ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Meditsiinitehnika

Saada link

Video

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 37
Kestus: 00:28:00
Indeks: 2013-002880-0037
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 07.02.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide:vajuta siia
00:00:00 Moodne meditsiinitehnika, operatsioon haiglas
00:00:04 Astrid Kannel saate avastand operatsionisaalis kirurgiriietuses - Tänapäevane meditsiinitehnika on jõudnud tasemeni, kus näit. sisenedes operatsionisaali võiks arvata, et oled astunud tähelaeva pardale. Kõige selle leiutamine ja loomine siin tähendab aga, et omavahel peavad tegema koostööd 2 täiesti erineva hariduse ja võibolla ka täiesti erineva mõttemaailmaga inimest - arst ja insener.
00:00:22 inimesed koosolekuruumis ekraanile vaatamas. KT INT Ivo Fridolin - Mis on see liikumapanev jõud, mis paneb meid otsima uusi väljundeid,
00:00:31 INT Ivo Fridolin, meditsiinifüüsika professor, TTÜ Tehnomeedikum (subt) - ...uusi tehnoloogiaid, uusi ravivõtteid, uusi meetodeid patsientide raviks. Üheks väga oluliseks tõukejõuks on kindlasti sügav sisemine soov patsientide kannatusi leevnedada. See on olemas nii arstides kui insenerides. See sügav sisemine soov loobki sellise koostöö tahte, selle sünergia.
00:01:03 Saatepea
00:01:25 Haigla protseduuripalat, haiglavoodid, meditsiiniõde, neeruasendusravi optilisel meetodil, vere puhastamine, patsiendil voolikud küljes, arst näitab käega. KT Astrid Kannel - Muu maailma teadlastega samaaegselt leiutatakse uut meditsiinitehnikat ka Eestis. Neeruasendusravi optilisel meetodil jälgiv seadeldis annab vere puhastamise protseduurile täiesti uue kvaliteedi. 00:01:37 KT INT Merike luman - Et haigele kroonilist dialüüsi teha, selleks peab talle tekitama veretee. Selleks kõige lihtsam viis on see, et ühendatakse haige oma veen ja arter ja tema veen läheb selliseks jämedaks nagu siin näha on ja seda saab kasutada.
00:01:53 INT Merike Luman, nefroloog, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (subt) - Iga dialüüsi algul torgatakse siia 2 suhteliselt jämedat nõela. Ühest nõelast ja voolikust läheb masinasse nende pumpade kaudu ja peale filtrit teise nõela kaudu läheb haigesse tagasi
00:02:08 veri voolab voolikus (neeru dialüüs), patsient voolikutega kunstneeru (aparaat) küljes . KT Astrid Kannel - Eestis on umbes 300 inimest, kes vajavad ellujäämiseks nädalas mitu korda neeru dialüüsi. See tähendab patsiendi aheldamist verd puhastava masina ehk kunstneeru külge tundideks. 00:02:19 KT INT Merike Luman - Tavaliselt ollakse korraga 4-4,5 tundi kui käiakse 3-4 korda nädalas
00:02:27 INT Merike Luman (subt) - Pigem on suund sinna, et protseduur võiks olla pikem, mitte harvem, samamoodi 3-4 korda nädalas, aga pikemalt, et on organismile füsioloogilisem. Kui oma neerud töötavad 7/24, siis miks me arvame, et masinaga oleme nii palju efektiivsemad.
00:02:42 KATE: neeru dialüüsi aparaat, veri voolikutes. KT INT Merike Luman - Diagnoose võib olla erinevaid. Võib olla raske neeruhaigus, mille pärast oma neerud enam ei tööta
00:02:50 INT Merike Luman - Võib olla kõrgvererõhutõbi, mis aja jooksul neerusid kahjustab, võib olla suhkrutõbi, mis aja jooksul neerusid kahjustab,mõned kaasasündinud haigused.
00:02:58 KATE: meditsiinitehnika haiglas, neeru dialüüsi aparaat, medõe käed toimetavad, haigla intensiivravipalat, haiglavoodid. KT INT Merike Luman - Nemad peavadki käima dialüüsil kas elu lõpuni või sinnamaani kui nad saavad siirdatud, kellele siirdamine sobib.
00:03:06 Neeru dialoos haiglas, aparaadid, veri voolikus. KT Astrid Kannel - Dialüüsi protsessita patsient sureks. 00:03:10 KT INT Merike Luman - 5 päeva
00:03:13 INT Merike Luman - ... võib olla veel vastu pidada. 2 nädalat tavaliselt enam vastu ei peeta. Tavaliselt käiakse 3-4 korda nädalas, üle päeva, st 2-3 päeva peavad inimesed vastu, enamus ilma,e t oleks mingit probleemi. Aga pikemad vahed kindlasti tekitavad probleemi.
00:03:32 KATE: patsient neeru dialüüsil, medõde kõrval, Merike Luman haiglas laua taga, neeru dialüüsi aparaadid. KT INT Merike Luman - On neid inimesi dialüüsil, kellel oma uriini üldse enam ei tule, see tähendab ka seda, et kogu vedelik koguneb organismi lisaks mürkainetele. Ja see tihtipeale saab hukatuslikuks, sellepärast, et vedelik koguneb ja tekib kopsuturse, mis võib olla surmav.
00:03:52 Patsient neeru dialüüsil haiglas, haiglavoodis voolikud küljes, medõed toimetavad patsentide juures. Dialüüsi aparaat. KT Astrid Kannel - Selleks, et saada teada kui edukalt vere puhastamine läks, tuleks päürast igat dialüüsi protsessi teha vereproov. See pole aga võimalik, kuna tekitab patsiendile liigset verekadu. Proovi tegemine on kallis ning vastuse saab kätte hiljem, mistõttu juba protseduuri jooksul toimunud verepuhastust enam muuta ei ole võimalik. Tegelikkuses võetakse vereproov seega kord kuus, mis aga tähendab, et paljuski toimub vere puhastamine ehkupeale.
00:04:25 Neeru dialüüsi aparaat, veri voolikutes, filter (tehisneer). KT INT Merike Luman - Tegelikult masina juures põhilise töö teeb ära väike filter, mis seal kõrval on. See on tegelikult see tehisneer, mis põhilise töö ära teeb, st seal toimub inimese vere puhastamine. Kogu see suur masin on rohkem haige jälgimiseks ja haige protseduuri ettekirjutamiseks ja protseduuri jälgmiseks.
00:04:50 Neeru dialüüsi aparaat, veri voolikutes, diagramm, haiglavooditega palat. Voolikud patsiendi käe küljes, aparaat. KT Astrid Kannel - Eesti teadlased on välja töötanud meetodi, kuidas vere puhastamist dialüüsi aparaadis suisa reaalajas mõõta. Arst näeb jooksvalt, mis verd puhastava vedelikuga toimub. Leituseni viis juhuslikult tehtud avaldus, mis näitas, et dialüüsi doosi ja optilise neeldumise vahel on korrelatsioon. Füsioloogilist lahust, mis verd puhastab, tuleb lihtsalt läbi valgustada. 00:05:18 KT INT - Esmalt on vaja mõista, et neeruasendusravi jälgimisseade ei muuda verd,
00:05:27 INT Ivo Fridolin (subt)...vaid see mõõdab verd puhastavat vedelikku, kunsturiini või nn dialüsaati.
00:05:34 KATE: neeru dialüüsi aparaat, veri jooskeb voolikus. KT INT Ivo Fridolin - Kuna veres on suur hulk ainevahetuse jääkprodukte, mis tuleb neeruasendusravi käigus patsiendist dialüüsravi jooksul välja filtreerida ja seda tehakse läbi dialüüsi filtri, kus ühel pool jookseb veri ja teisel pool nn dialüsaat, siis see dialüsaat kannab kõik jääkained verest välja ja viiakse kanalisatsiooni.
00:06:13 INT Ivo Fridolin (subt) - Kuna veri ja jääkaine on omavahel seotud, siis piisab sellest, et me mõõdamegi dialüsaadis neid jääkained ja teame ka selle tulemusena, mis patsiendi veres toimub.
00:06:29 KATE:neeru dialüüsi jägmise aparaat, mees vaatab arvutis. KT INT Ivo Fridolin - Mõõtmisel me kasutame valgust. Selle valguse sagedus on kõrgem kui inimsilmale nähtav valgus ja seepärast kutsutakse teda ka ultraviolettkiirguseks. Kui ainetavahetuse jääkproduktid on tegelikult inimsilmale nähtamatud, siis ultraviolettkiirgusele on nad nähtavad. Nad omaksid nagu kujuteldavaid värve UV-kiirgusele.
00:07:00 KATE: arvutigraafika: neeru dialüüsi jälgmise aparaat, selle näitlikud toimimise protsessid. KT INT Ivo Fridolin - Valgustades seda dialüsaadivedelikku UV-kiirgusega, saame mõõta valguse tugevust, mis dialüüsivedelikust läbi läheb ja selle abil kindlaks määrata jääkainete hulga dialüüsivedelikus, mis on seotud jääkainete hulgaga patsiendi veres.
00:07:22 INT Ivo Fridolin (näitab näpuga ekraanil) - Siin on näha, et jääkained, mis voolavad dialüsaadi vedelikus, neelavad valgust, mis valgusallikast tuleb, mida dekteeritakse detektoriga. Ja mida rohkem neid jääkaineid on, seda suurem on meie poolt mõõdetud valguse neelduvus. Dialüüsravi ajal veri puhastatakse, jääkainete hulk dialüsaadis väheneb ja ka meie valguse neelduvuse signaal läheb väiksemaks. Dialüüsravi tehakse nii kaua kuni patsiendi veri on saanud piisvalat puhtaks ehk meie signaal on vähenenud piisavale tasemele.
00:08:00 arvutigraafika: neeru dialüüsi jälgmise aparaat. VIDEO: medõde teostab neeruasendusravi, haiglavoodid palatis. KT Astrid Kannel - See tähendab, et ehkupeale vere puhastamist enam ei toimu. 00:08:05 INT Ivo Fridolin - See aparaat võimaldab reaalajas jälgida neeruasendusravi kulgu. Ja see annab arstile võimaluse koheselt saada tagasiside antud käimasolevast neeruasendusravist ja kui vaja, siis kiiresti reageerida, kui idagi peaks viltu minema,
00:08:29 INT Ivo Fridolin (subt) - Sest paraku neeruasendusravis on komplikatsioonid üsna sagedased. Teiseks, neeruasendusravi jälgmise seade võimaldab meil arvutada välja kvaliteedi parameetrid, mida arstid kasutavad neeruasendusravi kvaliteedi hindamiseks. Kuna meil on võimalus salvestada iga dialüüsi kvaliteedi parameetrid, siis arstil on võimalus teha neid tagasiulatuvalt, kuidas patsiendi ravi oli mingi perioodi vältel ja samuti teha selle põhjal prognoose, kuidas tulevikus ravi planeerida.
00:09:08 KATE: Neeruasendusravi jälgimise aparaat, neeruasendusravi teostamine haiglas. KT INT Ivo Fridolin - Optiline meetod on kahjutu, patsient ei märkagi, et see mõõtmine toimub, see on ohutu patsiendile. Peale selle me ei kasuta keemilisi reagente ainete mõõtmiseks,
00:09:32 INT Ivo Fridolin - see hoiab kulusid kokku laborianalüüside arvelt ja samuti on see keskkonnasõbralik
00:09:35 KATE: neeruasendusravi haiglas. KT INT Ivo Fridolin - ja patsientidel on vähem tüsistusi, komplikatsioone neeruasendusravi jooskul ja see hoiab kokku ravikulusid.
00:09:50 Neeruasendusravi haiglas, patsient haiglavoodis, medõde. KT Astrdi Kannel - Ja patsient elab lõppkokkuvõttes kauem
00:10:05 Ivo Fridolin (aparaadi juures haiglas) - Selline näeb välja kunstneeruaparaat tagantpoolt, siin on voolik, kust voolab välja kunsturiin ja optiline neeruasendusravi jälgimise seade ühendataksegi siia (näitab käega) vooliku vahele.
00:10:24 INT Merike Luman - Kõike reaalajas ja onlinemõõtmise lisaseadmed annavad meile väga palju juurde.
00:10:31 TTÜ Tehnomeedikum, valgetes kitlites inimesed aparaatide kallal, neeruasendusravi jälgimisseade, vedelikud pudelites. KT Astrid Kannel - Kusjuures väljatöötamisel on juba ka uue põlvkonna jälgimisseade, mis suudab anda veelgi täpsemat informatsioni. 00:10:43 KT - Uue aparaadiga saame mõõta erinevaid molekule. KUi vana aparaadiga on võimalik mõõta
00:10:51 INT Jürgen Arund, doktorant (subt) - kiiresti emaldatavaid väikseid molekule, siis uue aparaadiga on võimalik määrata hoopis teistsuguse käitumisega molekule. Näit. suuri ja rasvaseid molekule, mida tänapäeval üldse ei saa määrata.
00:11:04 KATE: Jürgen Arund TTÜ Tehnomeedikumis aparaadiga toimetamas. KT INT Jürgen Arund - Inimene oma olemuselt on väga keeruline organism, süsteem, kus inimese veri sisaldab tuhandeid erinevaid aineid, kus on erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega ained. see tähendab seda, et kui me peame verest välja viima erinevaid jääkaineid, siis on ka jääkained erinevate omadustega - on väiksemaid, suuremaid, on rasvasõbralikke, on veesõbralikke. Dialüüsi käigus erinevad ained viiakse kehast välja erineva kiirusega.
00:11:36 TTÜ Tehnomeedikum, laborant töötab, vedelik katseklaasi. KT Astrid Kannel - Olemasoleva neeruasendusravi jägimisseadmega näeb arst ainult väikseid, vees hästi lahustuvaid molekule. 00:11:45 KT INT Jürgen Arund - Tegelikult suur hulk aineid jääb arsti jaoks täiesti tundmatuks maaks.
00:11:50 Töö laboris, vedelik voolab katseklaasi, laborant KT Astrid Kannel - Lisaks näitab täna olemas olemv tehnika paljusid aineid ühtse kompotina. 00:11:58 KT INT Jürgen Arund - Siin laboris selle suure kompoti lööme nüüd lahku,
00:12:04 INT Jürgen Arund (subt) - ...kus on niimoodi, et iga aine annab optilise signaali, mida saame erinevalt analüüsida. Kokku tuleb üpriski suur andmemassiiv erinevate proovide, erinevate ainetega andmemaht, mile abil me töötame välja matemaatilese algoritmi, mille abil summaarsest signaalist, mida kohapeal arst näeb selle väikse karbikesega, on võimalik matemaatika abil väita, et selle signaaliga arsti näeb seda ainet. Me avardame iga päev oma silmapiiri. Tõenäoliselt me ei tea, kus me 5 aasta pärast oleme, see pilt on äärmiselt keeriline ja mei ei tea, mis me võime seat leida.
00:12:47 Neeruasendusravi haiglas. KT Astrid Kannel - Optilise meetodi abil loodavad...
00:12:55 Astrid Kannel stand - ...TTÜ Biomeditsiini Instituudi teadlased koostöös arstidega leida lahendusi ka veresoonkonna haiguste varajaseks diagnoosimiseks. Veresoonkonnahaigused on maailmas ja ka Eestis üheks sagedasemaks invaliidistumise ja ka surma põhjuseks. Kui meie veresooned on jun“ba hakanud lupjuma, siis oleks äärmiselt oluline saada sellest teada võimalikult vara.
00:13:13 Protseduuride palat haiglas (PERH), patsiendid haiglavoodites ravil, medõed, aparaat. KT INT Margus Viigimaa - See on kõige suurem probleem praegu. Kui vaatame surmapõhjuseid, vaatame invaliidistumist, vaatame inimese elukvaliteeti, siis kui meil õnnestub varajaselt avastada need haigused
00:13:28 INT Margus Viigimaa kardioloogiakeskuse teadusjuht, Põhja-Eesti Regionaalhaigla (subt) - ...ja neid hakata mõjustama. Need inimesed, kellel on arterite jäikus juba suuremaks läinud, neil on juba arterite seinas artero-sklerootiline protsess hakanud arenema - see on tegelikult pidurdatav. Neid meetmeid on pärsi palju, inimene saab ise elustiiliga palju ära teha, on olemas ravimeid, millega saame aidata
00:13:51 KATE: dialüüsi voolik aparaat, veri voolikus. KT INT Margus Viigimaa - Kui inimene ise saab enda kohta teada, et minu arteril on konkreetselt juba viga olemas, et sinna on hakanud kogunema lupja või on kusagil hakanud tromboosiprotsess peale ja arteri seinas toimuvad põletikulised muutused, meie näeme seda summarset tulemust,
00:14:15 INT Margus Viigimaa - ...siis see innustab väga tugevasti, et muuta elustiili, hakata kehalist aktiivsust harrasatama, suitsetamisest loobuda, et vererõhku normaliseerida, veresuhkrut hoida korras, kolesterooli.
00:14:27 KATE: operatsioonisaal haiglas, Astrdi Kannel näpib nuppe. KT Margus Viigimaa - Kõik need asjad, mis tavaliselt ei tule nii kergesti
00:14:29 Astrid Kannel stand operatsioonitoas kirurgiriietes - Arstid usuvad, et just pulsilaine kiirus ja kuju on see, mis hakkab meile tulevikus võimalikult varakult teada andma, et meie veresooned juba lupjuvad
00:14:37 Südametegevus monitoril, diagrammid. Arvutigraafika: inimese rinkere, süda lööb. monitoril südame kardiogramm. KT Astrid Kannel - Pulsilaine on südame kokkutõmbumisel tekitatud rõhulaine, mis levib mööda veresooni südamest eemale. Liikumise käigus pulsilaine kuju muutub. Elastsetes ja jäikades veresoontes uutub pulsilaine kuju erinevalt. 00:14:55 KT INT Margsu Viigimaa - Pulsilaine kiirus on kiirus, kui kiiresti laine mööda veresoone seina liigub ja see on igal inimesel natuke erinev.
00:15:09 INT Margus Viigimaa - Ta on noorel inimesel suhteliselt madal, alla 5 m/s
00:15:13 KATE: südame pulsilained arvutiekraanil. KT INT Margus Viigimaa - ...alla 7 m/s ja vanusega ta tavaliselt tõuseb. 00:15:21 KT INT Kalju Meigas - Pulsilaine kuju sõltub veresoonte jäikusest. Noorel inimesel on pulsilaine kuju ühesugune, siin on näha 2 lainet signaali kujus. Samas kui on vanem inimene, kellel veresooned on muutunud jäigemaks, siis teine laine kaob ja pulsilaine muutub kolmnurkseks. See on väga lihtustatud seletus pulsilaine kuju muutusele. Tegelikult need pulsilaine kuju muutused kindlasti sõltuvad ka teistest muutujatest ja seda me tegelikult selle uurimise käigus ka vaatame.
00:16:09 INT Kalju Meigas, biomeditsiinitehnika professor, TTÜ Tehnomeedikum (subt) - Kusagil 1998-1999 tuli see teema meie Biomeditsiinitehnika instituuti. Algselt ta tekkis sellest, et etkkis huvi vererõhu mõõtmise vastu ja mitte lihtsalt mõõtmise vastu, vaid vererõhu mõõtmise vastu pidevalt. Sest me saame mansetiga mõõta, saame tulemuse paarikümne sekundiga kui kiired oleme poole minuti kohta. Aga meid hakkas huvitama teema, et iga südamelöögi kohta võiks vererõhku teada. Sealt jõudsime järgmisele etapile, et igasuguse mõõtmisega kui me mansetiga mõõdame, siis me pigistame need arterid kinni ja me segame seda loomulikku keha verevarustust. Ja üritasime siis võimalikult vähe mõjutada, me jõudsime optiliste meetoditeni - st seda, et võtsime laseri ja üldse ei puudutanud arterit, vaid mõõtsime väljast naha pinnalt laserkiirega ja saime ka väga ilusad tulemused. See oli nagu kõige-kõige tulemus, et üldse ei ole välist jõudu rakendatud. Sealt edasi jõudsime arterite jäikuse juurde, sellepärast, et kui me vererõhust rää
00:18:13 KATE: monitoril südametegevus. KT Kalju Meigas - ...niisugune parameeter sees. Näit. kui räägime optilisest mõõtmisest, sii on mitu võimalust. Üks võimalus on, et laserikiirega kombata...
00:18:22 INT Kalju Meigas (subt) - ...mehhaanilist liikumist. Sest täpselt nii nagu süda lööb, nii nagu rõhk seal arteri sees muutub, täpselt saamoodi arteri sein ka liigub mehhaaniliselt ehk ta joonistab täpselt sellesama kuju.
00:18:34 KATE: südame kardiogrammi tegemine, inimesele anduri sõrme otsa panemine, südame pulsilained arvutiekraanil. KT INT Kalju Meigas - Teine võimalus on see, et me optiliselt valgustame verd, mis on näiteks kõrvalestas või näpuotsas ja vaatame optilise anduriga teiselt poolt. Mida rohkem verd selles ruumalas on, seda suurem on läbipaistvus.
00:18:51 Patsiendile EKG tegemine, elektroodide paigaldamine mehe keha külge + Kristjan Pilt räägib - kõigepealt paigaldan elektro-kardiograafilise signaali jaoks elektroodid. Siis paigaldan kardio-mikrofoni. Selles ruumis salvestame uuritavatelt erinevaid füsiloogilisi signaale.
00:19:14 INT Kristjan Pilt, doktorant (subt) - Kõigepealt salvestame pulsilaine signaale. Selleks kasutame kahte erinevat meetodit, üks on optiline meetod ja teine on mehhaaniline meetod. Optilise meetodi puhul kasutame optilisi sensoreid. Sensor koosneb LED-ist ja fotodioodist.
00:19:35 KATE: tsensorite paigaldamine inimese külge. KT INT Kristjan Pilt - Need me asetame uuritava sõrmele, otsmikule ja kõrvalestale. Siim meil on ka esoelektrilised tesensorid, mille paigaldame uuritava randmele, küünarnuki kohale, põlveõndlasse ja suure varba otsa. Pärast nende signaalide salvestamist lähme laborisse.
00:20:06 INT Kristjan Pilt - Siis toimub seal signaalide töötlus ja siis vastavalt üritame leida, signaali kujusid analüüsida ja leida parameetreid, mis võiksid iseloomustada veresoonte jäikust.
00:20:22 KATE: südame pulsilaine diagrammid arvutiekraanil. KT Kristjan Pilt - Kõige ülemisel on näha optiline signaal, mis on registreeritud otsmikult, siis optiline signaal, mis on regustreeritud kõrvalestalt, siis on randme pealt saadud signaal, siis mõlemalt sõrmelt registreeritud pulsilaine signaal ja on ka näha pulsilaine signaal, mis on saadud suurelt varbalt.
00:20:57 INT Margus Viigimaa (subt) - Me püüame oma uurimustöö käigus, millega Kristjan Pilt just tegeleb ja teised doktorandid, püüame vastust leida, miks on pulsilaine kuju muutunud ühe või teise haigusliku seisundi korral,
00:21:12 KATE: Kristjan Pilt uurib inimesel pulsilainet, tsensor inimese sõrme küljes, näpib aparaate, pulsilaine diagramm KT INT Margus Viigipuu - ..kuidas on ta noortel inimestel ja püüda sealt välja töötada selliseid parameetreid, mis annavad juurde midagi selle pulsilaine kiirusele ja samuti ja aubmentatsioniindeks on üks põhiparameeter, millel on juba praegu kliiniline tähendus olemas.
00:21:29 INT Margus Viigimaa - Aga just selle kuju osas me tõesti loodame, et me saame täiendavat informatsiooni, mida me siiamaale veel ei tea.
00:21:36 Patsient tsensorid küljes, Kristjan Pilt arvutist tulemusi vaatamas. Diagramm arvutiekraanil. KT INT Kristjan Pilt - Oleme leidnud üles parameetrid, mis võiksid iseloomustada veresoonte elastsust antud signaalis. On kindlasti erinevused sees diabeetide ja tervete vabatahtlike uuritavate vahel,
00:21:53 INT Kristjan Pilt - samuti on meil tulnud erinevused sisse tervete vabatahtlike vahel - kes teevad füüsilist koormust ja nende vahel, kes ei tee füüsilist koormust. KIndlasti nende tulemuste põhjal võiks väita, et tasub kindlasti sporti harrastada, sellisel juhul on ka veresooned elastsed ja korras.
00:22:10 KATE: südame pulsilaine diagramm arvutis. kT INT Margus Viigimaa - Meil on päris palju seadmeid olemas ja teadus eesmärgil kasutatakse neid päris usinasti. Aga skriiningtestina, mis me kõikidele inimestele saame teha,
00:22:22 INT Margus Viigimaa - ...on neid vähem. Ka neid on juba olemas. Aga jällegi on omad probleemid, et nad ei ole veel nii hästi ennast tõestanud, et nad tõesti jäikuse parameetrit õigesti määravad.
00:22:36 südame pulsilaine diagramm arvutiekraanil. Inimesele tsensorite külge panemine, Kristjan Pilt. KT Astrid Kannel - Põhimõtteliseks läbimurdeks võitlsuses veresoonkonnahaigustega oleks piisavalt odava, lihtsa ja tõhusa seadeldise väljatöötamine, millega saaks arterite seisukorda hinnata tavaprotseduuride käigus perearsti juures.
00:22:53 INT Margus Viigimaa - Preventiivne meditsiin on see, kuhu me peame suunduma, et selgitada välja need, kellel on kõrge risk, kellel on perekondlik risk, kelle on kolesteroolitase kõrge, kellel on veresuhkru muutused tekkinud, vererõhk on võibolla juba piiripealne. Ja kogu see risk annab kindlasti aluse selleks, et me peaksime uurima artereid. Praegu me kõigil inimestel ei saa seda veel teha, aga tulevikus võibolla tulevad lihtsamad meetodid ja miks mitte ka see meie meetod.
00:23:22 KATE: koridor, Kristjan Pilt tuleb uksest välja, TTÜ Biomeditsiini Instituudi labor. KT INT Margus Viigimaa - kui me jõuame piisavalt usaldusväärse tulemuseni ja siis on võimalik juba sama nagu vererõhu määramine kõigil inimestel määrata ka lihtsa meetodiga arterite jäikust näiteks.
00:23:36 Astrid Kannel stand - Kuidas saab insener aru, mida ta üldse peab arstile looma ja leiutama, kui ta ei ole õppinud meditsiini. Ja kuidas teeb insener arstile selgeks, mis tehniliselt üldse võimalik on.
00:23:48 Inimesed koosolekuruumis, paberid laual. KT INT - Eelkõige me räägime erinevaid keeli. Arstid ei saa aru, mida räägivad insnerid ja inseneril on väga raske aru saada meditsiinilisest terminoloogiast. Meil on ka erinev loogika.
00:24:08 INT Ivo Fridolin - Kui insenerid püüavad oma tehnoloogilisi lahendusi üles ehitada teatud inseneri loogikale, siis arstidel on see sageli hoopis erinev. Nad kasutavad kogemusi, intuitsiooni, mida on sageli sõnadesse raske panna. Selleks, et see koostöö sujuks, on vaja teatud kannatlikkust, samuti ettevalmistust. Biomeditsiini tehnoloogia on ekisteerinud juba aastakümneid maailmas
00:24:42 KATE: inimesed koosolekuruumis, mees seletab ekraani ees, ravipalat haoglas. KT INT Ivo Fridolin - Eestis küll on see eriala suhteliselt uus, ülikoolis hakati seda eriala õpetama 1990-ndate aastate alguses, peale seda kui Eesti sai iseseisvaks. 00:24:55 KT INT Merike Luman - Meil on kujunenud välja väga hea ja tihe koostöö, kindlasti on see meditsiinis vajalik, sellepärast, et arstid näevad seda vajadust
00:25:10 INT Merike Luman (subt) - ... patsientidele uut ja paremat ravi välja mõelda jne ja neid rohkem aidata. Ja kui me saama diskuteerida inseneridega, siis sealt tuleb vahel väga häid ideid
00:25:25 KATE: TTÜ Tehnomeedikum, Biomedistini Instituut. inimesed koosolekuruumis, labor. KT INT Merike Luman - ...kuidas neid paremaid lahendusi pakkuda. Kindlasti on ka meil pakkuda inseneridele seda keskkonda, kus nad saavad oma uusi ideid proovida ja katsetada. 00:25:38 KT Astrid Kannel - Ajalukku tagasi vaadates näeb, et nii mõnegi meditsiinitehika leiutise autor on olnud lihtsalt tehnikahuviline arst. Selliseid on küllalt leidunud ka Eestis ning juba ammu enne seda, kui loodi vastavat koostööd koordineeruv tehnomeedikum.
00:25:58 INT Kalju Meigas - Algselt need arstid olid meil asjast huvitatud arstid, kellel oli väga suur huvi tehnikapoole vastu ja niisuguseid arste on meil päris palju. Selliset arstidega koostöö oli mõlemapoolne initsiatiiv
00:26:11 KATE: inimesed koosolekuruumis. KT Kalju Meigas - Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et 2006-st on meil väljund sellel asjal, mille nimi on Tehnomeedikum
00:26:23 INT Kalju Meigas - ...mis on ellu kutsutud just nimelt selleks, et arstide ja inseneride koostööd tõhustada. See tähendab seda, et see on TTÜ asutus ja selle asutuse tööst võtavad osa erinevate hiaiglate arstid.
00:26:41 INT Ivo Fridolin - Teadlastel on väga oluline, et me tunneksime põnevust,
00:26:47 KATE: arvutekraanil tabel, inimesed koosolekuruumis. KT INT Ivo Fridolin - ...huvi selle teema vastu, millega me tegeleme. Ma arvan, et seal on oluline osa sellisel soovil
00:27:03 INT Ivo Fridolin - ...heita valgust tumedamatele, hirmutavatele aladele, sest meditsiin on seotud haigustega, kannatustega, surmaga isegi ja hirmudest me vabaneme siis, kui me liigume nende suunas, mitte nendest eemale põgenedes, vaid me peame liikuma nende hirmude suunas.
00:27:28 Lõputiitrid
00:27:49 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:55 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:00 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0037_0003_D10_PURAMIIDI-TIPUS_MEDITSIINITEHNIKA.MXF
Indeks: 2013-002880-0037
Kestus: 00:28:00
Registreerimise kuupäev: 07.02.2013
Registreerimise aeg*: 2013-02-07 11:35:57
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Kirjeldus

Tänapäeva meditsiin vajab järjest moodsamat tehnikat. Selle väljatöötamisel teevad koostööd kaks täiesti erineva hariduse ja võib-olla ka erineva maailmanägemisega inimest: arst ning insener. Saade keskendubki kahele TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudis välja mõeldud uuendusele - dialüüsiaparaadi täiendusele, mis annab arstile võimaluse jälgida reaalajas, kuidas kulgeb neeruhaige vere puhastamine, ja meetodile, mille abil loodetakse arterite pulsilaine kuju mõõtmise abil diagnoosida veresoonte lupjumist. Mõlema uuenduse aluseks on optiline lahendus ehk idee uuritav lihtsalt läbi valgustada. Teemat selgitavad TTÜ Biomeditsiinitehnika Instituudi direktor Ivo Fridolin, biomeditsiinitehnika professor Kalju Meigas, PERH-i Nefroloogiakeskuse juhataja Merike Luman, PERH-i kardioloogiakeskuse teadusjuht Margus Viigimaa ning doktorandid Kristjan Pilt ja Jürgen Arund. Lisalugemist saate kodulehel veebiakadeemia.ee. Autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames ESFi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;