jooksul ära teha, aga sellise 2-3 kuu jooksul oleksime suutnud suure tõenäosusega seda teha ka ainukesena maailmas.
00:07:32 Satelliidikaart arvutiekraanil. Mees arvuti taga. Käsi arvutiklaviatuuril. KT Astrid Kannel - Lisaks tuli eestlastel kokku panna ka korralik Mecca kaart. 00:07:36 KT Ülo Säre - Asja käigus selgus, et Meccast ei ole nii head kaarti, kus oleks peal kõik tänavad, tänavanimed, mošeed,
00:07:45 INT Ülo Säre - Need punktid, mis võiksid olla visuaalselt palverändaja poolt nähtavad.
00:07:48 Astrid Kannel stand Vabaduse väljakul jalutades üpl - Tänapäeval võib inimese koos kõigi tema isikuandmetega kaardi peale jalutama panna. Üks probleem, mis on tekkinud, on küsimus, kuidas seda kõike teha nii, et meie elu läheks paremaks ja samas, et säiliks meie privaatsus.
00:08:03 Astrid Kannel stand Vabaduse väljakul kpl (jätkub) - Kui meil on taskus piisavalt hea nutitelefon, siis jälgivad meid satelliit, mobiilmast ja wifi-purk.
00:08:09 Satelliit stardib kosmosesse
00:08:20 3D satelliit kosmoses
00:08:31 INT Teet Jagomägi (subt) - GPS toimib põhimõtteliselt samamoodi, ainukese erinevusega, et see ei ole maapinnal, vaid on ülespoole keeratud. Siin on satelliit ja mõõdetakse põhimõtteliselt valguse liikumise kiirust kõrgelt minuni siia alla (joonistab tahvlile). Kui ma ühe saan, siis sellega pole midagi teha, sellepärast, et saame satelliidist kauguse, aga muud midagi. Kui on teine satelliit, siis on juba parem, aga tulemuseks on üks pikk joon ümber maakera, kus ma võin olla. Kui paneme 3-nda satelliidi, siis selle tulemusena saaksime teada kus ma olen, aga veel kõrgust ei saa. Kui on 4 satelliiti ja 4 satelliidi kaugus minust on määratud, siis saan nii koordinaadi, kui kõrguse. See on oluline erinevus GPS-i ja mobiilide positsioneerimise vahel. Mobiilide positsioneerimine ei anna kõrgust.
00:09:27 INT Teet Jagomägi - GPS-il on see häda, et ta ikkagi ei levi keldrites, garaažides, isegi suurte kontorite nõupidamiste ruumides see ei ole näha.
00:09:40 inimesed kontoriruumis arvutite taga. Mees koridoris. Teet Jagomägi istub sülarvuti põlvedel, mobiiltelefon kõrva ääres. KT Astrid Kannel - Sel juhul tuleb appi wifi-võrk. 00:09:43 KT INT Teet Jagomägi - On see nipp, et eriti linnakeskkondades ei ainult mobiilivõrk, mis meie asukohta annab, vaid kogu linn on täis wifi tugijaamasid. Ja mida tehakse on see, et sisuliselt sa pead ära kaardistama kogu linnas, millised wifi tugijaamad siia kostavad ja kui tugevalt nad kostavad.
00:10:06 INT Teet Jagomägi - See on sisuliselt, et igal kohal kus ma seisan, on olemas just kui sõrmejälg, et kui ma siin kohal seisan, siis on mul need wifi-purgid
00:10:18 KATE: arvutigraafika: maakera pöörleb, satelliidikaart, arvutiekraanil diagramm. Tallinna kesklinn, Vabaduse väljak (õhtu), inimeste jalad tänaval. KT INT Teet Jagomägi - mille nimed on eraldi olemas, üks on tugevam, teine nõrgem. Kuidas seda linna kaardistatakse?
00:10:32 INT Teet Jagomägi - kes see küll sõidab ringi ja kaardistab - meie ise
00:10:33 kaart nutitelefonis, aparatuur, telefonimast, Tallinna kesklinn, talv (õhupl). KT INT Teet Jagomägi - Need meie, kellel on nutitelefonid, paneme korra GPS-i sisse, siis ühtlasi vaadatakse meie ümber, sest wifi on ka meie telefonides sees. Sealt saadakse teada, millised wifi tugijaamad on ümberkaudu.
00:10:51 INT Teet Jagomägi - Sellest saab selle konkreetse koha jaoks sõrmejälg, siis see saadetakse Google'ile või Apple'ile, kes paneb selle ilusti kirja
00:11:00 andmed arvutiekraanil, inimesed kontoris arvutite taga. Sattelliidikaart. KT Astrid Kannel - Ja enamusel meist poel aimugi, et töötame muuhulgas ka vabatahtlike kaardistajatena. 00:11:10 KT INT Teet Jagomägi - Se jah tuleb sellel hetkel, kui me ostame uue telefoni ja lülitame sisse, siis on seal turns and conditions või liitumistingimused
00:11:18 INT Teet Jagomägi - mida keegi läbi ei loe. Sele koha peal kõik me anname jahi ja siis unustame ära,e t me selle jahi Google'itele ja Apple'itele andsime.
00:11:26 Astris Kannel seisab kõnniteel keset tihedat linnaliiklust (kiirendus, efekt) + stand - Inimeste gruppide liikumist kaardil jälgib Regio loodud analüütiline programm demograft. See ei nuhi üksikisiku järel, vaid näitab näit. linnaplaneerijatele, kuhu on mõtet ehitada maju, milliseid teid tuleks laiendada. Ja näiteks kaupmeestele - kus liiguvad nende kliendid ja kuhu on üldse mõtet reklaami saata.
00:11:50 Inimesed tänaval (efekt)
00:11:58 interaktiivne kaart tahvelarvutis. KT INT Teet Jagomägi - Siin selle ringi läbimõõt on 500 meetrit. Miks selle läbimõõt on 500 m on see, et me ei taha igat inimest jälitada, me tahame saada suurt pilti, kes siin kandis on. Meid ei huvita, kes nad on nimeliselt - see pole oluline. 00:12:11 KT Astrid Kannel - Küll aga annab lisaväärtust teadmine, millisesse sotsiaalsesse gruppi nad kuuluvad, on nad täiskasvanud või lapsed, turistid või kohalikud. 00:12:21 KT INT Teet Jagomägi - Kes on väikeste laste vanemad, lasteaiaealiste laste vanemad
00:12:26 INT Teet Jagomägi (subt) - seda on hirmus tüütu reklaamiandjal kätte saada. Internetis - pagana keeruline aru saada. Google võib näha kurja vaeva, vaadates, mis veebilehtedel me käime, mis otsisõnu me vaatame, seda on keeruline kätte saada. Aga kui võtame selle asukohainfo, mida meie demograftiga teeme, siis kes on need inimesed, kes käivad 5 päeva nädalasas 2 korda päevas lasteaedade juures läbi iga kord seal olles kümmekond minutit - lapsevanemad, ühtegi tesit elanike rühma maailmas ei ole, kes sinna sellistel aegadel läheks.
00:13:01 Demograft kaart tahvelarvutis, asukoha määramine. KT INT Teet Jagomägi - Või siis jalgpallihullud. Kuidas saada teada, kes on jalgapllihull. Saan teha niimoodi, et ütlen konkreetse jalgpallimängu ja siis vaatan, kes seal olid selle jalgpallimängu ajal. Siin on Manchester City ja Manchester United mäng, aga ühe mängu järgi ei saa hästi järeldada, et tegemist on jalgpallihuvilisega. Panin teise mängu juurde. See on pandud niimoodi, et mõlenad mängud on Manch. City ja tulemuseks on ligi 4000 inimest, kes kahel M. City mängudel käinud. Sellise uurimustega ei taha väga põhjalikuks minna. Praegu näitasin, et meil on 4000 Manchester City fänni. Võin panna veel elukoha järgi, et kes tulevad Ofordist ja sain ainult 100 inimest. Kui paneksin ühe asja siia juurde, siis ma ei saaks enam vastust, sellepärast, me oleme hinnanud, et kuskil 100 inimese peal on see piir, millest me ei taha detailsemaks minna, sest meie asi ei ole kellegi taha luurata.
00:14:16 Demograft satelliidikaart tahvelarvutis. KT Astrid Kannel - Demografti funktsioone on osaliselt võimalik kasutada juba mobiilioperaatorite olemasolevate andmete põhjal. Täpsemad analüüsid nõuavad aga lisainvesteeringuid sidevõrkudesse, tehakse seda siis kui see on majanduslikult otstarbekas. 00:14:33 KT INT Teet Jagomägi - Me suudame
00:14:36 INT Teet Jagomägi - ...umbes 10 asukoha uuendust iga inimese kohta tunnis. See on 2 suurusjärgu võrra rohkem, kui see, mida siiamaani on ääriveeri proovitud. Tänu sellele on meie analüüsid ülimalt täpsemad kui need, mis siiamaani tehti.
00:14:54 maantee, autod sõidavad (natuke lund, efekt)
00:15:02 Astrid Kannel stand maantee ääres- Autojuhid kasutavad tänapäeval navigeerimiseks GPS-seadet, mis on muidugi kõva samm edasi võrreledes paberatlasega. Aga ideaalne aktiivne teekaart võiks olla selline, kus lisaks asukohale on peal ka kõikvõimalikud teeremondid, teelelangenud puud, tänatoimunud õnnetused, miks mitte ka need põdrad, kes on metsast liiga lähedale tulnud teele. Midagi sellist on Regio koostöös Maanteametiga isegi loomas ja selle asja nimi on Tark Tee.
00:15:26 Regio töötaja arvuti taga. KT INT Priit Anton - Kõik sai alguse sellest, et Maanteeametil on väga mitmet sorti andurid. Maanteedel, kus jookseb informatsioon igapäevaselt, iga tund, iga minut nende baasidesse
00:15:45 INT Priit Anton, satelliitseire osakonna juhataja (subt) - ja selle projekti raames sai võetud kokku erinevatest allikatest kogu see info ja tsentraliseeritud see kesksesse baasi. Ja see on alus, et pakkuda sealt edasi juba, lisades muud informatsiooni. Näiteks saad sa teostada punktist A punkti B marsruudi ja siis ta juba arvestab sellega, et siin on ilmajaama andmetel must jäätee ja ütleb sulle, kui sa oled selle valiku teinud, palun ära mine Tallinna-Tartu maanteelt seda teed mööda, vaid mine teist teed mööda. Lisaks statsionaarsete andmete baasile on Maanteeametil päris suur hulk inimesi, kes tegelevad igapäevaselt teedel olevate sündmuste registreerimisega.
00:16:43 mees arvuti taga, satelliidikaart arvutis, Tark Tee. Regio töötaja arvuti taga. tarktee.mnt.ee portaal, kaart. KT INT Priit Anton - ja kogu see: teedel tehtavad tööd ja tegevuse info on võimalik läbi Targa Tee sisestada sellesse samasse baasi ja sealt edasi välja anda tavakasutajale. 00:16:58 KT Astrid Kannel - Hetkel autojuht veel Tarka Teed kasutada ei saa, kuna ei ole eriti tark rooli keerata ja samal ajal arvutis sorida. 00:17:06 KT INT Priit Anton - Et seda infot, toksime sisse tarktee.mnt.ee ja otsime endale meelepärased punktid ja ütleme, et arvuta mulle teekond, mis arvestab kõigi nende pindamistööde, ilmakaamerate info ja liikluspiirangutega, näit. on tee kinni pandud jne. Autojuht seda ilmselgelt ei tee kui autorooli läheb ja seetõttu pn praegu mitmeid plaane, kuidas see lünk ületada niimoodi, et
00:17:46 INT Priit Anton - et tavainimese poolt kasutatavas navigatsiooniseadmes oleks see sama sisend olemas. See on tehniliselt kõik teostatav. Küsimus on ainult ajas
00:17:55 ilmajaam, satelliidi vastuvõtja (taldrik), julgeolekusüsteem IMSK. Mees arvuti taga. KT Astrid Kannel - Kaart kui selline on ka südameks kiirelt teisaldatavale julgeolekusüsteemile IMSK, mille loomisest Regio osa võtab, koos maailma selle ala Thales, Saab ja Selex. 00:18:15 KT INT Kristjan Kool - IMSK on tegelikult lühend inglise keelsest nimetusest Integrated Mobile Security Kit,
00:18:25 INT Kristjan Kool, projektijuht (subt) - mis eesti keeles on kergpaigaldatav süsteem, mis peab olema kiiresti ühest kohast teise tarnitav
00:18:34 KATE: IMSK turvasüsteemid. Satellididtaldrik maja juures. IMSK turvasüsteemide paigaldamine. KT INT Krsitjan Kool - Näiteks, tänapäeval on olemas kõrgesti turvatud süsteemid jalgapallistaadionitel, erinevatel riiklikel hoonetel, majadel, mis iganes paigal seisval infrastruktuuril. Hea näide, et näiteks Härma talus saadakse kokku, kutsutakse tähtsad isikud kohale ja siis on sinna vaja paigaldada selline turvasüsteem, mis tagaks kõikide nende inimeste turvalisuse. Kasutatakse üle 20 erineva sensori, mida on võimalik kiiresti tuua Euroopast X-asukohast, Pranstsumaalt, Itaaliast, Rootsist, kohale...
00:19:09 INT Kristjan Kool (subt) - ....24 tunni jooksul ja see paigaldada suvalisse asukohta
00:19:15 KATE: turvasüsteemide auto sõidab, inimesed turvasüsteeme arvutite taga jälgimas. tiitrid ekraanil: Communictions jne. Turvasüsteemid. KT INT Kristjan Kool - See tähendab, et kohapeal peab olema paigaldatud kogu inegratsioon, sa pead selle püsti saama, sa pead erinevate moodulite abil tekitama info liikumise, et kui üks süsteem sulle midagi ütleb, siis see jõuaks ka sinna keskele kokku.
00:19:34 Turvasüsteemid, turvakaamerad, inimesed turvasüsteemide juures, inglisekeelsed tiitrid ekraanil. Turvakaamerad. IMSK süsteemide töötajad arvutite taga. KT Astrid Kannel - Süsteem tähendab hulka kaameraid, mis ümbrsukonda ja inimesi jälgivad. 00:19:40 KT INT Kristjan Kool - Enamasti tuvastatakse liikumised ja inimesed läbi videotöötluse. Loomulikult võib kasutada ka erinevaid muid meetodeid, näit. GPS-info. Mobiilpostsioneerimine antud juhul väga hästi ei tööta, sest see ala on tavaliselt väike, et ikkagi läbi reaalajas jälgimise, selleks on terve hulk kaameraid üles seatud ja mitte ainult kaamerad tavatähenduses, vaid kaameraid, mis töötavad erineval lainepikkusel, et sa saaks näha ka, mis toimub, mitte ainult, milline see inimene välja näeb või kas ta on seal, vaid sa näed ka, kas tal on riiete alla midagi sellist peidus, mida seal ei tohiks olla.
00:20:30 Turvasüsteemid ja jälgimisseadmed maja juures. Turvasüsteemid. IMSK turvatehnika. Inglisekeelsed subtiitrid ekraanil. IMSK töötaja sätib turvakaamerat. KT Astrid Kannel - Kuid otsuseid langetava dispetšerini jõuab ainult see pilt, mis on oluline, sest ükski inimene ei jõua korraga jälgida paljusid kaameraid ja pole mingit mõtet tõmmata tema tähelepanu põõsas krabistavale oravale. Ebaolulise info praagib välja arvuti. 00:20:46 KT INT Kristjan Kool - Tehnoloogilises mõttes on püütud teha niimoodi, et seda näitaks võimalikult palju arvuti. Arvuti andme analüüs peab olema nii tervmeelne ja kaval, et ta suudab öelda, et see hoiatus, las ta jääda sinna. Kogu selle süsteemi süda ongi juhtimise kontrolli süsteem,
00:21:12 INT Kristjan Kool - ...kuhu ühelt poolt peab jõudma iga alamsüsteemi info kohale, kuid teisalt see info ei tohi olla selline, et iga sekund tuleb 3 uut alarmi.
00:21:21 KATE: turvasüsteemid, jälgimisseadmed, turvatöötaja põõsas, turvatöötajate õppus mängurelvadega. KT INT Kristjan Kool Selle jaosk on sinna vahele tekitatud integratsioonid, kus tehakse andme analüüsi ja see peaks päädima sellega, et sellele isikule, kes istub juhtimiskeskuses, jõuaks ainult oluline informatsioon.
00:21:48 KATE: IMSK töötaja. Turvasüsteemid, interaktiivsed kaardid arvutiekraanidel. Turvakaamerate pildid monitoridel. KT INT Kristjan Kool - selles infosüsteemis keskne koht ongi kaart. Meie olime tegelikult selle projekti südames ehk juhtimiskeskuses. Meie roll oligi kokku panna see info ühele kaardile, st kaart peab olema interaktiivne, töötama reaalajas, seal peab olema näha, kus on midagi fokusseeritud,
00:22:13 INT Kristjan Kool - ...millised signaalid või alarmid üles tulevad. Neid peab olema võimalikult vähe ja see peab olema inimesele intuitiivselt hästi arusaadav.
00:22:20 Kaamera käik Regio ruumides (efekt). Maakaart arvutiekraanil. Regio töötaja arvuti taga. KT Astrid Kannel - Võiks arvata, et maakaarte joonistatakse tänapäeval satelliidipildi abil, tegelikult tehakse seda enamasti vaid kolmandas maailmas, sest arenenud maailmas on väga täpsed maakaardid juba ammu olemas. 00:22:39 KT INT Kaupo Voormansik - Aafrikas, Aasias, kus seni üldse kaardid puudusid, on vaja täiesti nullist nad üles joonistada. 00:22:45 KT Astrid Kannel - Eesti põhikaardi tegemisel on satelliiti tulnud kasutada vaid korra.
00:22:49 Regio ruumid, riiuli, maakaardid. KT INT Kaupo Voormansik - 2000-ndate alguses Vene piiriäärsed alad joonistati Iconose satelliidi piltide pealt maha,
00:22:58 INT - sest Maaamet ei tohtinud lennata nii piiri lähedalt
00:23:00 Regio ruumid, kaustad riiulitel. Teemakaardid arvutis. Töötajad kontoriruumides arvutite taga. KT Astrid Kannel - Satelliidipildid on aga tänapäeval aluseks hoopis uut laadi funktsiooniga teemakaartidele, näit. raiekaardile, mille pealt saab jälgida, mis meie metsades toimub, mis sinu enda metsas toimub. Maailmas on taolist kaarti kasutatud 10-kond aastat, osaliselt on see olemas olnud ka meil. Regio on tegemas esimest üle-Eestlist raiekaarti. 00:23:24 KT INT - Satelliidi pildi pealt saab välja arvutada
00:23:26 INT Kaupo Voormansik, kosmosetehnoloogia spetsialist - et kus siis tegelikult metsa raiuti. Üks asi on see, mis tuleb raielubade pealt välja, et kus need raiealad olema peaksid ja siis saab välja arvutada, kus nad tegelikult olid. Meil on vaja 2 satelliidipilti. Võib ka ühe pealt, aga siis on tulemus ebatäpsem. Satelliidipilt enne ja satelliidipilt pärast, lühidalt - kus enne pilt oli ja pärast ei olnud. See tuleb tõlkida arvude keelde, tuleb programmile selgeks õpetada, et ta näitab meile ära täpselt need alad ja lõpuks tulemuseks on üks vektorkiht, mille saab kanda kaardile soovitud kujul.
00:24:05 mees arvuti taga, satelliidipilt arvutis. KT Astrid Kannel - Veel ühe rakendusena pakutakse võimalust satelliidipildi abil kontrollida, kus on heinamaad niidetud, kus mitte. KT INT Kaupo Voormansik - Me saame satelliidipildi pealt
00:24:14 INT Kaupo Voormansik - väga edukalt välja arvutada, kus tegelikult heina niideti
00:24:17 Regio ruumid, mees arvuti taga, satelliidikaart arvutis. KT Astrid Kannel - Ja samamoodi juba mõõdetakse meie üleujutusi. 00:24:28 KT INT Kaupo Voormansik - Me alustasime üleujutuste kaardistamisega 2010 kevadel. 2010 talv oli väga lumerohke ja kui ühel hetkel see kõik ära sulas,
00:24:20 INT Kaupo Voormansik (subt) - siis meil üleujutuse alasid oli umbes 500 km2, see on tohutu ala. See on peaaegu 2 Võrtsjärve.
00:24:48 KATE: inimesed arvutite taga. KT INT Kaupo Voormansik - Veel üks huvitav rakendus on pinnase liikumiste tuvastamine millimeetrise-sentimeetrise täpsusega. Praegu on just Tartu Ülikoolis üks bakalaureuse ja üks magistritöö minu juhendamisel. Ja siis me saame teada, kui palju Ida-Virumaal...
00:25:06 INT Kaupo Voormansik - ...tegelikult on mingi ala vajunud või kerkinud, tõenäoliselt ikka vajunud.
00:25:09 Satelliidikaart arvutis. KT Astrid Kannel - Niisamamoodi on valminud esimene üle-Eestiline satelliidiandmetest arvutatud biomassi jaotuse kaart.
00:25:17 INT Kaupo Voormansik - (arvuti ees) - Väga hästi on näha, et Alutaguse metsad on tumerohelisemad oluliselt kui siin Rakvere ümbruse põllumaad.
00:25:22 Regio koridor, kontoriruumid, satelliidikaardid arvutis. KT Astrid Kannel - Ning esmakordselt esitatakse ÜRO-le iga-aastane kohustuslik aruandlus selle kohta, kui palju meie maastikud süsihappegaasi seovad satelliitpiltidelt arvatatu järgi.
00:25:31 Mees arvuti taga, Google maps street view. KT Astrid Kannel - Samas on tingmärkidel põhinevat maakaarti välja vahetamas fotod, mille näideteks on Google'i satelliidikaardid Street View ja ka külgsuunas lennukilt tehtud fotod. 00:26:02 KT INT - Tegelikult see uue aja kaart veel on uue aja kaart. 2 aasta pärast on teie auto endiselt pargitud maja ette
00:25:34 INT Kaupo Voormansik - Seni on seda tehtud nii, et on rakendatud mingisuguseid vaikimisi konstante, et parasvöötmes umbes
00:25:41 KATE: satelliidikaardid arvutis. KT INT Kaupo Voormansik - ..mets peaks siduma nii mitu tonni aastas, aga keegi pole tegelikult arvutanud välja, mis tegelikult juhtub. Satelliitseire abil annab välitöid väga palju vähendada.
00:26:10 Maakera pöörleb, kiri: Euroopa. Eestile peale zuumimine. 3D Tallinna vanalinna kaart KT Astrid Kannel - Regio 3D vanalinnakaart on fotode tegemisest 1 samm edasi. Siin ei ole tegemist lihtast üles pildistatud fotodega, vaid hoonete mudelitega, detailsuseni välja joonistatud fassaadidega, võimalusega kangialustes kolada ning majadesse sisse astuda. Ja kui Googl'il ei pruugi olla huvi meie kohta käivat Street View'd tihti uuendada, sest New York tundub palju olulisema paigana, siis Regio teeb seda heameelega, kuna Baltikumi kohta kogutakse värskeid andmeid igal aastal ning Tallinna Vanalinna 3D-le on oodata ka järge, mis hõlmab kogu Eestit.
00:26:50 Tallinna Vanalinna 3Dkaart. KT INT - Ajakohasus andmetel on hästi oluline. Võibolla see pole väga kaasaegne lahendus, aga kui sul aeg edasi läheb
00:26:59 - siis inimesed alati ootavad, et nüüd oleks kõige uuem pilt. Ka Tallinna 3D näitel saame väita, et me saame 2 aasta pärast pakkuda sarnast lahendust kogu Eestile, ainult et see on ajas uuenev
00:27:12 Regio ruumid, inimesed, maakaardid. KT Astrid Kannel - Tõsiasi, et me liigume elektroonilise kaardi suunas, ei muuda ilmselt kunagi päris mõttetuks tavalist paberkaarti. Just tavaline paberkaart on ilmselt see, mis meid ka tulevikus metsast välja aitab, kui telefonil ja taskulambil patakad tühjaks saavad.
00:27:30 INT Jüri Jagomägi (subt) - Võibolla taskulamp läheb pimedaks, aga järgmine päeb on jälle päike väljas ja saab kaarti lugeda.
00:27:40 Lõputiitrid
00:27:50 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:55 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:00 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0041_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_REGIO-UUE-AJA-KAA.MXF
Indeks: 2013-002880-0041
Kestus: 00:28:00
Registreerimise kuupäev: 07.03.2013
Registreerimise aeg*: 2013-03-07 17:26:53
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;