ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Rakendused navigatsioonis

Saada link

Video

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 48
Kestus: 00:28:30
Indeks: 2013-002880-0048
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 25.04.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide:vajuta siia
00:00:00 Laev merel üpl
00:00:06 Laev merel kpl, kaptenisild, kapten vaatab binokliga. Laevad merel. Laeva navigatsioonisede. Kapten vaatab binokliga. Laevakapten kaptenisillal. KT Indrek Treufeldt - Meri on lage, pealtnäha tasane. Mine, kuhu tahad, kui sõiduvahend olemas. Ent tegelikkus on riukalikum kui esiotsa tundub. Läänemeri on meresõitja jaoks päris keeruline. See on Eesti meresõidu ajaloos sajanditega selgeks saanud. Meremärgid on olulised, isegi siis kui võiks loota moodsate satelliit-navigatsiooniseadmete peale. 00:00:33 KT Aivar Usk - Vaatamata kõigile elektroonilistele tehnoloogiatele, mis laeva sillas tänapäeval on, ütlevad siiski navigaatorid, et kõige tähtsam on vaadata aknast välja ja näha, mis seal toimub. Eriti oluline on see veel kindlasti käesoleval aastal,
00:00:48 INT Aivar Usk, navigatsioonisüsteemide osakonna juhataja (subt) ...sest Ameerika GPS-süsteemiga töötav organisatsioon andis hiljuti välja hoiatuse, et eriti alates maikuust on oodata väga suuri häiringuid GPS-satelliitsüsteemi töös seoses Päikese aktiivsuse tippudega, mis võivad tähendada, et mingitel hetkedel just ka laevajuhtidel puudub positsioneerimisinformatsioon selle kohta kus nad on. Ja sellistes olukordades on korrektsete tulede olemasolu eriti oluline. See osa infotehnoloogiast ei kao kusagile kuni inimene on varustatud vastavate anduritega, on valgussognaalid tema jaoks siiski väga olulised.
00:01:24 Saatepea
00:01:46 Vana Tallinna tuletorn välsipl-d. KT Indrek Treufeldt - Otse Kadrioru serval vaatab vana Tallinna tuletorn merele. Ta ei toretse, ei paista suure kõrgusega silma. Mõni võiks seda pidada mahajäetud kabeliks, kuid tegu on väga olulise navigatsioonimärgiga.
00:02:05 Vana Tallinna tuletorn latern. Reisilaev (Viking Line) merel tuletornist vaadatuna. KT Indrek Treufeldt - Nii nagu aja jooksul on rajatud maanteid ja ristmikke, on püstitatud olulisi teetähiseid, nii tekivad veteväljale nähtamatud tänavad ja ristmikud.
00:02:14 Kõpu tuletorn. KT INT Ego Riener - Esimene tuletorn Eestisse ehitati 1503, see oli Kõpu tuletorn, mis teatavasti on maailmas kolmas töötav tuletorn. Meie Eesti tuletornipärand on väga rikas. On mitmeid tähelepanuväärseid tuletorne,..
00:02:37 INT Ego Riener, Põhja-Eesti Navigatsioonimärgistuse talituse juhataja (subt) - ...mis on kantud ka rahvusvaheliste tähelepanuväärsete tuletornide nimekirja.
00:02:43 Vaade tuletornist, eemal meri. Tuletorn sisepl-d. Tuletorni lambid. KT Indrek Treufeldt - Kõrgele paeklindile rajati 19. saj. alguses paekivist hoone, kust esiotsa heitsid Tallinna reidile valgust 5 õlilampi. Edasi tulid petrooleumlambid, bensiiniga töötavad sukklambid, gaasilambid ja lõpuks hõõglambid kuni aastani 2010. 00:03:07 KT INT Eg Riener - Siin on näha, et keskel olid hõõglambid, mis olid valgusallikaks
00:03:11 INT Ego Riener (subt) - Siinn on näha ka lambi vahetajat, juhul, kui lamp peaks läbi põlema, siis automaatselt keerab asenduslamp ennast üles ja rakendub tööle.
00:03:24 Tuletorni lamp spl. Tuletorn sisepl-d, moodsad laternad. KT Indrek Treufeldt - Kunagi Prantsusmaal toodetud võimsast läätsede süsteemist on nüüd saanud väärikas muuseumieksponaat. Ka lambipesast pole abi. Uus valgus tuleb valgusdioodidel põhinevast valgusallikast, mis pole mitte Prantsusmaalt, vais on toodetud siinsamas Eestis. Inimestel pole enam tuletornidesse asja. Majakavahi amet on ajalugu. Võimas LED-latern on töökindel ja madala võimsustarbega. Moderniseeritud kaugjuhitavate tuletornide olekuid näeb arvutist,....
00:03:59 Eesti kaart navigatsioonimärkidega. KT Indrek Treufeldt - ....kogu Eesti navigatsioonimärkide keeruka süsteemi üksikasjadeni välja.
00:04:06 Eesti navigatsioonimärgid arvutis. Tuletornide sisse- ja väljalülimise andmed (kellaajad) KT INT Tiit Pikpoom - Siin on kõik tulemärgid. Sinine on see, mis on asukoha põhiselt välja arvutatud päikese loojumise ja tõusu aeg. Kollane on see, kuidas ta on reaalselt fotoanduri järgselt end sisse lülinud ja välja läinud.
00:04:31 Vaade tuletornist merele, laev merel, majakas. KT Indrek Treufeldt - Taasiseseisvunud Eestis tuli vaadata, kuidas kasinates oludes hakkama saada. Nõnda tekkis ootamatu väljakutse teadlastele ja inseneridele, kuidas rajada parem ja ka madalamate käidukuludega navigatsioonisüsteem.
00:04:56 Erinevad tuletornid. KT INT Tiit Pikpoom - Algpõhjus oli see, et Veeteede Ametil oli küllalt palju tööjõudu tuletornides, kes elasid seal
00:05:03 INT Tiit Pikpoom, telemaatikasüsteemide arendusjuht (subt) - ...aastaringi ja jälgisid ja hoolitsesid nende eest. Oli eesmärk viia see tuletornide juhtimine...
00:05:13 KATE: Tiit Pikpoom arvuti ees käega näitamas, numbrid (tuletornid) arvutiekraanil. KT INT Tiit Pikpoom -..kogu see jälgimine ära automatiseerida. Püstitati selline ülesanne, et teha selline projekt, mis sellise asj ära teeks. 00:05:30 KT Indrek Treufeldt - Pilt, mis Eesti veeteede valvuritele arvutiekraanil avaneb, meenutab võhikule lotopiletit. Rohelised ruudukesed näitavad selgesti, mis töökorras, punased aga tähistavad probleeme - kus on kustunud valgus, kus katkenud mõni poitross. 00:05:45 KT Tiit Pikpoom - Kogu see tegevus on palju operatiivsem kui selline....
00:05:49 INT Tiit Pikpoom (subt) - ...inimese poolt visuaalne jälgimine ja siis reageerimine. Ja võimaldab ennetavalt palju seda asja teha, kui on kohe teada, et midagi juhtub, kui on vaja midagi seal seadistada või ennetada tule riket. Kogu eesmärk on, et tuled põleksid kogu aeg nii nagu ette nähtud.
00:06:13 Navigatsiooniseadmete arendamine firmas Cybernetica, arvutiekraanil andmed ja info. KT Indrek Treufeldt - Navigatsiooniseadmete arendamise võttis 20 aastat tagasi ette arvutustehnika erikonstrueerimisbüroo ECTA. Hiljem sa sellest teadus- ja arendusettevõtte Cybernetica osa. 00:06:25 KT INT Aivar Usk - Meie meeskond selles koosseisus, mis ta kunagi oli, astus navigatsioonisüsteemide valdkonda 1993. Sellest peale onon tegeletud nende süsteemide nii uurimise kui ka arendamise ja tootmisega.
00:06:43 INT Aivar Usk (subt) - Ja sinna juurde käib muidugi ka hulk teooria uurimist. Alates sellest, et aru saada, kuidas inimese silm seda valgussignaali tajub.
00:06:49 KATE: Cybernetica ruumid, navigatsioonisüsteemide arendamine, lamp, infomaterjali lehitsemine laual. KT INT Aivar Usk - Kuni selleni välja, et mida ütlevad rahvsuvahelised standardid, et mida on vaja tegelikult ja missugune on see keskkond, kus need seadmed töötama peavad. See on kompleksne lähenemine, mis nõuab inimeselt aastaid, et aru saada, mida ja kuidas teha
00:07:10 INT Aivar Usk (subt) - Võib öelda, et praeguseks on see teadmus tekkinud ja küllaltki hea tasemel maailmas. Nii et sellegipoolest võib öelda, et me õpime ka kogu aeg midagi uut.
00:07:18 Optroonika labor Tallinnas, valgustunnel. KT INT Indrek Treufeldt - Õppimiseks on vaja erilisi tingimusi. Tallinnas asub unikaalne optroonika labor, mille kõige tähtsam osa on 50 meetri pikkune valgustunnel, milles saab üksikasjalikult mõõta eri valgusallikaid - navigatsioonitulesid. 00:07:40 KT INT Sven Neeme - Pika maa pealt me kontrollime väha väikese sammuga kogu sektori alas valguse värvuse spektrit.
00:07:52 INT Sven Neeme, valgusnavigatsioonisüsteemide arendusjuht (subt) - Ja siis me võime olla ka kindlad,
00:07:55 KATE: optroonika labor, Sven Neeme arvuti taga, andmed arvutis. Punane valgus pimedas. KT INT Sven Neeme - ...et looduses see tuli töötab ja valguse spekter vastab esitatud nõuetele. 00:08:01 KT Indrek Treufeldt - Valguse olemust aitab kõige lihtsamini ehk mõista elektripirn. Mõistgi on tähtis valgusvoog ja selle tihedus, et oleks piisavalt valge. Tavalise 60W hõõglambi valgustugevus on umbes 800 kandelat. 00:08:19 KT INT Sven Neeme - Meie tuled on väga erinevad.
00:08:25 INT Sven Neeme (subt) - 1 meremiilise nähtavuskauguse tekitamiseks on vaja ainult 1 kandelat. Üldjuhul me nii nõrkasid ei tee, alustame kusagil 10-st ja kuni 400 000-ni.
00:08:42 Optroonika labor. Tuletorni later (fookusemuutus). KT Indrek Treufeldt - 1 kandelaga ehk 1 küünlaleegiga võrreldava valgustugevusega saab laterna, mis lagedal merel on pimeduses nähtav 1 meremiili kauguselt.
00:08:55 INT Sven Neeme (subt) - Sest siis puudub igasugune taustavalgus, puudub segav päikesevalguse mõju ja inimsilm on öösel oluliselt tundlikum.
00:09:06 KATE: värvilised tuled optroonika laboris, valgustunnel, andmed arvutis. KT INT Sven Neeme - See erinevus on 2 kuni 5000 korda. KT Indrek Treufeldt - Valgustunnelis võib näha imelist värvimängu. Tunneli ühes otsas pööratakse valgsuallikat, nii saab väga täpselt mõõta valguskiire omadusi, valgustugevuse ruumilise jaotuse kõrval ka valgusspektri parameetried ning toota elektrilist ja temperatuurirežiimi. Selgub valgussignaali geograafiline katteala.
00:09:32 Värviline valgus valgustunnelis, optroonika labor. KT INT Sven Neeme - Katteala sisuliselt tähendab seda, et millisel territooriumil navigatsioonituli on navigeerijale nähtav.
00:09:40 INT Sven Neeme - Millisel kaugusel ja kui laias sektoris.
00:09:47 Diagrammid arvutis, tuletorni latern, optroonika labor, Sven Neeme. KT Indrek Treufeldt - Tunnelis on testimisel uus nn sektorkiirgur. See peab tekitama meresõitjale selgepiirilise punase valgusvihu kindlalt piiritletud sektoris. Vihu tugevus on senistest toodetest märksa kõrgem - üle 6000 kandela. Katse tulemused salvestab arvuti.
00:10:09 Sven Neeme (arvuti ees, kus on valguse spekter, graafik) - See on valguse spekter nanomeetrites ehk lainepikkuse järgi. LEDid lähevad võimsamaks
00:10:29 INT Sven Neeme (subt) - Peamine areng toimub siiski valgete valgusdioodide vallas.
00:10:34 KATE: tuletorni laternad, rohelised tuled, punased tuled. Korrusemajad üpl. Tuletorni laternad majakatusel, punane latern vilgub, erinevad laternad. KT INT Sven Neeme - Roheliste ja punaste vallas, punaste dioodide puhul, mida meiegi kasutame, on see areng üsna aeglane ja tihtipeale on ka niimoodi, et punaste laternate puhul on nõutavaid parameetreid oluliselt raskem saavutada kui valge puhul. 00:10:55 KT INT Aivar Usk - Valget tuld on võimalik teha päris suure intensiivsusega. Meie tipptooted sõltuvalt tooteklassist annavad välja juba paarsada kuni mõnisada tuhat kandelat ühest tootest. Sel juhul küll enamasti suhteliselt kitsas nurgas. Võrdluseks võib öelda, et näiteks raudteerongi veduri tule intensiivsus
00:11:13 INT Aivar Usk (subt) - ...peab olema vähemalt 24 000 kandelat. Siin me räägime kümnetest kordadest suuremast valgustugevusest võrdluseks.
00:11:20 Sven Neeme arvuti taga, navigatsioonimärgid arvutis, tuletornilaternad, punane latern. KT INT Indrek Treufeldt - Kui laboris täpsed andmed käes, saab need kanda geograafilisele kaardile. Uut navigatsioonituld on vaja meresõitjale, kes siseneb Kura poolsaare Mersragsi sadamasse Lätis.
00:11:35 Sven Neeme (arvuti ees, näitab kaardil arvutis) - See on laeva kanaliosa, siin peab olema kindlustatud valgustatus 1 mikroluks. Esmalt vaatame kui tugevad laternad peaks üldse olema. Kui latern on valmis, valguskarakteristika üle mõõdetud, siis saame vaadata, aks tuli vastav normidele.
00:11:56 Meremuuseum, infotahvlid tuletornidest, tuletorni projekt. Vanad tuletorni laternad reas. KT Indrek Treufeldt - Meresõitjaid juhatavad märgid nii kaldal kui vees. Tähtsad tuled võivad paikneda kõige ootamatutes oludes. Ajaloost on teada kõikvõimalikke konstruktsioone, et tagada laterna töökindlus. 00:12:09 KT INT - Need on tuletornide erinevad laternad. Siin on näha sihilaternad, mis näitab ühes suunas ainult, siin on ringlaternad
00:12:19 Ego Riener (näitab käega laternate juures) - Siin on samamoodi sihilaternate kestad. Siin on üks väiksema tulepaagi ringlatern, mille sees on näha ka atsetüleenpõletit.
00:12:30 KATE: vanad tuletornide laternad. KT INT Ego Riener - Tuletornid töötasid vene ajal 1950-ndatel osalt ka tsetüleenil.
00:12:38 Sile meri, tuletorn meres, laev üpl. FOTOD: Viking Line reisilaev jäätunud meres, meremärgid meres. KT Indrek Treufeldt - Keset merd paigutatud märk hoiatab vahetult madalike, takistuste ja laevatamiseks suletud piirkondade eest. Ka paljudel neist plingivad tuled, mille vahetamine võib olla üpris keeruline ja kallis. Talvel teeb jää pahandust ja mängib mitmetolliste poidega nagu laps vannipardiga.
00:12:57 FOTOD: poid jäises meres. KT INT - See talv on olnud erinev regiooniti. Põhja-Eestis olid mitte väga rasked olud. Kõik püsis paigal ja oli töökorras.
00:13:08 INT Ego Riener (subt) - Väinameres olid mõningad probleemid, aga üldiselt need poid ja tuled peavad alati vastu, aga just nende ankurdamise osas ei saa garanteerida, et ta võtab selle jäämassi endale taha ja...
00:13:22 KATE: Eesti kaart arvutis, navigatsioonimärgid. KT INT Ego Riener - ...ja võib tänu sellele ära liikuda. Aga kuna on töötavad tuleseadmed ja me saame nendega alati ühendust, siis me teada, kus poi liigub ja kuidas. 00:13:36 KT Indrek Treufeldt - Eesti vetes on nutikad poid, mis annavad pidevalt märku enda seisundist ja asukohast. Niisugune süsteem saab võimalikuks telemaatika abiga. Seegi on Eesti navigatsioonitulede arendajate looming. Euroopa kaubamärgina kaitstud telemaatika moodul Delficon, navigatsioonitule süsteemide kaugseireks ja juhtimiseks. 00:13:58 KT INT Erkki Moorits - Põhiosa on meil mere peal olevad poid...
00:14:00 INT Erkki Moorits, navigatsioonisüsteemide programmeerija (subt) -... koos nende telemaatika moodulitega, mis on poi pealse elektroonika vahelüli serverisse. Poi peal on veel tavaliselt plinker vilgutab valgusdioode. Ja väljaspool poid ehk kalda peal on server, mis võtab vastu poi pealt tulnud andmed, paneb andmebaasi. Teine server on võimeline ka poi pealt tulnud andemetest arvutama ka lainekõrguseid. Lainekõrgused ja muud andmed on inimestele kõik kätte saadavad.
00:14:32 Navigatsiooniseadmete andmed arvutis, graafik. Roheline latern vilgub. Vesilood. KT Indrek Treufeldt - Lainetuse kohta saab andmeid poidele paigutatud liikumisandurilt. Selliseid andureid kasutatakse näiteks mobiltelefonides. Maailmas pole liikumisandureid navigatsioonipoide dünaamika pidevaks online järelvalveks teadaolevalt kasutatud. Poi asendi teada saamine annab väärtuslikku lisainfot poi valgussignaali kasutatavuse ehk käideldavuse kohta.
00:14:58 arvutiekraanil andmed poide kohta. KT INT Erkki Moorits - Saab tagasisidet anda laevajuhtidele. Nad näevad oma kaartide peal ära, missugused pois parasjagu töötavad ja teine asi hooldemeeskondadele.
00:15:08 INT Erkki Moorits - Näiteks, kui mõnes pois on aku tühjaks läinud, siis on väga kerge uus aku panna.
00:15:11 Vesilood. Roheline latern ruumis, roheline latern vilgub spl. KT Indrek Treufeldt - Lainete liikumine on üsna keeruline, samuti ka jää toime. Tuli leida algoritm, mis need liikumised süsteemile mõistetavaks teeb ja annab juhised edasiseks käitumiseks.
00:15:24 INT Aivar Usk (näitab poi mudeli liikumist) - Kui seda poid kõigutada. Näiteks lained kõigutavad seda üsna aeglaselt, siis kui aga lükkab jää selle poi väga suure nurga alla, siis tähendab see enamasti seda, et ta läheb jää alla ja ei ole mõtet lasta sel tulel põleda. Praegu on siin arvutustes tehtud nii (näitab arvutiekraanil), et kui 20 kraadi on olnud keskmine nurk juba 30 sekundit, siis lülitatakse see latern lihtsalt välja ja sel juhul hoitakse merel poi patarei energiat kokku. Ja kui poi jää alt kevadel rõõmsasti välja tuleb, siis tuvastatakse, et nurk on muutunud väiksemaks kui see piir, mis Eestis üldiselt on 70 kraadi, mitte 20 nagu siin demos. Sis pannakse latern jälle põlema ja navigaatorid saavad jälle sõita. Kui muidu telemaatika süsteemi kasutatakse sõltumatult sellest nurgast, et kõik on korras, tuli põleb, side on olemas. Ja ametkond, kes tegeleb selle navigatsioonisüsteemi haldusega, ei saa kunagi teada, et oleks mingit probleemi. See kiir, mida näete seinalt peegeldumas, on siiski küllaltki
00:16:47 Tuletorni latern, navigatsioonimärgid arvutis, firma Cybernetica. KT Indrek Treufeldt - Liikumisanduriga poi registreerib ka kokkupõrked veesõidukiga. Süsteem registreerib äkilise liigutuse, muutunud kiirenduse.
00:16:57 INT Erkki Moorits (subt) - Kui mingisugune laev sõidab poile otsa, siis väga tihti jäävad, just väiksemalt otsasõitudel eriti, sündmused teadmata. Kui laeval suurt mehaanilist viga ei ole, võibolla kuskil ainut kuskilt värv maha kraabitud. Poi ka hullusti viga ei saanud, et jääb veel enam-vähem üles, siis võib see viga kuskil näiteks paari nädala pärast välja tulla kui vett on palju sisse tulnud kui poi läheb imeliku nurga alla. Seetõttu, kui kokkupõrge on toimund, ongi juba hea teada, kuna see toimus ja siis saab juba vaadata, mis laev seal oli.
00:17:30 Liikuv diagramm arvutiekraanil. Laternate testimine kliimakabris. KT Indrek Treufeldt - Kõik, mis keset merd, peab töötama, peab olema ülimalt vastupidav. Ilmaolud võivad valguse omadusi muuta ja nii ka signaali tähendus muutuda. Kliimakambris testitakse tulesid ekstreemses külmas ja kuumas. Samal ajal mõõdetakse valgust, et veenduda selle püsivuses. 00:17:53 KT INT Raivo Irve - Navigatsioonimärkide tootmise juures on kõige olulisem see, et nad reeglina töötavad välsitingumustes ja üsna karmides tingimustes.
00:18:05 INT Raivo Irve, navigatsioonisüsteemide osakonna tootmisjuht (subt) - Seal on temperatuur, on vesi, soolane vesi merel. Kui võtame näiteks märtsikuu, kus öösel läheb temperatuur -20ni ja päeval päikese käes kupli alla võib temperatuur tõusta kuni +30ni,
00:18:30 KATE: navigatsioonimärkide tootmine. KT INT Raivo Irve - ..siis ööpäevas toimub temperatuuri muutus 50 kraadi. 00:18:33 KT Indrek Treufeldt - Navigatsioonituled pannakse kokku siinsamas. Need kannavad silt Made in Estonia. Mitmed kompnendid pärinevad maailma tipptehastest. Tootjal on tohutu vastutus, et tagada meresõiduohutus.
00:18:48 INT Raivo Irve (subt) - Meie ülesanne on otsida just need õiged materjalid, õiged režiimid, õiged komponendid, et nad kõik nendes tingimustes töötaksid ilma, et tekiks probleeme. See on üks kõige raskem ja komplektne ülesanne, mis alati tuleb lahedada.
00:19:10 Tuletorn puude vahel, alt pl. Ukse lahti keeramine võtmega. Keerdtrepist üles minemine. vaade tuletornist merele. Roheline lap vilgub. KT Indrek Treufeldt - Karmid tingimused navigatsioonituledele tulenevad rahvusvahelistest standarditest. Karmide normide tõttu ei pääse mitte igaüks sellele erilisele turule. Eesti tulemärkide meistrid kuuluvad nõnda eksklusiivsesse klubisse. Standardid muutuvad koos tehnoloogiatega. Valgusdioodidel põhinevad valgusallikad on navigatsioonivaldkonnas põhjustanud tõelise revolutsiooni ja pakkunud ka võimaluse eestlastele uute standardite loomises kaas lüüa.
00:19:42 INT Aivar Usk (subt) - Silma tundlikkus on üldiselt teada. See on suurusjärgus 0,00185 mikroluksi, on selline valgus, mida silmas asuvad elemendid - kepikesed või kolvikesed, olenevalt sellest, kas töötame öises või päevases režiimis, suudavad tajuda just öises režiimis. Seetõttu ongi võtnud organisatsioon nimega IALA, mis on rahvusvaheline tuletorni- ja meremärgistuse administratsioonide assotsiatsioon, on kehtestanud standardid, mis ütlevad, et navigatsioonitule puhul minimaalne valgustugevus, mis kuskil konkreetses navigatsioonitules on, peab tagama silma võrkkestal valgustatuse, mis öösel on vähealt 0,2 mikroluksi. See on tegelikult 100 korda suurem kui eeldatav tundlikkus seal silmas.
00:20:32 Tuletornist vaade merele, laev sõidab merel
00:20:37 Tallinna ülemine tuletorn ja alumine tuletorn. Tuletorni sisepl-d, keerdtrepp ülalt alla. Vaade tuletornist linnale. KT Indrek Treufeldt - Tallinna ülemine tuletorn moodustab ühes alumise tuletorniga merele liitsihi. Tuli paikneb siin merepinnast 40 meetri kõrgusel. Kui 2 tuld on kohakuti, on siht õige. 00:20:51 KT INT Alumine tuetorn ehitati 1806 ja ta oli erladi seisev.
00:21:00 INT Ego Riener (subt) - Alguses meresõitjad sõitsid alumisest tuletornist tuletormist tuleva valguskoridori järgi Tallinna lahte sisse.
00:21:07 KATE: Tuletorni sisepl-d. Tallinna ülemine tuletorn. KT INT Ego Riener - Kuna see ei olnud piisvalt turvaline ja ei rahuldanud meresõitjat, siis hiljem ehitati juurde ülemine tuletorn, et nad moodustaksid sellise turvalise sihi aj et oleks lihtsam sõita sisse.
00:21:19 Tallinna ülemine tuletorn, latern vilgub, tuletorni sisepl-d. KT Indrek Treufeldt - Siitki võib leida moodsa latern. Ajalugu on armutu. Prantsuse firmat, kes sellelegi tuletornile läätsesüsteemi meisterdas, pole enam ammu. Uus tehnoloogia hävitas vana, see on paratamatu.
00:21:38 Tuletorni tuli plingib, tuletorni sisepl-d. KT INT Indrek Treufeldt - Tallinna liitsihituled plingivad üsan keerukas rütmis, täpselt nii nagu merekaardil ette antud. 00:21:44 KT INT Ego Riener - Igal tuletornil on määratud oma plinkimiskarakteristika, et meremehed selle ära tunneksid, vastavad raamatud on selleks olemas,
00:21:50 INT Ego Riener - ..saab kontrollida. Ta plingib alumise tuletorniga sünkroonis, nad lähevad teatud plinkimise osas üksteisega kokku, et oleks veel kord paremini eristatav linna taustast.
00:22:09 Tallinna ülemine tuletorn plingib üpl. Tallinna alumine tuletorn. Tuletorni sisepl-d. KT Indrek Treufeldt - Kahe tuletorni plinkimist seatakse ühte rütmi ehk sünkroniseeritakse satelliitide ajasignaalide abil. Vanasti polnud niisugune plingitamine lihtne, sest võimsatele hõõglampidele polnud pidev sisse- ja väljalülitamine hea. Nii liigutati läätsede süsteemi ümber valgusallika ja alati jäi taevasse kerge kuma. Moodsatel tuledel seda voorust pole.
00:22:34 Tuletorn sisepl-d. KT INT Aivar Usk - Kui navigatsioonituli täielikus pimeduses plingib kustudes aeg-ajalt ära ja enamasti olles ka suurema osa ajast kustunud,
00:22:41 INT Aivar Usk - ...siis meresõitjal on tihti probleem, eriti tormisel merel hoida seda tuld sel aja...., hoida meeles seda kohta, kus see tuli tegelikult oli. Kui me tegelikult seda tuld ära ei kustutaks, näiteks jätaksime ta põlema mingisuguse 1%-ga sellest täisvõimsusest,siis on võimalik väga väikeses lisanduva energiaga saavutada ikkagi see, et tuli tegelikult on nähtav ka sel ajal, kui tal ei ole suurt intensiivsust peal, mis tähendab seda, et kui kõrge intensiivsusega plingis on võimalik see tuli avastada,....
00:23:16 KATE: roheline tuli vilgub. KT INT Aivar Usk - ...siis suure tõenäosusega on võimalik hoida seda silma seal peal pärast seda kui see suur plink on ära kustunud. Samuti peaks see aiatama silma adaptiivset protsessi mõjutada võimalikult vähe, kui ta ei kustu päris ära, sest suured tuletornid on päris intensiivsed ja sõltuvalt sellest kui kaugelt neid vaadata, on see pilt suhteliselt erinev silma jaoks.
00:23:39 Tuletorn välispl-d, vaade ülevalt, latern, sile meri, päike paistab merre, paat rannal, tuletorn kivisel rannal (liikuv kaamera) KT Indrek Treufeldt - Tule võiks osaliselt põlema jätta, tundub lihtne, ent kui tegu on vähetuntud põhimõttega navigatsioonimärke puudutavate standardite juures, eeldab see põhjalikke arutelusid paljude riikide vahel ning Rahvusvahelise Tuletornide ja Meremärgistuse Administratsioonide Assotsiatsiooni IALA heakskiitu.
00:23:56 Meri uhub randa, eemal tuletorn plingib (õhtuhämarus). Navigatsioonilaternad plingivad. KT INT Indrek Treufeldt - Eestis toodetud seadmetega testitakse parasjagu Suurbrittannias, millistel juhtudel ja millises seadistuses soovitada jätta tulemärgid kergelt põlema. See, mis iseenesest mõistetav, võib olla tegelikkuses keeruline ja vastupidi. Norrasse navigatsioonilaternaid kavandades pidi arvestama arktiliste keskkonnaoludega. Samas on teada, et külmas põlevad valgusdioodid eredamalt ja nii õnnestub kokku hoida ka energiat.
00:24:25 INT Aivar Usk (meremärgi kõrval seistes) - See on huvitav innovaatiline Norra meremärk, mis on mõeldud Norra kiirreisilaevade navigatsiooni jaoks. Neil oli nimelt selline probleem, et kiirlaevadega tekkis palju õnnetusi, kus inimesed said hukka tänu sellele, et halva ilma puhul ei suutnud identifitseerida erinevaid navigatsioonimärke, kuna nad näevad nii sarnased välja tulede poolest. Siis nad otsustasid, et selle asemel, et kiirusi alla tõmmata, kuna aeg on raha, tueb kiirused jätta samaks, aga parendada navigatsiooni infrastruktuuri. Ja kuidas seda teha - tuleb teha sellised märgid, mis oleks selgelt nähtavad, panna sinna ka numbrid peale. Ja siis nad töötasidki välja selle kujundi, mis on kaugelt nähtav sellepärast, et on olemas üks selline seadus nagu RICO seadus, mis ütleb, et punktvalgusallikas võib olla ükskõik kui intensiivne, aga kui ta tabab ainult ühte andurit silmas, siis on ta tunnetatavalt sama intensiivne kui see signaal mis on küll nõrgem, aga katab mitu.
00:25:30 KATE: Norra navigatsioonilatern. Tuletorni sisepl-d. Tuletornist vaade linnale. KT INT Aivar Usk - Ja seetõttu kasutataksegi sellist suurt valgustatud seadet. 00:25:35 KT Indrek Treufeldt - Norra meremärgi valgusallika võimsustarve on vaid 0,5 W, kuid näha on see meremärk enam kui 300 meetri kaugusele. Kokkuhoid on eriti oluline paikades, kus saab kasutada vaid akusid ja päikesetoidet või kuhu kergesti ei pääse. Tuletornide haldajail tuleb pingsalt mõelda, kui küsida, kas moodsatel valgusallikatel on ka miinuseid. 00:26:00 KT Ego Riener . Olen lugenud, et ta võib mingi aja jooksul tuhmuda
00:26:04 INT Ego Riener - ...aga me ei ole veel sinnamaani jõudnud, et ta hakkaks tuhmuma.
00:26:07 KATE: tuletorn üpl, vaade tuletornist linnale läbi akna. KT INT Ego Riener - Mis võibolla miinuseks võib olla, on see, et ta ei eralda nii palju soojust kui hõõglamp. Talvel külmaga, kus tuled paiknevad laternaruumis,...
00:26:23 INT Ego Riener (subt) - ...kipuvad minema laternad jäässe ja ruumi klaasid. Ja kui seal ei ole küttekeha, siis tuleb käia jääd puhastamas. Aga üldiselt praegu ei oska küll ühtegi miinust välja tuua. Need võtavad vähe voolu ja on töökindlad, meile sobib.
00:26:42 Tuletorn, päike paistab kaamerasse. Pankrannik, meri. Erinevad tuletornid. KT Indrek Treufeldt - Eesti ajaloos on enamasti mõni keskvõim korraldanud liiklust, liigutanud laevu ja ronge vastu eestlaste tahtmist, piiranud pääsu merele ja üle piiride, kuid nüüd on ajad muutunud. Navigatsioonireegleid seatakse globaalselt ka eestlaste näpunäidete järgi. Kõige värskem ettepanek Cybernetica AS-ilt on standardiseerida navigatsioonitoodetega seotud elektroonilise info vahetamine, et eri elemente saaks lihtsamini sobitada. 00:27:12 KT INT Aivar Usk - Paraku kipub nii olema, et suur osa inimesi vaatab maailma sellisena, et see maailm on valmis ja on olemas teistsuguseid inimesi, kes vaatavad....
00:27:21 INT Aivar Usk (subt)- ...sellise pilguga, et kas kõik see ikka peaks nii olema nii nagu ta parajasti on ja võibolla oleks võimalik midagi paremini teha. Meie oleme siin ettevõttes üsna algusest peale selle pilguga turgu vaatamas puhtalt eksistentsiaalsetel põhjustel, mille sellisega me saaks välja tulla, mida teised tahaksid ja mida veel ei ole.
00:27:42 KATE: vaade tuletorni aknast merele, AS Cybernetica ruumid. KT INT Aivar Usk - Ja meie oleme siit välja rabelenud nö esiliigasse, ehkki oma müügimahtudelt ja ka meeskonna suuruselt oleme siiski väikefirma maailma mõttes.
00:27:59 Lõputiitrid
00:28:19 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:28:24 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:29 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0048_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_RAKENDUSED-NAVIGA.MXF
Indeks: 2013-002880-0048
Kestus: 00:28:30
Registreerimise kuupäev: 25.04.2013
Registreerimise aeg*: 2013-04-25 17:23:09
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Kirjeldus

Iseseisvuse taastanud Eestis vajasid hädasti uuendamist meresõiduohutust tagavad navigatsioonisüsteemid. Kahekümne aastaga on Veeteede Amet üles ehitanud keeruka võrgupõhise süsteemi tuletornidest ja poituledest, mis tagab vajalikul tasemel olukorrateadlikkuse nii meresõitjale kui ka käidukorraldajale. Nii saab näiteks õigel ajal "koju" tagasi tuua jää survel ära triivinud poi või asendada tühjeneva patarei. Valdav osa süsteemis kasutusel olevaist valgusdioodlaternatest ja telemaatikaseadmetest projekteeritakse ning toodetakse Tallinnas. Moodsas laboris testitakse muuhulgas navigatsioonitulede valgusparameetreid ja vastupidavust keskkonnamõjudele. Eestist alguse saanud ideed on olnud aluseks Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooni (IALA) standardite loomisel. Siin navigatsioonitulede arendamisel tehtud edusammud on leidnud tunnustust ka eksportturgudel. Saate autor on Indrek Treufeldt, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;