ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Laamtektoonika

Saada link

Media

Kirjeldus

500 miljonit aastat tagasi asus Eesti lõunapoolkeral suhteliselt jahedas kliimavöötmes. Aegadel, mil moodustus põlevkivi, olime madalmeri ja asusime ekvaatori lähedal. Astenosfääri plastilise kihi peal liuglev litosfäär, mille hulka kuulub ka maakoor, koosneb tükkidest ehk laamadest, mis on pidevas liikumises. Nagu selgitab Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogiainstituudi Direktor Alvar Soesoo, on see liikumine määranud ära meie maavarade iseloomu, kliima ning taganud Eestile tänaseks hea rahuliku maavärinate- ja vulkaanipursetevaba maa. Samas on laamtektoonikas endiselt palju mõistatuslikku. Miks hakkavad vulkaanid mõnikord purskama seal, kus neid üldse olema ei peaks? Kas see võib juhtuda ka Eestis? Miks leidub Islandil kontinentaalset päritolu kivimeid? Ehkki saare näol peaks tegemist olema laamade vahelt merepõhjast üles kerkinud värske pinnasega. Eestis küsime: miks mõnikord maa ka meil väriseb? Alvar Soesoo uurimistööd on teda muuhulgas viinud Islandi ürgsetesse vulkanikraatritesse ja Austraalia mõistatuslikule Lacklandi kurrutusalale ning nagu näitab Soesoo karjäär, võib avastus mõnikord sündida ka köögilaua ääres toidu ja joogiga mängides. Maavärinate olemust selgitab Soomes üles kasvanud Eesti juurtega Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, operaatorid Jüri Suurevälja ja Margus Malm, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 33
Kestus: 00:28:30
Indeks: 2013-002880-0033
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 10.01.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Lumine paekivi (efekt)
00:00:24 Astrid Kannel (stj, subt) sissejuhatus saatele lumisel paekivirahnul - Oleme harjunud pidama maapinda millekski kindlaks ja jäävaks. Kui ütleme, et keegi seisab kahe jalaga maa peal, siis eeldame, et ta annab endale aru, kuidas asjad tegelikult on. Eesti on siia üsnagi külma kliimavöötmesse rännanud sadade miljonite aastate jooksul lõuna-poolkeralt, ka üsna jahedatelt aladelt.
00:00:42 Astrid Kannel (võtab taskust kivi ja näitab) stand - Mõned suved tagasi korjasin Köinastu laiult selle stromatopoori (spl kattepl) ja siis kui tema elas, asusime me ekvaatori lähedal ja olime madala mere põhi
00:00:53 Lumine paekivi (efekt)
00:00:59 arvutigraafika: maakera pöörleb, satelliit. KT INT Alvar Soesuu - Tänapäeva satelliiditehnoloogia on suur abimees ja selle abil on võimalik mõõta suhteliselt hästi ka liikumisi
00:01:09 INT Alvar Soesoo, füüsikalise geoloogia professor (subt) - Kui geopositsioneerimise kaudu, siis liikumisi teat. kohtades mõõta isegi mehhaaniliselt. Näit. paneme 2 pulka maa sisse, kus ookean avaneb, Islandil näiteks ja siis mõõdam nende pulkade vahe suure täpsusega ja siis saamegi teada, kui kiiresti üks laam teisest eemaldub
00:01:28 arvutigraafika: muistne maakera (u 500 miljonit aastat tagasi). KT INT Alvar Soesoo - Siin on maakera u 500 mlj a. tagasi, geoloogid teavad seda kambriumi-ajastuna..
00:01:41 INT Alvar Soesoo (arvutiekraanil näitab pliiatsiga kambriumiajastu maakera) - keegi ei tunne sede kontinentide asendit siit ära, sest kõik on nagu teistmoodi. See pisike tükike on nn Baltika kontinent ehk meie ja skandinaavia tükk.
00:01:53 arvutigraafika: kambriumiajastu maakera, KT iNT Alvar Soesoo - Baltikumi kontinent hakkab minema...
00:01:56 INT Alvar Soesoo -...sellesse positsiooni, kus ta praegu on.
00:02:01 arvutigraafika: kambriumi-ajastu maakera. KT INT Alvar Soesoo - Ja see reis kestis u 500 miljonit aastat, mingil hetkel olime ka ekvaatoril
00:02:07 INT Alvar Soesoo - ...see oli devoni ajastu, kus tekkisid liivakivid. Lõuna-Eestis on need hästi näha.
00:02:12 Meri uhub rannakive. KT Astrid Kannel - Pärast ekvaatori ületamist kerkis Eesti pind veest välja. Maismaa mere kombeil setteid ei arhiveeri, erosioon hävitab praktiliselt kogu info. 00:02:24 KT INT Alvar Soesoo - See auk on kuskil 350 miljonit aastat julgelt, mille kohta me midagi eriti geoloogia poole pealt öelda ei suuda.
00:02:32 Meri uhub kaldale (hall), päikeseloojang merre. KT INT Alvar Soesoo - Kui olime vahetult ekvaatoril, siis toimud maakera ajaloos järjekordne sündmus, kus tekkis järgmine superkontinent, kus kõik need plokid olid jälle koos....
00:02:46 arvutigraafika: muistne maakera, kontinentide liikumine. KT INT Alvar Soesoo - ...Pangea manner, mis omakorda hakkas lagunema umbes 200 miljonit aastat tagasi ja siis tekkis alles see mandrite kavand, mida praegu gloobusel vaatama oleme harjunud.
00:03:06 arvutigraafika: Maa pöörleb, Päike tema ümber. KT INT Alvar Soesoo - Mis saab edasi...?
00:03:12 INT Alvar Soesoo - Üks teooria väidab, et uus Aasia ja Põhja-Ameerika või nö Ameerika superkontinendi osa tekib siia üles (näitab arvutiekraanil) ehk praeguse Põhja-Jäämere asemele, millega liituvad pea kõik kontinendi massid. Kogunemine seal võiks olla u. 100 mlj. a. pärast ja võibolla 200 mlj a. pärast on kõik kontinendid jälle ühes suures tükis koos.
00:03:37 arvutigraafika: illustreeriv maakera pöörleb, miljonid aastad jooksevad. KT Astrid Kannel - Kuni paarisaja kilomeetri paksused laamad saavad liikuda kolmel moel.
00:03:46 INT Alvar Soesoo - Üks situatsioon on keskahelikud ehk see koht, kus uus maakoor tekib ja laamad liiguvad lahku (kattepl.-d illustreeriv materjal paberirullidega laamide liikumisest). Teine situatsioon - teame, et maa ei paisu, sest kui uus koor kasvaks, siis maa peaks kogu aeg paisuma. Teine situatsioon on see kui üks laam sukeldub teise alla. Kolmas situatsioon on see kui laam ei lahkne ega ei jookse kokku, vaid lihtsalt nihkub, üks laam mööda teise laama piiri.
00:04:17 maakoor suitseb, vulkaan purskab, suured suitsupilved, tuld purskab (illustreeriv)
00:04:31 elektroonilisel tablool kirjad: cancelled (tühistatud)
00:04:32 lennuk seisab lennuväljal
00:04:34 Tallinna lennujaam sisepl-d (efekt)
00:04:39 Astrid Kannel stand Tallinna Lennujaamas - Laamade liikumise dramaatilisemat poolt saime üsna hiljuti tunda ka otseselt siin Eestis kui vulkaanipurske tõttu Islandil jäi taevas lennukitest tühjaks. Islandlaste jaoks võib nende saar olla küll elamiseks paras põrgu, aga geoloogidele on see paradiis, kuna see on ainuke koht maailmas, kus merealused laamtetoonilised protsessid toimuvad maa peal.
00:05:00 Island (subt), loodus, elumajad, mägi, pilved, jõgi, taevas vikerkaar
00:05:19 Islani loodus: vett pritsib taeva poole, inimesed-geoloogid seda vaatamas. Maa aurab (suitseb). Kuum vesi maapõues. Geoloog pildistab auru sees. KT INT Alvar Soesoo - Island on ainuke koht, kus ookeani keskahelik on tõstetud väljapoole veepinda. Ookeani keskahelik ehk see, kus maakoor juurde tekib, et sa saad uurida tükikest ookeani põhja ookeani peal
00:05:32 Maa mulksub ja aurab (Island). KT INT Alvar Soesoo - ...sest süvaookeni kohta teame ju tegelikult väga vähe. Ilmselt Marsi kohta teame varsti palju rohkem kui oma ookeani süvikute kohta, kus seda laamtektoonikat nö juhtub ja suur osa maakera vulkaane purskab, mida me kunagi ei näe ja ka suur osa maavärnaid juhtub,
00:05:48 INT Alvar Soesoo (subt) - ...aga Islandil on see kõik kätte toodud - lendad lennukiga või sõidad laevaga sinna ja võid uurida
00:05:58 Islandi loodus, mäed, maantee, ratsutajad, valged suured linnud looduses . Islandi mäed, vulkaaniline piirkond. KT Astrid Kannel - Alvar Soesoo on uurinud Islandi 2-7 mlj. a. vanuseid vulkaane, mille 2 km kõrguse mäemassiivi on erosioon laiali tassinud. Vulkaanidest on alles jäänud orud, milles saab uurida ürgsete tulemägede sügavustes asunud kambreid.
00:06:25 Islandi endised tulemäed. KT Alvar Soesoo - Kamber on selle kohta öelda pigem sümboolne. Kui sa sinna sisse lähed, siis sa ennast päris vulkaani kambris ennast ei tunne.
00:06:34 INT Alvar Soesoo - Sul läheb tükk aega, enne kui oled kivimikehad paika saanud ja hakkad aru saama, et see oli ümar kivimiline struktuur.
00:06:43 Kivine Islandi maastik, jõgi voolab, mäed, mägijärved. KT Astrid Kannel - Ürgvulkaanide kambritest leidis Soesoo musta värvi kivimite kõrvalt, mis ongi tüüpilised ookeani koorele, ka graniitseid kivimeid - neid ei tohiks islandi vulkaanides olla, kuna graniitne magma tekib siis kui üles sulab kontinentaalne maakoor. Island koosneb aga kahe laama vahele tekkinud värskest ookeanilisest materjalist.
00:07:08 Islandi vulkaaniline piirkond, järv mägedes. KT Alvar Soesuu - Me kaardistasime kogu selle kambri ära ja võtsime tüüpilistest kivimitest, mis me olime välja eraldanud kaardisatmise käigus, proovid.
00:07:22 INT Alvar Soesoo - Leidsime tegelikult kolmes orus ühe tsentraalse vulkaani kambri nö nagu jäänuseid, see vulkaan oli väga suur olnud. Siis need kivimid läksid mikroskoobi alla,
00:07:33 KATE: füüsikalise geoloogia labor, mikroskoobid, mees arvutite taga. Kivimite uurimine laboris, kivimi puudriks tegemine. KT INT Alvar Soesoo - ...seal me määrasime ära kõik mineraalsed suhted, millised mineraalid on. Uurisime mineraalide koostist elektronmikroskoopia abil ja üldkivimid läksid puuderdamisse, neist puudritest tehti täielik keemiline analüüs, nii põhikomponentide kui ka jälgelemnetide analüüs ja siis hakkasime neid erinevaid magmasid keemilise koostise järgi kokku panema ja süstematiseerima.
00:08:01 INT Alvar Soesoo - Graniite tavaliselt ei seostata ookeanikoorega. Selleks, et graniitset magmat tekitada, et piisa vahevöö üles sulatamisest,...
00:08:09 KATE: Alvar Soesoo kõnnib vee ääres kividel seljakott seljas. KT INT Alvar Soesoo - ...selleks on vaja kontinentaalset poolt üles sulatada.
00:08:16 Pakri poolsaare kivine rannik, kivid rannikuvees. Alvar Soesoo Pakri poolsaarel. KT Astrid Kannel - Graniitsest magmast tekkinud kivimeid, mida Islandil olla ei tohiks, kuid seal ometigi leidub, võib kohata ka Eestimaa pinnal. Oleme Pakri polsaare tipus. Meile on graniitsed kivimid saabunud jääajaga Soomest. Vulkaanid tegutsesid seal 1,8-1,6 miljardit aastat tagasi.
00:08:40 Alvar Soesoo jalutab Pakri poolsaare kivisel rannikul kirka käes. Alvar Soesoo ja Astrid Kannel kõnnivad kividel. Alvar Soesoo - Siin on hästi näha väga erinevat tüüpi kivimid alates magmakivimitest, moondekivimitest kuni settekivimiteni välja.
00:08:50 Alvar Soesoo viitab kivimile - Siin näeme kivimit, mis oli algselt magmakivim, see tume osa, mis sattus sügavale kõrge temperatuuri keskkonda ja hakkas sulama ja on moodustanud uue magma, mis on see hele. See on aluseline ja happeline kivim (näitab käega spl kivimil), 2 tükki koos, geoloogid nimetavad seda migmatiidiks.
00:09:13 Migmatiit. KT Astrid Kannel - Kuidas on tekkinud graniitne magma aga Islandile, selle kohta on võimalikud selgitused järgmised. 00:09:18 KT INT Alvar Soesoo - Kunagi kui Islandi saar tekkis või Põhja-Atlandi ookean tekkis...
00:09:22 INT Alvar Soesoo (subt) - see on umbes 65 miljonit aastat tagasi, kui Gröönimaa ja Šotimaa vahel hakkas uue ookeanilise basseini kasvamine pihta, siis võibolla sellest ajast on mingi plokike...
00:09:38 KATE: maantee Islandil, maa aurab, Islandi loodus, linnake. KT INT Alvar Soesoo - ...jäänud triivima kontinentaalsest koorest, mis moodustab Islandi saare tuuma. Me ei tea seda täpselt.
00:09:47 Majad Islandil, maa aurab. KT Astrid Kannel - Islandi all on ilmselt ka hot spot ehk pluum ehk kuum täpp. Et see asub laamade lahknemise paigas, on paras kokkusattumus. Enamasti üllatab kuum täpp just sellega, et ta tekib kusagile laama keskele, kus vulkaanid purskama ei peaks.
00:10:01 arvutigraafika: maakera, vulkaaniline tegevus, põlev laava. KT Astrid Kannel - Arvatakse, et kuuma täpi tekitab vana laamaserv, mis on teise alla sukeldudes sattunud alumisse vahevöösse ning jätkanud seal oma rännakuid.. arvutigraafika: maakera pöörleb, vulkaaniline tegevus, kuum laava (illustreeriv). KT Astrid Kannel - Arvatakse, et kuuma täpi tekitab vana laamaserv, mis on teise alla sukeldudes sattunud alumisse vahevöösse nng jätkanud seal oma rännakuid.
00:10:12 INT Alvar Soesoo - Vahepeal arvati, et laam. INT Alvar Soesoo - Vahepeal arvati, et laam sulab üles, tekib magma ja lahustub vahevöösse ära.
00:10:23 arvutigraafika:Tiiter: vahevöö, litosfäär, mis koosneb laamadest. Laamade liikumine. KT INT Alvar Soesoo - Nüüd me ikkagi teame, kasutades seismilist tomograafiameetodit, mis lubab vaadata suhteliselt sügavale sisse vahevöö alumiste osadeni, et need laamad tegelikult jätkavad oma teekonda. 00:10:43 KT Astrid Kannel - teada on, et vahevöös on piirkonnad, mis millegipärast on teistest kuumemad. 00:10:51 KT INT Alvar Soesoo - Sinna on võibolla ladestunud need kunagised ookeani põhjad, mis on reisinud läbi kogu selle vahevöö ja sinna seisma jäänud. Kui see laam sukeldub kuskil teise laama alla,...
00:11:04 INT Alvar Soesoo - ...siis ta sukeldub sügavale vahevöösse, kuni mingil ajal laama ots jõuab vahevöö alumistesse osadesse, läheb vastu välistuuma. Ja on teoriad nüüd täiesti olemas, et see moment võib päästa lahti uue kuuma täpi.
00:11:32 Vulkaaniline tegevus Islandil, maa suitseb. KT Alvar Soesoo - ning tekitab vulkanismi maapinnal. Ühed uuringud on ka teoretiseerinud, et see ookeanikoor, mis sukeldub Aleuutidel, see tegelikult see laam keerab tagasi ja põhjustab Hawaiil, mis on seal tuhandeid kilomeetreid eemal, põhjustab kuuma täpi magmat.
00:12:01 INT Alvar Soesoo - Kui see teooria on õige, siis me ei oska ette ennustada, kus järgmine kuum täpp võib tekkida.
00:12:10 KATE: Islandi loodus. KT INT KT Alvar Soesoo - see võib tekkida igal pool. KT Astrid Kannel - Ja üks võimalik graniitse magma tekitaja Islandil võibki olla saare all olev kuum täpp.
00:12:19 Austraalia (subt) rannik, meri vahutab vastu rannakive. Surfarid Vaikse ookeani rannikul. KT Astrid Kannel - Lõuna-Austraalias on Lacklandi kurrutusala, kus graniitide vanus ei ole just kui õiges järjekorras. Piirkonda on väga palju uuritud. Doktoritöö viis sinna ka Alvar Soesoo.
00:12:41 Austraalia kivine rannik. KT INT Alvar Soesoo - Lõuna-Austraalias uurides graniitide teket Kagu-Austraalias ja Lõuna-Austraalias, siis leidsime, et situatsioon ei pruugigi alati olla nii lihtne - kas on siis lahknemine või subtuktsioon ehk laamade kokkujooks.
00:12:54 INT Alvar Soesoo - Et seletada ära sellist graniitide vanuse spektrit, millel oli territoriaalne seaduspärasus olemas, siis leidsme, et seal töötaks mudel, mida ei oldud maal veel kirjeldatud ehk kolme subtuktsiooni süsteemi koosmõju. Meil oli subtukstioonisüsteem nagu kaar, et mõlemast suunast toimus subtuktsioon. Ja kaare kõrva oli veel kolmas subtuktsioonisüsteem. Ja kui kolme subtukstioonisüsteemi vaadata geoloogilises ajas, siis saime paika panna graniitide vanuse spektri just õiges järjekorras.
00:13:40 Austraalia rannik, vahutav meri kaljudel, suured Vaikse ookeani lained. KT Astrid Kannel - Austraalias kolleegiga õlut juues sündis hiljem ka teadusartikliks kirjutatud nn 100 krooni katse. kT INT Alvar Soesoo - Juhus juhatab inimesi ja ka teadlasi.
00:13:57 INT Alvar Soesoo - Õhel hetkel hakkasime mõtlema sellele, et kuidas oleks võimalik näha ja visualiseerida seda, mis toimub maakoores sügaval sees ehk kuidas see ülas sulamine
00:14:10 KATE: maakoore sisemus, vedel magma, tuld purskab (illustreeriv). KT INT Alvar Soesoo - Üles sulamine on ju kõikide protsesside alus. Teeks sellise katse, mida on võimalik teha köögis
00:14:16 vee valamine klaasnõusse, sinna suhkru ja pärmi segamine. Vee, suhkru ja pärmi lahuse kallamine ümarasse akvaariumisse. Sellelel liiva valamine. KT INT Alvar Soesoo - Ehitame väga õhukese klaasist akvaariumi, mille täitsime liivaga. Liiva segasime vee, suhkru ja pärmi lahusega, mis hakkab fermentiseeruma ehk tekib C02 - tüüpiline õllereaktsioon. See C02, mis oli liivaga segatud, selle käitumist ei saanud kontrollida. Seda võtsimegi nö analoogiks, et see liiv on nagu maa sügavuse kivim...
00:15:02 INT Alvar Soesoo - ...ja C02, mis tekkis seal nö meie jaoks spontaanselt, on magma,
00:15:12 KATE: katse akvaariumis, liiv on pärmilahuse endasse imenud, pärmi käärimine, mulksub. KT INT Alvar Soesoo - kuna tekkis seda C02 nii palju sinna sisse, et süsteem ei suutnud seda enam sees hoida, siis tekkis selline kiire ülespurse. Seda võib võtta kui vulkaanipurske analoogi - magma kamber tühjenes ja siis hakkas see kogunemine jälle pihta kuni jälle magmakamber tühjenes ehk C02 mulksus akvaariumist välja. Katse viis ka edasi arvuti modelleerimise juurde. Tegime lihtsad programmid, et jälgida ka geokeemia poolt,
00:15:44 INT Alvar Soesoo (subt) - ...teades esimeste magmapiiskade keemilist koostist, siis meil oli tunne, et kui me esimesi magmapiiskasid kombineerime erineval teel ja erineva kiirusega, siis äkki see keemiline koostis on täiesti erinev.
00:16:00 KATE: katse akvaariumiga, kääriv pärvilahus liiva sees, mulksub. KT INT Alvar Soesoo - Siis me kombineerisime need kokku selles pildis, mida me akvaariumis nägime, siis leidsime, et ühest ja samast algkivimist on võimalik teha väga erineva keemilse koostisega kivimeid, olenevalt sellest, kui kiiresti need magmapiisakesed kokku pannakse, kui kiiresti nad õhinevad ja kui kiiresti nad ühinevad ja kui kiiresti nad liiguvad maapinnale, kus nad kristalliseeruvad laavana või kivimina. See oli suhteliselt unikaalne leid, et seda artiklit tuli meil kirjutada vist 5 aastat, seda ei tahetud avaldada, kuna keegi polnud selles suunas otse mõelnud.
00:16:52 INT Alvar Soesoo - Me olime suure kriitika tule all migil hetkel isegi. Nüüd on sellest rohkem kui 10 a. möödas ja mitte küll päris analoogseid artikleid ei tule, aga need põhiideed on üles korjatud juba päris mitmete uurijate poolt üle maailma ja neid ideid arendatakse edasi.
00:17:13 Metallisulatusahi, mees maskiga töötab. Astrid Kannel põletab hobuserauda tules. Põlevkivi põleb. - Metallid sünnivad sulamisprotsessides. Nende tekkimiseks on vaja mingit looduslikku katelt, mis enamasti asub sügaval maa sees ja vulkaanid on need, mis selle väärt materjali meile maa peale kätte toovad. Eestile on laamtektoonika kinkinud põlevkivi, mis ei ole metall, mis on võib öelda, et elatud elu, mida me põletame. Olemas on ta meil tänu sellele, et see maa, mille peal Eesti asub, oskas oma rännakutel mööda planeeti olla õigel ajal õiges kohas ehk siis ka seal, mis oli sobilik põlevkivi vetikale.
00:18:10 Astrid Kannel taob alasil kuuma hobuserauda (efekt)
00:18:16 Paldiski (subt) pankrannik, Pakri poolsaar. Pankrannik spl. KT Astrid Kannel - Eesti on geoloogidele nagu muuseum. Vulkaanidest oleme kaugel ning pinnase settimise ja kontinendi rändamise lugu saab seetõttu jälgida ajas sadu miljoneid aastaid tagasi. Pakri poolsaare oanga kivimid on 500 miljonit aastat vanad.
00:18:38 Pankrannik. KT INT Alvar Soesoo - Kui siit edasi ülespoole vaadata, siis tulevad karbonaadsed kivimid, põhiliselt lubjakivid, on üks peenike triip rohelist liivakivi....
00:18:48 INT Alvar Soesoo - ...ja seal seinas on ka juba pruunikad läätsed näha
00:18:53 KATE: pankrannik Pakri poolsaarel. KT INT Alvar Soesoo - esimesed põlevkivid juba ilmusid. Päris põlevkivini on aega veel minna, sete ladestus merre umber 480-490 miljonit a. tagasi
00:19:04 INT Alvar Soesoo - põlevkivini on siit veel 40 miljonit aastat minna, kui tekkisid need põlevkivilasundid, mida me kaevandame Ida-Eestis.
00:19:15 Alvar Soesoo Pakri poolsaare pankrannikul, võtab maast kivimi, purustab seda kirkaga. KT Astrid Kannel - 500 miljont aastat tagasi kui asusime lõuna-poolkera suhteliselt külmas parasvöötmes, settis meie merre must muda, mida laiem avalikkus tunneb praegu diktüoneema kilda ehk graptoliitargiliidi nime all. See sisaldab uraani, mida me nii peagi kaevandada ei saa, kuna odavat ja keskkonnasõbralikku tehnoloogiat selleks veel olemas ei ole.
00:19:39 Alvar Soesoo toksib kivimit ja paneb kilekotti. KT INT Alvar Soesoo - On ka arvutusi tehtud, et Eesti ja Rootsi mustad kildad kokku oleks Euroopa kõige suurem uraanimaardla. Uraanikogus on siin väga suur. KT Astrid Kannel - Kusjuures see tuleviku võimalik varalaegas siin sisaldab muudki kasulikku.
00:20:02 Alvar Soesoo on Pakri poolsaarel, kirjutab kilekotile, kus on kivim sees: Pakri-12. Alvar Soesoo paneb kivimi seljakotti ja selle selga. Kivim käes spl. KT INT Alvar Soesoo - see on nüüd see kivim, kus on hästi palju metalle sees, alates uraanist, mida kõik kardavad, lõpetades väikeses kontsentratsioonis isegi kulda, reeniumit oleme määranud, aparaadid näitasid ka plaatina. Põhimetallid on tsink, molübdeen, rauda on hästi palju tänu püriidile, on ka niklit - pool Mendelejevi tabelit on selles mustas kildas olemas.
00:20:40 Alvar Soesoo Pakri poolsaarel kivim käes.“, murrab kivimi pooleks. KT Astrid Kannel - Ja ehkki vulkaani on Eestis väga raske ette kujutada, on meil oma jälg sellestki. KT INT Alvar Soesoo - Eestis Jõhvi kandis on teada nö magnetanomaalia juba ja...
00:20:53 INT Alvar Soesoo, Tallinna Ülikooli Geoloogia Instituudi direktor (subt) - ...varsti saab 100 aastat. See viitab sellele, et meie aluskorras ehk see, mis on settekivimite all, need kivimid on sarnased nii Soome kui Rootsi kivimitele. Ja kui minna geoloogilises ajas tagasi, kivimid on tekkinud vähem kui 2 miljardit aastat tagasi, siis sel ajal oli Eesti, ükskõik kus ta ka asus, oli ta aktiivse vulkaanilise süsteemi peal.
00:21:26 KATE: (aerovõte) Jõhvi piirkond.
00:21:29 KATE: põlevkivi kaevandamine Ida-Eestis, kaader neljaks. Põlevkivimaardla. KT INT Alvar Soesoo - Jõhvi kooslus võiks olla ilmselt sarnane nagu ta on kesk-Lõuna-Rootsis, ala mida tunneme Bergslageni nime all ja mis pani kunagi Rootsi riigi rikkusele aluse, juba a-tel 1500 ja edasi, kus alustati raua, vase, hõbeda ja kulla kaevandamist seal.
00:21:51 rohukõrs esiplaanil, taustal kõnnivad roheluses inimesed. Astrid Kannel ja Heidi Soosalu metsas. KT Astrid Kannel - Ja ehkki täna asub Eesti väga rahulikul ja kindlal pinnasel, väriseb maa aeg-ajalt ka meil. Eestis on 3 seismojaama, mis moodustavad kaardil kolmnurga. Neil hoiab silma peal Soomes üles kasvanud Eesti juurtega seismoloog Heidi Soosalu.
00:22:07 Heidi Soosalu ja Astrid Kannel tulevad kuuri, kus asub seismojaam. - Praegu tuleme Arbavere seismojaama, mis asub kuuris, mis tundub eksootiline koht. Selle tagasihoidliku kasti all ongi meil seismomeeter ja miks ta selle kasti all on - ta tahab väga stabiilseid tingimusi.
00:22:30 Heidi Soosalu ja Astrid Kannel tõstavad kasti ära
00:22:40 seismomeeter, näitab käega. KT Astrid Kannel - Eestis eismomeetrile ideaaltingimusi olemas pole. Parim oleks kaljune pinnas, kuid meil on liiv ja settekivimid. 00:22:56 KT INT Heidi Soosalu - See on peen pendlisüsteem, seal on kolme moodi pendleid. Üks mõõdab vertikaalliikumist, siis kaks tükki, mis on risti horisontaalselt, see "N" on põhjanool. See peab olema ka loodis.
00:23:27 Heidi Soosalu ja Astrid Kannel seismomeetri ümber - Heidi Soosalu - mul on üks pendel põhjasuunas, teine pendel idasuunas, kolmas pendel püstsuunas ja nemad suudavad maa liikumist kolmes dimensioonis mõõta. Astrdi Kannel küsob, kui oletame, et Uus-Meremaal toimub maavärin, siis kui ruttu siia masinasse jõuab info, et see toimus?
00:23:47 KATE: seismomeeter
00:23:54 Heidi Soosalu - Kui Uus-Meremaal toimub midagi, siis 20 minutit me lihtsalt ootame, seismilised laine edastuvad maapõues väga kiiresti.
00:23:59 Arbavere seismojaam puude vahel (suvi). KT Astrid Kannel - Seismilisi alineid on kolme sorti ja neil on erinev purustusjõud. KT INT Heidi Soosalu - Pärast maavärinat kõige kiiremini liigub pikilaine.
00:24:09 INT Heidi Soosalu, Eesti Geoloogiakeskuse juhtuvseismoloog (subt) - See on pikkisuunas võnkumine läbi maakera. Pärast seda, täpse reegli järgi, umbes 1,7 korda aeglasemalt edastub ristlaine ja kolmandaks tulevad kahjuks kõige suurema aplituudiga pinnalained
00:24:31 Heidi Soosalu seismojaamas, seismomeeter. KT INT Heidi Soosalu - Kui toimub hästi suur maavärin, magnituudiga 8-9, siis ta paneb terve maakera helisema.
00:24:44 INT Heidi Soosalu - Maa on nagu muusikainstrument, terve maa hakkab radiaalselt võnkuma
00:24:54 KATE: (ARH, NHK Vorld video) inimesed kontoris maavärina ajal, tänaval buss maavärina ajal (Jaapan). KT Astrid Kannel - Aga miks väriseb maa aeg-ajalt ka Eestis. KT INT Alvar Soesoo - Kõige suuremad värinad on seotud Eesti süvamurrangutega. Eestit läbib mitu süvamurrangut. Paldiski-Pihkva suunaline murrang on kõige markantsem.
00:25:17 INT Alvar Soesoo - Murrang on lõhe maakoores, mis läbistab ulatuslikult tihti sirgjooneliselt maakoort ja kui suur lõhe on keskel, siis koore plokid saavad liikuda
00:25:36 KATE: (aerovõte) süvamurrang, karstiala koopad, maalaused tööd kaevanduses, sõdurid lõhkavad polügonil lõhkekeha (illustreeriv) KT INT Alvar Soesoo - Maavärinaid võivad tekitada näiteks karsti koobaste sisselangemised, igusugused lõhkamised kas maismaal või meres. Eestisse jõuavad ka naaberalade maavärinad.
00:25:54 INT Heidi Soosalu (subt) - Paljud inimesed kindlasti mäletavad Osmussaare maavärinat 1976. Selle magnituudiks hinnati 4,75, mis on päris suur meie piirkonnas, eks seda tunti ka Rootsis ja Soomes
00:26:08 Seismomeetri tulemuste diagramm - seismogramm. Heidi Soosalu arvuti taga. Seismogrammid arvuti ekraanil. KT Astrid Kannel - Kuidas teeb seismoloog vahet Ida-Virumaal toimuvatel lõhkamistel ja igal pool mujal maailmas toimuvatel maavärinatel. Heidi Soosalu jälgib korraga kõigi kolme Eesti jaama seismogramme ning võrdleb neid vajadusel ka Soome, Rootsi ja Läti andmetega.
00:26:25 Heidi Soosalu arvuti ees, näitab käega seismogrammi - Siin on tiheda välimusega Narva karjääri lõhkamine. (võrdleb kahte seismogrammi)
00:27:00 Seismogramm arvutiekraanil. KT Astrid Kannel - Karvaseks teeb seismogrammi ka nn müra, näiteks torm või inimtegevus. Meie askeldamised Arbavere jaamas on seismogrammil ilusti näha.
00:27:11 Heidi Soosalu näitab seismogrammil ja räägib - Vilunud silm oskab öelda, et see pole mingi maavärin, need olid kohalikud häired
00:27:20 silt: Kivimitöötlus. Kivimite töötlemine masinatega, kivim käes. KT Astrid Kannel - Täna toimetame ja peremehetseme planeedil Maa meie, inimesed. Sadade miljonite aastate pärast katustakse aga laborites võibolla aru saada sellest, mis meist alles on jäänud.
00:27:33 Kivimid tööstuses. KT Astrid Kannel - Kuna aga inimene ei ela vees, siis kuigipalju temast tulevikule alles ei jää
00:27:40 Alvar Soesoo läheb seljakotoga Pakri poolsaarel. Jalad kõnnivad kividel. KT INT Alvar Soesoo - Karta on, et see geoloogiline jälg tahab veekeskkonda, kiiresti mattuvat veekeskkonda. See, mis jääb kontinendialale, see pigeb allub kulutusele ja väga vähestes situatsioonides jäävad sellised väga selged geoloogilised märgid konitnentidele.
00:28:01 INT Alvar Soesoo - Teiselt poolt, võibolla hea ka - siis ei jää ka jälgi inimestest, mõtlen neid jälgi, mida me ei tahaks kellelgi näidata
00:28:10 Lõputiitrid
00:28:20 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:28:25 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:30 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0033_0002_D10_PURAMIIDI-TIPUS_LAAMTEKTOONIKA.MXF
Indeks: 2013-002880-0033
Kestus: 00:28:30
Registreerimise kuupäev: 03.01.2013
Registreerimise aeg*: 2013-01-03 19:26:57
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;