ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Ökoloogiline puidutöötlemistehnoloogia

Saada link

Video

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 46
Kestus: 00:27:31
Indeks: 2013-002880-0046
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 11.04.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide:vajuta siia
00:00:00 Kaamera käik metsas (efekt). Palkide koorimine masinaga, puuprussid liinil, lauavirn. KT Indrek Treufeldt - Iga puu on ainukordne, nagu näib olevat ka inimestega - ei leia teist täpselt samasugust. Ent kui mängu tuleb suurtootmine, kujuneb ühesuguste detailide vorpimine lihtsamaks. Nõnda toodetakse ka laudu, millest ehitada lihtsat korrapärast maailma
00:00:26 Lauavirn (efekt). KT Indrek Treufeldt - Paldiskis töötab tehas, kus iga puu puhul püütakse säilitada tema iseloomu, ent see on neetud keeruline, peaagu ilmvõimatu ilma nupuka teaduseta.
00:00:37 Paldiski puidutehas, laudade tootmine, puidudetailid tehases (efekt), puidu töötlemise jälgimne arvutis. 00:00:48 KT INT Hannes Tarn - Inimesed juba ka tööstuse siseselt hakkavad natuke selle mõttega harjuma, et see on võimalik. Sest inimesetel on kalduvusi mõelda täpselt oma raamides ja kui me esimesel paaril aastal parketi inimestega kokku saime, siis me mitte õhegi parketi tootmise raamidesse
00:01:06 INT Hannes Tarn, Bole tootearendujuht (subt) - ...mitte kuidagi ei mahu. Oli tore vaadata ameeriklasi, kes seisavad messiboksis ja vaatavad toodet ja üritavad oma arusaama panna parketi tootmisest ja see oli midagi... sa näed nagu süntaks error toimub inimese peas iga 7 sekundi tagant.
00:01:25 Saatepea
00:01:47 Puidutöötlemise tehas, puidutsehh, puiduskanner, laud skanneris. KT Indrek Treufeldt - Moodne skanner suudab elektrooniliseks signaaliks muundada väga keerulisi kujundeid. Puidu puhul saab käiku lasta mitu kompavat elementi. Nii näeme puu saladuslikku koekirja arvutiekraanil Küberneetika Instituudis.
00:02:17 Skanneeritud puit arvutis, puusüü. KT INT Andres Ojamaa - Siin ma näitan ühe plangu pilti ja nüüd näitan teist pilti, kus pn pildile rakendatud algoritmi, mis püüab sealt tuvastada puusüüjooni. Puusüüjoonte leidmine selle plangu pildi pealt on selleks oluline, et kui teha lõikejoon ehk laualõikejoon, et see jääks võimalikult looduslähedane ja ta ei lõikaks läbi loomulikke puusüüjooni.
00:02:51 INT Andres Ojamaa, teadur, TTÜ Küberneerika Instituut (subt) - See on omaleiutatud algoritm.
00:02:58 KATE: skanneeritud puit arvutis. KT INT Andres Ojamaa - Siin on näha, et kooreosa on säbruline, aga siit, kust hakkab puiduosa, siin on puusüüjooned nii nagu nad siin on meile nähtavad.
00:03:08 Puit skanneris, mees tõstab lauda (puidutsehh), arvutis puidu uurimine. KT Indrek Treufeldt - Milliseid vimkasid viskab loodus ühel puutükil. Sellel mustril pole mingit seaduspära. Siiski peab olema mingi võimalus selgitada arvutile, et tegu on kindla puutükiga, kõigi oma iseärasustega. Ei saa lihtsalt öelda, et see on kollakas ja krobeline. Kirjelduseks läheb vaja eeskirja - algoritmi. 00:03:34 KT Andres Ojamaa - Kõik plangud käivad skannerist läbi. Skanner tuvastab ära plangu struktuurid ja ühtlasi tuvastab ka oksakohad ja defektid. Osad defektid, mis on koledad, need võibolla lõigatakse välja, neid ei kasutata.
00:03:53 INT Andres Ojamaa (subt) - Aga need defektid, mis on kasutatavad, mis ei riku seda toodet ära, neid me saame samamoodi hinnata, kui palju neid on, kus kohas nad asuvad. Näiteks oksakoht ei ole hea, kui ta asub plangu servas,
00:04:08 KATE: arvutiekraanil tabel, puidutsehh, mees kõrvakklappidega puidudetailide juures, puitplangud hunnikus, lauavirn. KT Andres Ojamaa - nii et sealt on vaja freesiga läbi lõigata, aga kuskil keset planku sobivas kohas on ta ilus. Nii et, kas oksakoht on ilus või mitte, see antud juhul sõltub sellest, kus kohas ta asub
00:04:33 INT Andres Ojamaa - ...ja milline ta on.
00:04:36 Puidutöötlemise tsehh, puit skanneris, mees arvuti taga. KT INT Indrek Treufeldt - Arvuti on veidi ikaldunud termin. Me mängime mänge ja vaatame filme arvutist. Ent siis tuleb käiku lasta arvud, et arvutil oleks midagi arvutada, matemaatiku jaoks on see mõnus materjal. 00:04:53 KT NT Jaan Penjam - Teil on üks igapidi kõvera kujuga laud.
00:05:01 INT Jaan Penjam, matemaatik, TÜ Küberneetikainstituut (subt) - Koolist teate, kui kasutada integreerimist, siis on võimalik kätte saada selle pindala.
00:05:12 KATE: laud masinas, skanneeritud puit, kirvega puukoore maha löömine laual. KT INT Jaan Penjam - Meil tuleb välja eriti siis, kui on laud, millel on veel natuke koort ka servas, see küll pärast lõigatakse maha üldjuhul. Aga esialgu on neid punkte väga palju, see serv on väga sakiline ja sealt integraali võtta ei ole väga mõnus, aga arvutiga saame üht-teist ära teha. 00:05:33 KT INT - Meil on kirvega mees koort ärastamas, sest uhked masinad, mis koort ärastavad, tejitavad puidule nii suuri kahjustusi sinna serva ...
00:05:44 INT Hannes Tarn (subt) - ja siis on mõistlik võtta üks mees seda tegema. Suures plaanis me proovime protsesse automatiseerida, sest me tahame toota mitte ainult Euroopas, vaid näiteks ka Ameerikas jm. Ja selles suhtes, mitte ainult ka palgakulust rääkides, vais tehnoloogilis lahendusi on lihtsam eksportida kui inimeste kogemust.
00:06:09 Lauavirn, Bole puidutehase töötaja, arvutiekraanil põranda puidunäidised, puitpõranda kujundamine arvutis, Bole tehase põrandakilp. KT Indrek Treufeldt - Paldiskis Bole tehases tehakse põrandaid, kus iga põranda element on vallatult kurviline, vastavalt sellele, kuidas puu looduses kasvanud. Mõte toota selliseid, otse kui hullumeelseid põranadaid tekkis ettevõtjatel Venemaal, kuid see põrand kujundati käsitsi, lõputult kõverikke omavahel sobitades. 00:06:29 KT INT Hannes Tarn - Käsitöös üksikuid tegijaid on alati olnud, kunstnikke on alati olnud,
00:06:36 INT Hannes Tarn - aga eesmärk oli, kas selle saab tuua rahvani ja tootestada. Sai uuritud visuaaltuvastuse hetkearengut, postsioneerimisarengut, lõikamise, kinnihoidmise probleemistikku.
00:06:56 KATE: lauavirnad Bole puidutehases, töömehed pinkide taga. KT INT Hannes Tarn - ...et kuidas teha tööstust, kus iga sissetuleb toorik ja iga väljaminev detail on alati täiesti eri kujuga. Kuidas seda teha suhteliselt kiiresti ja mõistlikult, nii et see masinatele ka meeldiks.
00:07:20 Põrandakilpide tegemine masinaga, Bole tehas. Skanneeritud puit arvutis, lauavirnad. KT Indrek Treufeldt - Masin teeb ikka enamasti seda, mida inimene ütleb. Järelikult tuleb mõelda, milliseid eeskirju masinale anda. Seda enam, et need eri puidutükkidest sõltuvalt lakkamatult muutuvad. Nii saab tähtsaks ka iga lauatüki täpne kirjeldamine. 00:07:39 KT INT - Kõigepealt tehakse sellest lauast mingisugune mudel, mis koosneb nagu traptsitest. Ja siis saab võrrelda nende mudelitega, mis ona laudadel laos
00:07:48 INT Jaan Penjam (subt) - Seda tüüpi mudelid saab välja igale lauale arvutada kohe kui ta tehasesse sisse tuleb ja lattu läheb
00:07:54 KATE: lauavirnad tehases, puidust plangud. KT INT Jaan Penjam - ja seda saab arvutimälus säilitada iga üksiku laua jaoks. Nagu tavaliselt öeldakse tootmise kohta, et kui laud tuleb tehasesse sisse, siis ta saab passi, talle pannakse number, kuskil arvuti mälus on tema andmed, umbes nagu rahvastiku registris on isikuandmed.
00:08:22 Puitmaterjal virnas, puitdetail spl. Puiduskanneerimise masin Bole tehases, laud liinil, mees tõstab laudu. KT Indrek Treufeldt - Puitmaterjali ülitäpset kirjeladmist võiks nimetada ka peene terminiga visuaaltuvastus. Paldiski jaoks tehti koostöös Soome puidutehnoloogiafirmaga spetsiaalne masin. Ükski varasem puiduskanner ei pakkunud võimalust saada nii rikkalikku infot ku just see masin. Kuid see on alles algus. Tekib küsimus, et kuidas hunnikust kõveratest laudadest põranda kokku saab ehk milline on kõige optimaalsem laudade paigutus. Milline peaks olema optimeerimisprogramm?
00:08:57 Puitmaterjal, puusüü spl. KT INT Hannes Tarn - Optimeerimisprogrammid valdavalt olid metallitööstuse või tekstiilitööstuse jaoks ristkülikukujuline pind.
00:09:08 INT Hanne Tarn - Ristkülikukujulisest pinnast tahetakse rohkem rihmapandlaid või varrukaid kätte saada. Ja kui meie ülesanne oli risti vastupidine, siis ei leidnudki lahendust sellele. Kui Küberneetika Instituudi inimesed hakkasid uurima, siis nad vaatasid, et isegi teadust ei ole sellise asja peale kirjutatud ja see oli neile huvitav ja sealt see koostöö pihta hakkas.
00:09:30 Küberneetika Instituut, mees arvuti taga. Arvutiekraanil skeemid ja numbrid. KT Indrek Treufeldt - Kui küpsetate kooki, võtate ette retsepti. Retseptis öeldakse, kui palju võtta võid, mune, jahu, kuidas ja millal neid segada. Retsept on tegelikult eeskiri, matemaatikute keeles algoritm. Samamoodi on üsna lihtne ette kujutada vannitoa põranda plaatimist. Kõveratest laudadest põranda kokku seadmine näib keerukam. 00:10:01 KT INT - Matemaatiku ülesanne on leida ka
00:10:05 INT Jaan Penjam (subt) - ..efektiivne algoritm ja efektiivsed andmestruktuurid vüi andmemudelid. Kui te otsustate omale ruudukujulistest plaatidest pomale vannitoa põranda laduda, siis on üldiselt meile ju kõik ette antud. Meile on teada, et on ruut, meil on ainult üks number vajalik meeles pidada, milline on see külje pikkus, ülejäänu on kõik arvutatav käigult...
00:10:33 KATE: puit skanneris, mehele puitplaat käes, arvutis andmete töötlemine. KT INT Jaan Penjam - ..ja rohkem ei ole vaja. Siin see probleem ju on, et iga laua kohta tekib mõned head kümned tuhanded arvud. Ja lihtsalt nende võrdlemine võtab ressurssi. Ka kõige kaasaegsemal arvutil ei jätku seda piisavalt, et seda arvutada.
00:10:56 Bole puidutehas, põrandalauad liinil, erikujulistest laudadest põrand. KT Indrek Treufeldt - Tehases kantakse hoolt iga plangu tervise eest. Et plangud kvaliteetseks põrandaks saaks, on vaja neid töödelda. Esmalt siledaks lihvida ja siis, kuhu vaja, sooned lõigata. Niisugune põrand peaks kokku istuma nagu mistahes kõrgekvaliteetne parkett ja ometi tuleb iga planku kohelda kui suurt haruldust.
00:11:17 Bole puidutehas, lauavirn. KT INT Hannes Tarn - Masinate probleemid on selles, et me kasutame siiski tavatööstuse jaoks
00:11:23 INT Hannes Tarn - ...laia ja robustset toorikut. Normaalses tööstuses, kus ei taheta plangu originaalkuju alles jätta, lõigatakse ta alati oluliselt kitsamaks, mis teeb iga järgmise masina jaoks tema töötlemise täpsemaks ja lihtsmaks.
00:11:36 KATE: puidutehas, tööpink, põrandaluadade valmistamine. KT INT Hannes Tarn - Masinate jaoks on need probleemid, et kuna meil on iga tükk ise kujuga, on raske neid ka teineteise peale panna, mingid ajastatud protsesside, on need pressimised, liimitused, hulk väikeseid detaile, millega masinad peavad hakkama saama. Ja täpsuskõsimused, kuna iga tükk on ise kujuga, siis lõikamisel on vibratsioonide ära hoidmised ja toetuspidade loomised ja ka positsioneerimised. Palju on selliseid detaile, mis teevad tootmise raskemaks kui standardiseeritud, sirge, ilusama plangu tootmise.
00:12:24 Põrandalaudade tootmine Bole tehases, puiduandmete töötlemine arvutis. Lauavirnad tehases, nummerdatud riiulid. Mees võtab lauavrnast laua. KT Indrek Treufeldt - Selles kärarikkas ja tolmuses maailmas sõltub palju puumeistrite oskustest ja masinate täpsusest, kuid mitte ainult. Eksisteerib ka teine, virtuaalne maailm. Arvutisüsteemis on täpsed kirjeldused iga tehases asuva laua kohta, nõnda ka teadmine selle kohta, kus see tehases mingil ajahetkel asub. Esiotsa püütigi tehases iga plank ladustada eraldi riiulisse. Nii oli arvutis ehk virtuaalselt põrandaid kavandades vajadusel lihtne leida füüslises tehaseruumis materjali. Kuid sedamööda, kuidas tootmismahud on kasvanud, on iga plangu erladi hoiustamine üha keerulisem. Oli vaja uuendusi. Siingi läks vaja matemaatikuid ja tarkvarainsenere. 00:13:10 KT INT Vahur Kotkas - Tegelikult laomajanduse seisukohalt meil ei olegi võimalik kõiki korraga panna nö avatud riiulisse. Me saame alati minna otse võtta. Selleks on siin välja mõeldud selline mõise nagu kuhjad.
00:13:24 INT Vahur Kotkas, aredusprojektide juht, TTÜ Kõberneetika Instituut (subt) - Kuhjad aitavad teha seda, et me paneme palju plankusid ühte hunnikusse, kuhja. Ja lao seisukohalt on seda näiteks tõstukiga transportida, tõsta kõrgele lae alla. Meie peame seda tarkvalaliselt seda kuidagi haldama. Me tema, kus kuhjas on millised plangud, mismoodi me neid selat kätte saame. Võibolla, millises järjekorras on nad seal kuhjas, mis tüüpi plangud on seal kuhjas ja kõike seda arvestama, kui me hakkame seda põrandat laduma. Lisas see, kui näiteks tootmises tekib mingisugune ekstreemsituatsioon. On keegi klient, kelle tellimus nö hakkab kõrbema, meil o vaja tema töö nö järjeokorras ette tõsta. Mida see tähendab? Me peame võtma olemasoleva plangubaasi eest ära, need vajalikud kuhjad lahti pakkima,...
00:14:20 KATE: puidutsehh. KT INT Vahur Kotka - ..tootmisesse panema, kogu tootmisjärjekord läheb segamini. Seda on vaja kuidagi ette planeerida, mis siis juhtub
00:14:28 Puidutöötlemise tsehh, põrandalaudade valmistamine Bole tehases, põrandalauad virnas. KT Indrek Treufeldt - Tehases, kus iga põrandaelement on ise sugune, võib kergesti tekkida mõttetut saalimist. Nii on hea, kui arvuti leiab ka kõige mõistlikuma eeskirja ehk algoritmi materjali liigutamiseks, et ühe kuhja või riiuli juures ei peaks lõputult käima. Kuid algoritmide meistrid Küberneetika Instituudis on arvestanud ka võimalusega, et tehasesse tuuakse uusi masinaid.
00:15:08 Puidutöötlemise tehas, põrandalaudade valmistamine. KT INT Vahur Kotka - Sõltub ka asjade paigutusest - kuidas on trajektoor sinna seadme juurde tulla, kuidas materjalid sinn ette antakse,
00:15:17 INT Vahur Kotkas (subt) - ...mismoodi neid seadmest kätte saadakse, kuhu läheb ta nö loogiliselt edasi. Teinekord võib ühe lisaseadme lisamine tähendada
00:15:24 KATE: põrandalaudade valmistamine Bole tehases, erilised masinad. KT INT Vahur Kotkas - väga palju ümber korraldamist, sest kogu mehhaaniline töövoog, kus inimene midagi kärutab või mingid konveierid midagi edasi transpordivad, et tuleb ruumis kõik seadmed ringi paigutada ja see võib olla päris keeruline planeermine.
00:15:55 Puidutöötlemise tsehh, põrandalaudade valmistamine Bole tehases. KT Indrek Treufeldt - Tehase kontoris on puhtam ja vaiksem
00:15:58 Bole tehase disainer arvuti taga. Virtuaalne põranda tegemine. KT Indrek Treufeldt - Disainer alustab tööd virtuaalse põrandaga. Masin tõmbab arvuekraanil põrandale jooned, arvestades materjaliga, mis laost saadaval. Nüüd saab asuda täpsema töö kallale. Masin pakub valiku konkreetsetest plankudest. 00:16:12 KT INT Jaan Penjam - See paigutamine ise võib tunduda, et see on juba lihtne. Tegelikult väga ei ole, sellepärast, et kui hästi ta sobib sõltub sellest, kui hästi keerata seda lauda, kui palju otsapidi seda üle teise nihutame, sest alguses ei ole ta ju ise valmis lõigatud veel.
00:16:34 INT Jaan Penjam - Kes natuke graafilisi andemete mudeleid teab, see teab, et nihutamine ei ole väga hull asi, aga arvutusikult on väga keerukas kas või natukene keeramine.
00:16:44 KATE: disainer arvuti taga, virtuaalne põranda tegemine. KT INT Jaan Penjam - See on koht, kus meil on väga palju vaeva olnud, et need keeramised ka kuidagi optmeerida. Sest see tähendab seda, et palju koordinaate arvutatakse ümber ja arvutatatakse igas punktis natuke erinevalt. Valemid ja algoritmid muutuvad palju keerukamaks keeramise puhul.
00:17:05 INT Jaan Penjam - Kui nihutada, siis panete ühe numbri ühele koordinaadile juurde. Kooliajast kõik mäletavad, et xy-koordinaadist panete x-le natuke juurde, asi nihkub...
00:17:16 KATE: virtuaalne põranada tegemine arvutiekraanil. KT INT Jaan Penjam - ... vasakule või paremale, sõltuvalt sellest, kas panite positiivse või negativse arvu. 00:17:20 KT Indrek Treufeldt - Niisiis pole kõverlaudade paigutamine sugugi lihtne. Kui keegi peaks selle töö ette võtma, hunnik laudu kuhjas kõrval, kuluks ehk päevi või nädalaid kuni miski lahendus saabub.
00:17:33 INT Jaan Penjam (subt) - Siin on veel huvitavaid kitsendusi, mille peale võibolla alguses kohe ei tule. Enamasti need tulevad mingisugustest esteetilistest kaalutustest. Näiteks see, et oksakohad laudadel ei oleks liiga lähestikku. Isegi mitu rida ei tohi järjestikku olla. Ka see on näitaja, et ei tohi panna liiga kitsaid ridasid järjest, vaid peab kuidagi vaheldumisi olema. Sin on selliseid kunstilise maiguga kitsendusi terve rida, mida me töö käigus oleme õppinud ja juurde lisanud oma algoritmile. See käib selline tsükkel, järjest ridade kaupa seda täidetakse, aga igas kohas arvuti rehkendab üle etteantud kitsendused ja kriteeriumid.
00:18:23 numbrid arvutiekraanil, konfiguratsioonid vahelduvad. KT Indrek Treufeldt - Arvutil läheb kõik lihtsamalt, aga nagu öeldud, elemendid keerduvad ja keerdumiseks on must miljon võimalust. Võib kostrueerida 40 planguga mudeli. Ni saab matemaatiliselt kombinatsioonide arvu, mis on üks 170-e nulliga. Arvuti ragistab läbi ka mõttetud lahendused. 00:18:50 KT INT Vahur Kotkas - Siin on näha terve ports erinevaid konfiguratsioone. Igaüks neist on esitatud 560 bitiga ja sinna vasakule üles serva hakkavad kogunema senimaani leitud kõige paremad lahendused. Punased on need plangud, mis ei ole kasutusel, mis ei lähe antud põrandasse sisse. Rohelised on need, mis peavad ära katma kogu etteantud pinna.
00:19:27 Erinevad konfiguratsioonid arvutiekraanil, virtuaalne põranda tegemine, plankude valimine. KT Indrek Treufeldt - Ilmselt pole keeruline küsida, milline on õige vastus ühele üksikule tehtele. Kuid milline on õige põranda paigutus, mõistlik paigutus, kunstipärane paigutus, ilus paigutus? Kuidas selliseid asju arvutile öelda? 00:19:46 KT INT Andrs Ojamaa - Siin on näha, et väga kiiresti need lahendused koondusid peaagu hea lahenduseni, kus on 95% pinnast kaetud. Sealt edasi on see väga vaevaline, see progress. See on nii nagu looduses. Looduses on väga vähe täiuslikke elusolendeid. Kõik on mingist küljest head, sobivad sellesse keskkonda, aga 100% ideaalse lahenduseni sellise lihtsa algoritmiga on väga raske jõuda.
00:20:25 Puidudetailid arvutisse skanneeritud, numbrid arvutiekraanil. Andres Ojamaa arvuti taga. KT Indrek Treufeldt - Nõnda inspireerib loodus keerukate, uute algoritmide loojaid. Nii võib kirjutada isearenevaid, nö geneetilisi algoritme, mis arvestavad ka kõige ootamatumaid olude muutusi, õpivad tundma uusi asjaolusid. 00:20:41 KT INT - Iga geneetilise algoritmi juures on paar olulist asja, mis alati peavad olemas olema.
00:20:48 INT Andres Ojamaa (subt) -...ja üks neist on hindamisfunktsioon, mis annab igale indiviidile hinnangu, kui sobiv ta meie jaoks on, kui hea lahendus ta on, kui hea kandidaat ta on. See hindamisfunktsioon tuleb iga konkreetse ülesande jaoks ise defineerida. Antud projektis on peamised ülesanded need, et kogu pind saaks kaetud. Keegi ei taha endale põrandat, kus on augud sees. Keegi ei taha endale ka põrandat, mis on 99% kaetud ja kuskil on väiksed katmata alad.
00:21:26 Parketi lahti võtmine pakendist, parketi põrandale paigaldamine. KT Indrek Treufeldt - Kui arvuti saab ise põrandat ladudes ja ka tehasest tootmist juhtides iseseisvalt mõelda, lähtudes kerkinud probleemidest, muutunud oludest, äkki siis arvuti mõtleb inimesest sõltumatult, inimese eest, nagu toimib tehisintellekt. 00:21:50 KT INT Jaan Penjam - Klassikaliselt on olemas Turingi test, mis ütleb, et see arvuti süsteem, kellega te suhtlete, on piisavalt intelligentne.
00:21:58 INT Jaan Penjam (subt) - Kui te ei saa aru kui te vastas on arvuti, see on ka üks kriteeriumidest, see võib ka kriteerium olla. Ajalooliselt on nii olnud, et kuskil 1960-ndatel aastatel tundus väga intelligentne kui arvuti programm suudab transleerida ühes keeles kirjutatud teksti teise keelde. Siis need transleerimismeetodid arenesid ja lõpuks jäi sellest järele jupp matemaatikat ja valmis algoritme, mida kasutatakse paljusid tänapäevani, mis sest, et nad on tehtud juba 50 aastat tagasi, nad töötavad meie arvutites endiselt ja seda on millegipärast nimetatud tehisintellektiks, sest seda me ju kõik oskame. Mingis mõttes võiks seda intelligentsust, mis arvutis on või tehisintellekti defineerida ka, et kõik asjad, mida me veel algoritmiks ise veel ei oska teha, et see on tehisintellekt ja kui me selle ära õpime ja õhel päeval õpime, siis pärast seda ta millegipärast enam ei ole. Mina ei oska sellele päris hästi vastata.
00:23:23 Puidutöötlemise tehas, põrandalaudade valmistamine, kõverad põrandalauad, puidu töötlemine tööriistaga, lauavirnad tehases. KT Indrek Treufeldt - Vigurpõrandate tehas näitab kui keeruline võib olla taotlus toota midagi ehedat, toota midagi looduslähedast. Niisiis on loodus keeruline või keeruline on see, mis on loomulik nagu mosaiik, kus iga kivike on erinev. Selleks, et luua looduslikke põrandaid, oli vaja appi võtta looduse põhitõed, õpetada neid moodsatele masinatele.
00:24:02 Lauavirnad tehases. KT INT Jaan Penjam - See ei ole meie äriprojekt, see on selle firma äriprojekt, kes tuli meie juurde küsimusega,...
00:24:11 INT Jaan Penjam (subt) - ....aidake lahendada. Küsimus oli isegi nii püstitatud, et mis te arvate, kas sellel hullumeelsel ideel oleks lahendust. Ja meie vastus oli umbes niisugune, et ega mingit efektiivset lahendust ei ole, aga eks me midagi teiel või katsuda teha. Teistpidi, me ise oleme omakeskis juba iidamast-aadamast kokku leppinud, et kuna meil on ikkagi teadusasutus, siis me võtame teha slliseid töid, mis meie inimestele on huvitavad ja arendavad. Et inimesed saaksid ise areneda selle töö käigus. See tundus piisavalt hullumeelne küll, et me ta võtsime ja selle asja käigus on meil muidugi peast läbi käinud ka mitmesuguseid muid tehnikaid, kuidas ülesannet seda lahendada. Ja mõni neist on tõesti juba seda tüüpi, et ega maailmas ka keegi ei tea, kuidas hästi neid algoritme leida, kuidas neid lahendada, et peaaegu nagu tehisintellekt.
00:25:05 Puidutöötlemise tehas, põrandalaudade valmistamine, kilesse pakendamine. Kõverad parketilauad. 00:25:42 KT INT Hannes Tarn - Kui seda protsessi lähemalt vaadata, kui igat parketi lauda vaadates sa näed, et selline ta tegelikult oligi. Ja sinna kõrvale on otsitud nii hästi sobiv laud, et neid mõlemaid on väga vähe lõigatud.
00:25:59 INT Hannes Tarn (subt) - Puit on nii mitmekülgne materjal, et küsimust võiks alustada, et kas me kao sisse arvestame ka lehed, mis tal massina küljes olid.
00:26:09 KATE: puidutöötlemise tehas, põrandalaudade valmistamine. KT INT Hannes Tarn - Aga võrreldes ennast pika ja laia, sirge põrandalaua tootjaga, on see kindlasti see paarikümne protsendine kokkuhoid. Me oleme seda põranda maailmas kõva häälega 2 aastat öelnud ja mitte ükski inimene pole tulnud seda vaidlustama...
00:26:29 INT Hannes Tarn - ...nagu professionaalide poolt. Aga peale vaadates, kuidas seda tehakse või ka põrandale vaadates, on sellest ju ka aru saada.
00:26:34 KATE: kõverate (loodulsike) laudade paigaldamine põrandale. Valmis põrand kõveratest lauadest. KT INT Hannes Tarn - Meie taotlus on looduslik esteetika ja loomulik välimus, aga sealjuures tuleb alati mingi piir tõmmata, et joon ei saa absoluutselt täpset pikki planguserva liikuda, kusagil tuleb ka...nurki lõigata pole õige, ta peab olema tööstuslikult võimekas, aga Küberneetika Instituudiga koostöös oleme me tööstusliku võimekuse piiri nihutanud küll.
00:27:01 Lõputiitrid
00:27:21 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:26 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:27:31 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0046_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_OKOLOOGILINE-PUID.MXF
Indeks: 2013-002880-0046
Kestus: 00:27:31
Registreerimise kuupäev: 11.04.2013
Registreerimise aeg*: 2013-04-11 17:24:11
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Kirjeldus

Idee valmistada tööstuslikult sellist põrandalauda, mis näeb välja võimalikult ehe ja kus kasutatakse ära kogu puit, tekkis Hannes Tarnil pärast seda, kui oli Moskvas näinud üht looduslikku joont järgivatest laudadest valmistatud põrandat. See oli algusest lõpuni käsitöö. Kuid Tarn mõtles tootmise peale. Juba kaks aastat toodabki Bole tehas Paldiskis Eestis ja kogu maailmas unikaalset põrandat, mis pannakse kokku uudse välimuse ning loodusliku servajoonega põrandalaudadest. Kuid selleks, et idee tootmiseni jõudis, kulus hulk aega: kõigepealt töötasid Tallinna tehnikaülikooli küberneetikainstituudi teadlased välja sobiliku tehnoloogia, seejärel arendati koos Soome mehhatroonikainseneridega ökoloogiliselt säästlik tootmisviis ja lõikamisseadmed. Kuna huvi looduslike materjalide vastu on maailmas suur, siis valmistatakse sarnaselt ka pinnakatteid ja liigutakse mööblitootmise suunas. Saate autor Indrek Treufeldt, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmib TeaMe programmi raames ESFi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;