ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Kõnetuvastus

Saada link

Media

Kirjeldus

Maailmas on ligi 200 riiki ja räägitakse pea 7000 erinevas keeles. Kuid keeli, mida arvutitele õpetatakse, on vaid viiskümmend, nende seas ka eesti keel. TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratooriumis tegeldakse tarkvara arendustega, mis lubavad inimestel arvutiga eesti keeles suhelda - infot pärida, teed küsida, lasta vahemaid arvutada, aritmeetilisi tehteid teha, kõnet tekstiks teisendada jne. Kõik need rakendused on kättesaadavad juba ka nutitelefonis. Kuidas kõnetuvastus täpselt toimub, selgitavad Tanel Alumäe ja Einar Meister. Saate autor Neeme Raud. Režissöör Tarvo Mölder, operaator Kaido Tiits, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 26
Kestus: 00:28:50
Indeks: 2012-002880-0026
Esmaeeter: 08.04.2012
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 ÜRO peakorter
00:00:09 Neeme Raud (stj, subt) stand ÜRO peakorteri taustal- Siin minu selja taga asuvas ÜRO peakorteris koguneb sageli kogu maailm - täpsemalt 193 organisatsiooni liikmesriiki. Kuid maailm on tegelikult tunduvalt kirevam, kui need 193 seda peegeldavad, sest erinevaid keeli ja kultuure on palju enam. Keeli on maailmas ligi 7000, kuid vaid 50-s nendest keeltest püütalse välja arendada tarkvara, mis lubaks inimestel emakeeles suhelda meie elus nii olulist rolli mängivate arvutitega. Üks neist keeltest on eesti keel
00:00:42 Neeme Raud arvuti taga räägib arvutiga eesti keeles, aga arvurti ütleb: ei (inglise keeles). Tänases saates püüame selgusele jõuda, kui hästi on võimslik arvutitega eesti keeles suhelda
00:00:59 INT Einar Meister, vanemteadur, TTÜ Foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium (subt) - Eesmärgiks on see, et arvutist tuleks meile elukaaslane või sõber, kellega vestelda nagu inimene inimesega. Me ei peaks sisestama infot ainult klaviatuuri abil. On palju tööolukordi, kus käed on hõivatud, nägemine on hõivatud, aga rääkida samal ajal saab, näiteks arst operatsiooni ajal, näiteks arsti abile - robotile võiks jagada käsklusi kõne abil - nüüd on vaja sellist skalpelli ja selliseid tange. Eesmärk on lihtsamate ülesannete puhul asendada inimesed arvutitega
00:02:05 Saatepea
00:02:27 Einar Meister arvuti taga TTÜ foneetikalaboris. Kõnetuvastus-aparaat. Diagrammid ekraanil. KT Neeme Raud - Eesti keelt õpetatakse arvutitele TTÜ foneetikalaboris. Kas arvutid saavad eesti keelest aru? KT INT Einar Meister - Raske öelda, kas nad just aru saavad, sest arusaamine eeldab kognitiivset protsessi. Nad on võimelised teisendama inimese kõne tekstiks ja etteantud teksti alusel sünteesima kõnet.
00:02:57 INT Einar Meister (subt) - Eesmärk on vähendada tööjõukulu tekstide sisestamisel. Me tahame saada kõnest teksti. Me ei looda seda, et arvuti hakkaks teksti mõtet analüüsima ja selle põhjal mingeid soovitusi andma. See võiks olla selline kaugem eesmärk küll
00:03:20 ARH: (m-v) algelised arvutid, inimesed nende juures
00:03:24 ARH: arvutite areng (1985-1997). Foto: Johann GuttengergKT Neeme Raud - Infotehnoloogia revolutsiooni tänases maailmas on võrreldud trükipressi leiutaja sakslase Johann Guttenbergi poolt maailmas 1440-ndatel aastatel tehtud muudatustega, enne seda kirjutati tekste käsitsi.
00:03:39 algeline trükipress, sellel trükitud kiri (kaader pooleks). Trükikoda, trükipoognad liinil. Internetipunkt (liiklusmärk) (1997). KT Neeme Raud - Pärast pressi leiutamist hakkasid hoogsalt arenemad keeled, millel oli tähestik ja mida sai trükkida. Info nendes keeltes hakkas oluliselt kiiremini liikuma. Need keeled, millel tähestikku ja kirjakeelt ei olnud, surid lihtsalt välja. Infotehnoloogia võib nüüd samasuguseks keelte tapariistaks saada
00:03:58 ARH: avalik internetipunkt (1998), palju arvuteid ja inimesi nende taga, arvuti seadmed (1999). Arvutiekraanil programmid. KT INT Einar Meister - Kui me kasutame arvuteid igapäevases elus ja enamik info, mida kasutame, on ka keelelisel kujul
00:04:22 INT Einar Meister (subt) - Kui arenenud keeltes arvuti saab keelelise info automaatse töötlemisega hakkama, siis tekib ka neil eelis nende keelte ees, millel pole keeletehnoloogilist tuge ja nii võibki juhtuda, et sellised väiksed keeled võivad paratamatult kaduda.
00:04:43 Nutitelefon käes, naisehääl ütleb (ing k, (tlgusbt+): helistan Dave Taylorile, mängin Jack Johnsoni muusikat
00:04:50 INT Einar Meister - Pessimistilkumad prognoosid ütlevadki, et 100 aasta pärast on meil alles ainult kuni 50 või kuni 10 % praegu kõneldavatest keeltest
00:05:04 Einar Meister arvuti taga. Kõnetuvastusaparaadi kuvand arvutiekraanil (diagramm). KT Neeme Raud - TTÜ foneetikalabori töö peaeesmärk ongi eesti keeles arvutitega suhtlemine tasemele, mis on oluline ke keele tuleviku ja alalhoidmise jaoks. Nii vabalt kui võib juba asju ajada näit. inglise keeles, eesti keele kohta veel väita ei saa.
00:05:24 TTÜ foneetikalabor. KT Neeme Raud - Kuid võrreldes end lähinaabritega ei pea Eesti häbenema
00:05:28 Kõnetuvatus arvutis. (sünkr)
00:05:36 Einar Meiste TTÜ foneetikalboris arvuti taga. KT Neeme Raud - Kuna eesti keeles on vähem sõnu kui inglise keeles, võib tunduda, et eesti keelt võib olla arvutile palju lihtsam õpetada kui inglise keelt. Einar Meister ei nõustu. 00:05:50 KT INT Einar Meister - eesti keel on...
00:05:55 INT Einar Meister - kus me saame moodustada väga erinevaid sõnavorme, meil on võimalik lisada erinevaid käändelõppe sõnadele, meil on võimalik moodustada liitsõnu ja see on see, mis teeb eesti keele tuvastuse oluliselt raskemaks. Sest inglise keele puhul on sõnavormid püsivad ja neid võib salvestada sõnastikuna, aga eesti keele puhul me seda teha ei saa. sest iga tüve kohta saaksime suure hulga tuletisi ja sõnade hulk, mida oleks vaja eesti keeles salvestada, oleks 10-tes kordades suurem kui inglise keele puhul.
00:06:53 Nutitelefon käes. KT mehehääl (ing k, tlgsubt+) Kas sa abielluksid minuga? Vastus telefonist: Minu lõppkasutaja litsentsileping ei hõlma abielu. Vabandused
00:07:02 Arvutigraafika: maakera pöörleb, zoom linnale, VIDEO: autod New York'i tänaval: maakera pöörleb. KT Neeme Raud - Inglise keeles saab arvutitega juba päris pikalt telefoni vahendusel suhelda.
00:07:09 Neeme Raud stand NY tänaval - Ütleme, et mul on kiiresti siit NY-st vaja sõita komandeeringusse ja selleks lennukipilet osta. Ostin välja lennufirma numbri ja ma garanteerin teile, et niipea ma inimesega rääkida ei saa.
00:07:19 mobiiltelefon käes, numbri valimine, illustreeriv montaaž telefonikaablitest ja aparaatidest. KT INT Neeme Raud - pikalt tuleb suhelda arvutiga. Naisehääl telefonis (ing k, tlsubt+) - Tänan, et helistasite Delta, KLM-i ja Air France'i klienditeenindusse. Vabandust, ma ei saanud teist aru. Öelge oma kaardinumber või et mul pole seda
00:07:33 Kõnekeskus Ameerikas. (efekt). TTÜ foneetikalaboris Neeme Raud ja Tavel Alumäe. Nutitelefon käes, selle näppimine. KT Neeme Raud - paljudes kõnekeskustes vastab arvuti ja püüab probleemi lahendada enne kui helistaja reaalse operaatori juurde juhatatakse. Kuigi ulatuslikumalt ei ole eesti keelde arvutitega suhtlemine veel jõudnud, on tänu TTÜ foneetikalaborile on meil võimalus suhelda eesti keeles nüüd nutitelefonidega ja neilt nõu saada. Labori teadur Tanel Alumäe ja laboriga koostööd tegev Kaarel Kaljuranna said selle eest märtsis tänavuseaasta "Keele teo" auhinna.
00:08:08 INT Tanel Alumäe, vanemteadur, TTÜ Foneetika ja kõnetehnoloogia labor (subt)- Kolm rakendust android-operatsiooniga nutitelefonidele. Esimene - diktafon (nutitelefon käes) - saan siia rääkida suvalisis lauseid, näiteks see rakendus võib sobida kirjade dikteerimiseks. Lisaks diktafoni funktsionaalsusele oskab ta eestikeelseid kõnesalvestusi automaatselt transkribeerida. Telefoniga tehtud kõnesalvestus saadetakse ühe nupuvajutusega automaatselt meile serverisse
00:08:56 KATE: suur arvutiserver. KT Tanel Alumäe - kus server arvutab.
00:09:02 Tanel Alumäe (nutitelefon käes) - Kui on soovi, saab seda transkriptsiooni telefoniga e-mailiga edasi saata, seda on võimalik ka käsitsi paranadada.
00:09:12 Nutitelefon käes, selle näppimine. KT Neeme Raud - teine rakendus võimaldab peaagu reaalajalist dikteerimist, mis on mõeldud just lühemate kõnesalvestuste tegemiseks nig olukordadeks kui on vaja seda teksti kiiresti edasi saata. Näiteks sms-i dikteerimiseks
00:09:32 Tanel Alumäe dikteerib nutitelefonile teksti: Täna filmitakse meie laboris ETV saadet "Püramiidi tipus". Nutitelefon reageeris kiiresti ja saatis transkriptsiooni. Neeme Raud vaatab ja imestab.
00:09:55 Nutitelefon käes. Tanel Alumäe ja Neeme Raud foneetikalaboris. KT Neeme Raud - Nüüd kolmas nutilahendus - See kannab nime Arvutaja ja oskab kalkuleerida matemaatilis tehteid
00:10:02 Nutitelefenile dikteeritakse matemaatiline tehe: 100+28,7. Nutitelefon vastab kirjalikult mõne sekundiga
00:10:16 Ühikute teisendamine. Tanel Alumäe ütleb telefionile: 100 miili km-tes. Telefon vastab 160,934 . Neeme Raud kommenteerib kõrvalm, et ülitäpne.
00:10:27 Arvutiekraanile informatsioon, nutitelefon käes. KT Neeme Raud - Lisaks osakb telefon tuvastada aadresse ja saata päringuid maakaardi rakendustele, et kasutajal oleks kergem otsitavat sihtkohta leida.
00:10:35 Tanel Alumäe dikteerib telefonile aadressi: Gonsiori 27, Tallinn, edasi saadab päringu maakaardile, seletab, et seda näitab interneti kaardirakendus. Dikteerib: Algus Tallinn, lõpp Kihelkonna. Näitab nutitelefonis navigeerimisjuhised Tallinnast Saaremaale
00:11:37 INT Tanel Alumäe - Juhiseid annag Google Maps, mis oskab teha seda üle maailma, aga see meie kõnetuvastusrakendus..
00:11:47 KATE: kõnetuvastusrakendus (arvutiekraanil). KT INT Tanel Alumäe - ...tema sõnavaras on ainult Eestis olevad kohanimed
00:11:53 INT Tanel Alumeä - ja Tallinna tänavad
00:11:59 Tanel Alumäe ütleb telefonile: algus Tallinn, lõpp Varssavi, siis ma eeldan, et Varssavi asemel tuvastatakse midagi muud. Neeme Raud ütleb kõrvalt, et tuvastatakse Kassari, Estonia - kõlab samamoodi.
00:12:13 Kaablid aparaatidel, juhtmed. KT Neeme Raud - Arvutite ja kõnesüntesaatorite areng on tegelikult olnud maailmas loodetutust palju aeglasem
00:12:19 ARHIIV: kõnekeskus 1960-datel, algelised arvutid. KT Neeme Raud - Juba 1960-ndate keskel kõlas optimistlikke arvamusi nii NSVL-s kui USA-s, et masinate kõnelema õpetamiseks kulub veel umbes 5-6 aastat ja siis on see probleem lahendatud
00:12:33 INT Einar Meister (subt) - Kui see probleem oleks 5 aastaga lahendatud, siis oleks suur hulk uurijaid ilmselt tööta olnud
00:12:41 KATE: Einar Meister TTÜ foneetikalaboris, kõnetuvatusaparaat, diagramm arvutiekraanil. Tajukatsed. KT INT Einar Meister - Kõnesignaal on väga huvitav uurimisobjekt ja väga keeruline uurimisobjekt. Tal on erinevad variatsioonid, mis võivad olla põhjustatud erinevatest allikatest...
00:13:05 INT Einar Meister - ja see ongi probleem, miks ei ole ideaalselt toimivat kõnetuvastust, kõnesünteesi ja misk ikkagi uurijatel on jätkuvalt tööd selle kallal
00:13:13 ARHIIV: algeline kõnetuvastusaparaat, algeline arvuti (raal) (1985) (subt). KT Neeme Raud - Eestis hakati kõnetuvatustega tõsisemalt tegelema 1980-ndatel aastatel, tollaste suurte raalide abil. Kaasaegsem lähenemine tuli selle aastatuhande alguses.
00:13:23 Inimesed kontoris arvutite taga. KT Neeme Raud - Ning kui osalt võib ju arvata, et on tegu filoloogilise alaga, toimub töö selles vallas just küberneetikainstituudis.
00:13:33 Kõnetuvastusrakendus arvutis, Einar Meister arvuti taga. KT Einar Meister - Kõneteaduslikud lähenemised või mudelid ei ole sugugi alati sobivad rakendusteks tehnoloogilistes süsteemides
00:13:45 INT Einar Meister (subt) - ja nii ongi, et kõnetuvastus on sisuliselt üks statistiline meetod ja selleks on meil vaja suurt hulka kõnekorpusi, sobivalt töödelda kõnesignaali, et leida sealt sobivaid tunnuseid ja kasutada klasterdus algoritmi, et kõneüksusi sealt leida
00:14:11 KATE: TTÜ foneetikalabor, kõnetuvastus, Einar meister arvuti taga. KT INT Einar meister - ja keeleteaduse osa seal on suhteliselt väike. (N. raud) . Et keel muudetakse omamoodi statistiliseks mudeliks?
00:14:30 INT Einar Meister - Nii statistiliseks mudeliks või mingisuguste lõpliku arvu parameetrite abil kirjeldatavateks objektideks
00:14:39 TTÜ foneetikalaboris Einar Meister, kõnetuvastus. Diagramm arvutiekraanil. KT Neeme Raud - Et arvuti hakkaks keeli mõistma, tuleb sinna esmalt sisestada väga palju teksti näiteid, sest inimesed räägivad väga erinevalt. Näidete abil luuakse erinevaid akustilisi mudeleid. Kui arvutile teha selgeks vaid ühe inimese kõne, hakkaks ta ilmselt väga palju vigu tegema
00:15:00 INT Einar Meister - meie mudelid on treenitud umbes 1000 erineva inimese kõnematerjali põhjal
00:15:09 Tanel Alumäe tahvli juures, kirjutab tahvlile sõnu. KT Neeme Raud - Tanel Alumäe on erialalt insener ja nii nagu nutitelefonilahendustest kuulda oli, vaatab ta keelt väga tehniliselt
00:15:19 INT Tanel Alumäe (subt) - Tänapäeval on kõnetuvastus arvutiteaduse ala. Olin järeldoktorantuuris ühes laboris Parntsusmaal, kus loodi vene keele tuvastussüsteem niimoodi, et keegi süsteemi loojatest ei osanud vene keelt. Kõnetuvatussüsteemi loomiseks pole praktiliselt keelest vaja midagi teada. M. Raud - on vaja lihtsalt teha statistilisi mudeleid
00:15:52 KATE: kirjatähtede kirjutamine paberile. Kõnetuvatus (diagramm arvutiekraanil), Tanel Alumäe tahvli ees, kirjatähtede kirjutamine (käekirja tuvastus). KT Tanel Alumäe - Kõnetuvastus on väga sarnane käekirja tuvastusega. Ma demonstreeringi seda arvuti treenimist käekirja tuvastusega, sest põhilised algoritmid on täpselt samad ja sellest on lihtsal seletamisel parem aru saada.
00:16:23 Tanel Alumäe - Käekirja tuvatustuse puhul luuakse samuti selline andmebaas, kus luuakse erinevate inimeste käsitsi kirjutatud tekst (kirjutab tahvlile: koer, kass, hobune). Iga sõna kohta on digitaalselt ka kirjas; koer, kass, hobune. Arvulie antakse ette lihtsalt selline (sõna)pilt. Esimeses faasis pol arvutil aimu, kus on tähtede piirid. Kui me neid pilte vaatame ja millistele sõnadele nad vastavad, siis me näeme - (näitab tahvlil tähted esinemist sõnades, ringitab ümebr). Kui selliseid näiteiod on 10 000-ndetes või miljonites, siis on olemas head statistilised algoritmid, mis võimaldavad leida automaatselt vastavuse nende digitaalselt väljendatud tähtede ja nede signaali lõikude vahel. Iga selline mudel võimaldab meil öelda, et kui meil on migi käsitsikirjutatud sõna lõik (kirjutab näite tahvlile)
00:19:27 INT Tanel Alumäe - Kõnetuvastuse puhul on selliste piltide asemel kõne signaal, natuke erinev on tunnuste erladamine sellest signaalist, aga põhimõte on täpselt sama, et statistiliselt leitakse need seaduspärasused ja iga hääliku mudel suudab öelda, et see on just minu häälik (joonistab skeemi tahvlile)
00:20:14 Kõnetuvastus-aparaat. Server. Nutitelefon käes. KT Neeme Raud - Kui suur eestikeelne sõnade arv arvuti mälus praegu on, mille abil need integraalid on loodud? KT Tanel Alumäe - Kokku on seda materji, mida me tuvastamiseks kasutame, umbes 70 tundi. N. Raud - Kui hästi arvuti eesti keelt tuvastada oskab?
00:20:45 INT Tanel Alumäe - Alati oleks parem kui oleks veel rohkem andmeid, aga paraku on niimoodi, et kui meil on andmebaas teatud piirist suurem, siis selleks, et tuvastusvigade arv kahaneks 10 %, siis peame treeningandmebaasi 10 korda suurendama.
00:21:11 Tanel Alumäe tahvli ees seletemas. KT Neeme Raud - Akustilised mudelid on aga vaid üks osa kõnetuvastusest. Teine oluline valdkond on keelemudelid, mis ütlevad, millised sõnad keeles esinevad ja kuidas neid omavahel kombineeritakse.
00:21:23 INT Tanel Alumäe - Kui oleks ainult akustiline mudel, siis sellise sisendi tõlgendamiseks on väga palju variante (kirjutab tahvlile näite ja räägib). Kui arvuti ei tea, millised sõnad eesti keeles esinevad, siis võib ta sisendit tõlgendada valesti. Keelemudeli ülesanne on kirjeldada, millised sõnad keeles esinevad ja seda tehakse suurte tekstikorpuste põhjal - ajalehetekstid, ilukirjanduslikud tekstid, teadustekstid ja samuti käsitsi transkribeeritud kõneandmed ja arvutatakse sealt statistika, millised sõnad kõige sagedamini esinevad
00:22:49 INT Tanel Alumäe - Siis me saame seda otsinguruumi juba väga palju kitsendada (kirjutab näite tahvlile). Eesti keeles on liitsõnade moodustamine liberaalne ja liitsõna "kassatuled" (kas sa tuled) võib täitsa esineda. Nii et ainult sõnade sagedusstatistikast ei piisa. Tuleb ka vaadata seda, kuidas neid sõnu omavahel kombineeritakse
00:23:36 Kõnetuvastus arvutiekraanil. Andurid kindaga käe küljes. KT Neeme Raud - Vead tekivad sageli sellest, et inimesed ei häälda sõnu korralikult välja. Selle kohta, milline on minu artikulatsioon, teeme kohe katse
00:23:49 Neeme Raud 'i käes kinnas ja sellel andurid tema kõne artikulatsiooni määramise testimiseks. Andurite panemine suu ümber. Neeme TTÜ foneetikalaboris. KT Neeme Raud - Kui need klemmid mu suu juurde pannakse, siis mida selle abil välja selgitatakse. KT INT Einar Meister - liimime suu ümber 6 andurit ja kui hääldada I, E või O, siis peaksime andurite liikumist ekraanil nägema. Koos suu liikumisega salvestame ka kõnesignaali ja hiljem saame uurida kõnesignaali sünkroonis erinevate andurite liikumistega. Siis näeme, kuidas ühe või teise anduri liikumine ehk ühe või teise artikulaatori liikumine mõjutab kõnesignaali ja me saame erinevate häälikute artulatoorsed tunnused.
00:24:36 Neeme Raud spl, andurid suu ümber ütleb näidisteksti, tal palutakse öelda erinevaid häälikuid ja vaadatakse siis tulemust ekraanil. Einar Mets kommenteerib seda
00:25:04 Lya Meister istub arvuti taustal. Einar Meister foneetikalaboris. KT Neeme Raud - Lya Meister on peamiselt vaadelnud eesti keele keerukust vene keele kõnelejate jaoks
00:25:13 vene noormees loeb kõnetuvastamiseks lauseid: Kõhutuuli trotsides läks paat merele. lapse rõõmu pärast olen valmis paljuks
00:25:18 Kõnetuvastus arvutiekraanil. Einar Meister foneetikalaboris. KT Neeme Raud - Abivahendiks erinevate aktsentide uurimisel ongi see artikulograaf, mille abil saab jälgida keele suus liikumist - keele kõrgust ühe või teise vokaali hääldamisel ning siis võrrelda eestlaste ja muulaste häädusharjumusi ja selle põhjal aidata keeleõppes artikulatsiooni paika panna. Lya Meisteri teiseks uurimisvaldkonnaks on võõrkeelse inimese keele taju ja eesti keeles on siin üsna mitmeid komistusmomente.
00:25:46 Kõnetuvastus arvutiekraanil. KT INT Lya Meister - Ka mulle oli üllatus...
00:25:51 INT Lya Meister, teadur, TTÜ Foneetika ja kõnetehnoloogia labor (subt)- et inimesed tihtilugu ei erista välteid. Minu uurimusest tuli ka välja, et venelased üsna hästi eristavad I-II väldet, aga II-III välde ei eristu praktiliselt ei taju poole pealt ega ka hääduses. Näiteks, nad ei erista koli, kooli, kooli (III v). See on raske probleem, näiteks kirde-eestlastele, venelastele seda enam.
00:26:25 Neeme Raud foneetikalaboris koos Einar Meisteriga. Suu ümber artikultsiooniandurid. KT neeme Raud - TTÜ foneetikalabori juht Einar Meister on eestikeelse kõne analüüsiga tegelenud 20 aastat. Temagi sõnul on meie keele üks raskemaid kohti välted, mille olemust pole isegi eestlaste seas seni lõplikult selgeks räägitud
00:26:46 INT Einar Meister - Vanem Ariste ajastu selgitus on selline, et eesti keeles on lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalid, et vädete eristamine käiks just kui rõhulise silbi vokaali kestuse järgi. Selgub, et see asi nii lihtne ei ole. II ja III välte eristamise juures on väga olulised hoopis kahe silbi kestussuhted ja saame II-vältelisest sõnast sünteesida III-vältelise sõna, mitte esimest vokaali pikendadades, vaid teise silbi vokaali lühendades
00:27:54 Neeme Raud stand NY tänaval - Siit NY-st, mis tavatseb end maailma pealinnaks nimetada, paistab Eesti kätte väga väikese kübemena maailma kaardil ja kui suurrahvastele öelda, et meil on sellele vaatamata olemas oma keel ja kultuur, kehitavad nad sageli lihtsalt õlgu, et ikkagi olete väikesed. Väikesed, aga visad ja saanud muuhulgas oma keele nähtavalt maailma infotehnoloogia kaardile ja seda osalt tänu TTÜ kõnetehnoloogia- ja foneetikalaborile, mida täna külastasime
00:28:22 Lõputiitrid
00:28:37 (c) Eesti Teadusagentuuur / Estonian Research Council, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe
00:28:41 Logod: Teadusaasta, miks.ee
00:28:44 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2012
00:28:50 Saate lõpp
Faili nimi: 2012-002880-0026_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_KONETUVASTUS.MXF
Indeks: 2012-002880-0026
Kestus: 00:28:50
Registreerimise kuupäev: 06.04.2012
Registreerimise aeg*: 2012-04-06 15:05:52
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;