ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Kliimamuutuste mõju taimedele

Saada link

Video

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 43
Kestus: 00:28:30
Indeks: 2013-002880-0043
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 21.03.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide:vajuta siia
00:00:00 Päike sinises taevas, tammeksad.
00:00:06 Astrid Kannel (stj, subt) saate avastand - Tänapäevased kliimamudelid räägivad küll sellest, kuidas kliima mõjutab taimi, kuid praktiliselt üldse ei arvesta sellega, et ka taimed ise võivad mõjutada kliimat, et taimed on kohanemisvõimelised ning näiteks on suutelised stressihormoonide abil teineteisega suhtlema. Kui röövik krõmpsutab puulehte, saadab ohver oma liigikaaslastele hoiatussignaali.
00:00:25 INT Ülo Niinemets - Taim nagu karjub appi, lõhnasignatuurid on väga keerulised.
00:00:31 Saatepea
00:00:54 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, aparaadid, inimesed, Ülo Niinemets, sünajalg uurime alla purgis (taimede stressihormoonide uurimine). Ülo Niinemets seletab Astrid Kannelile. KT Astrid Kannel - Ülo Niinemets juhib keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskust ENVIRON, mis koondab Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi. Niinemets uurib taimede stressihormoone, võib ka öelda, et ta uurib taimede keelt. Stressihormoonid võimaldavad taimedel omavahel suhelda, aitavad kohaneda ja ellu jääda.
00:01:16 taime stressihormooduse uurimine, taim purgis vedelikus, teadlased ruumis, taimed. KT Astrid Kannel - Niinemetsa uurimistöö üks peaeesmärke on taimede kohanemisvõime sissekirjutamine kliimamudelitesse. See muudaks need täpsemaks ja hoiaks ära suisa absurdsed ennustused.
00:01:26 Amazonase jõgi, väike ahv puu ostas, banaanipuu, jõepaat, krokodill jões, paadisõit jõel, troopilised linnud. KT Astrdi Kannel - Ühe varasema kliimamudeli kohaselt näiteks peaks Amazonase vihmametsade asemel asuma täna kõrb. 00:01:34 KT INT Ülo Niinemets - Üks asi, mis Amazonase vihmametsi puudutab ja paljusid teisi kliimamudelite asju, on see, et nendes mudelites ei arvestata tegelikult biosfääri veel piisaval määral.
00:01:48 INT Üle Niinemets, taimefüsiloogia professor (subt) - Taimestikuga arvestamine on suhteliselt pinnapealne, see võiks olla palju parem. Me oleme üks uurimisrühmadest, kes seda teevad.
00:01:56 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, uksel kiri: Fütotron, uks avaneb, ruumis uurimise all olevad taimed pottides. Eksootilised taimed. Liivane põld, kuivanud (stressis) taimed põllul, vihmuti kastab põldu.Roheline köögiviljapõld. KT Astrid Kannel - Stressis taim on võimeline end kokku võtma ning ellujäämise korral võib saada hoopis temast kliima muutja. 00:02:04 KT Ülo Niinemets - Kui hakkab stress taimele mõjuma, siis mis taim teeb - ta hakkab sellele stressile, seal toimuvad struktuursed, füsiloogilised muutused taimes ja taim kohaneb selle uue tingimusega.
00:02:19 Vihmamets, sõnajalad, liivane põld. KT INT Ülo Niinemets - Ja ta saavutab oma protsessi. Kõigepealt stressi tingimustes protsessi kiirus väheneb,
00:02:27 INT Ülo Niinemets (subt) - Kas või seesama süsiniku sidumise võime - fotisüntees, see väheneb, kasvukiirus väheneb. Aga kui taim nüüd on kohanenud, siis nendes samades tingimustes, kui näiteks on natuke kuumem, siis see taim kohaneb ja ta saavutab peaagu samasuguse protsessi kiiruse nagu tal oli enne seda stressi.
00:02:40 KATE: Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, taimede stressihormoonide uurimine, uuritav sõnajalg potis. KT INT Ülo Niinemets - Nendes globaalsetes mudelites praegu õldse ei arvestata selle kohanemisega. Isegi kui me saaksime kas või kõige primitiivsemal viisil nendesse mudelitesse viia, see on juba suur samm edasi. Iga keskkonnafaktor, mis on optimaalsest erinev, tekitab stressi. Temperatuur on üks faktor. Valguse kättesaadavus - on teda palju, on teda vähe
00:03:02 INT Ülo Niinemets - Kui taim jääb varju, ta üritab, ta hakkab pikkaks venima, see on fütokroomne reaktsioon, ta üritab nagu rohkem valgust saada.
00:03:11 KATE: kartulite pritsimine põllul, traktor, õitsev kartulipõld. KT INT Ülo Niinemets - Toitainete kättesaadavus, kas on piisavalt, võibolla tenekord on liiga palju. Väga tihti väetame üle, ega see ka taimele hästi ei mõju. See on selline abiootiline stress, keskkonnastress. Lisaks sellele on ka bioloogiline stress ja üks selle alaliike on konkurents. Kaks taime kasvavd kõrvuti ja nad konkureerivad samade keskkonnaressursside pärast.
00:03:42 KATE: mets, põder sööb puuoksi, põder udus metsa ääres. KT INT Ülo Niinemets - Üks taim üritab saada juurtega seda lämmastikku sama valguse pärast. Taimi söövad mitmesugused rohusööjad-loomad alustades putukatest kuni põdrani ja elevandini välja.
00:03:52 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, uuritav taim lampide all purgis, diagramm arvutiekraanil, uuritav taim purgis, taimede näitajada arvutis tabeis. KT Astrid Kannel - Stressis taim hakkab tootma stressihormoone. 00:03:57 KT INT Ülo Niinemets - Mistahes selline stressiilming käivitab terve rea kaskaadi reaktsioone ja nende reaktsioonide suhteliselt alguses on mitmesugused sellised protsessid, mille tulemusena vabanevad lenduvad ühendid. Kui me alustame sealt kõige algusest, siis selliseid esimesi stressi reaktsioone on vabade rasvhapete vabanemine membraanidest.
00:04:25 INT Ülo Niinmets (subt) - Ja taimes on alati on olemas ka sellised aktiivsed sellised ühendid nagu lipooksügenaasid. Need on sellised ensüümid, mis reageerivad nende vabade rasvhapetega. See reaktsioon on mitu sellist vaheprotsessi ja selle tulemusena moodustab ka selline ühend ka selline ühend nagu jasmoonhape, mis on üks hormoon. Ja kui see metüleeritakse - metüül ja jasmonaat, see on lenduv hormoon, mis käivitab väga palju reaktsioone. See on klassikaline bioloogilise rünnaku signaalmolekul.
00:04:53 Murutraktor niidab muru. Muru niitmine niidukiga. (anonüümne), vikatiga rohu niitmine. KT Astrid Kannel - Üks stressihormoon näiteks on spetsiifiline purustatud muru lõhn, mida tunneme, kui oleme niitnud muru, vanem mee niidab vikatiga rohtu. 00:05:02 KT INT Ülo Niinemets - Lisaks sellele lipoksügenaasi raja käigus eraldub aldehüüde. Tavaliselt on nad 6 süsiniku molekuli pikkused, nim. ka C6 aldehüüdid ja need vabanevad. Nende teine nimi ona ka veel rohelise lõhna molekulid. See on see lõhn, kui me rohtu käe vahel pigistame või heina niidame. Ja see samamoodi võetakse teiste taimede poolt vastu ja see on signaaliks, et midagi on kuskil kahjustatud. See on seal üsna alguses.
00:05:46 INT Ülo Niinemets - Siis üsna alguses veel selline ensüüm nagu pektiinmetüül-esteraas hakkab tööle. See töötab taimeraku seintes.
00:05:53 KATE: Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, labor, andmed arvutis.. KT INT Ülo Niinemets - ...need on natuke teistsugused molekulid, need on metüleeritud, CH3 jääk on seal peal. Ja nüüd stressi tingimustes aktiveerub pektiinmetüül-esteraas, lõikab ära selle metüülijpi sealt ja taimelehed hakkavad eritama metanooli.
00:06:13 istanduse kastmismasin sõidab taimede vahel. Viljapuu, banaanipuu, korjatud banaanid käru peal, rohelised banaanikobarad. KT INT Ülo Niinemets - Taimed on maailmas kõige suuremaks metanooli allikaks. 00:16:17 KT Astrid Kannel - Stressihormoonid käivituvad ka viljades, kui on aeg anda märku kui ollakse küpsed. 00:06:23 KT INT Ülo Niinemets - Misk banaan läheb kollaseks - etüleen käivitub. Etüleen on jälle teistsugune lõhnamolekul, kõige esimene lenduv hormoon, mis üldse leiti.
00:06:37 INT Ülo Niinemets - Juba 1930-ndatel avastati kõige esimene lenduv hormoon. Siis oli üsna kurioosne, et mõnda aega hiljem saadi Nobeli preemia kui leiti selline ühend nagu NO, lämmastikoksiid, loomarakud eritavad seda, ka meie, kui me oleme stressis, hakame eritama NO-d. Selle eest anti Nobeli preemia, seal öeldi, et kõige esimene üldse, mis on avastatud, lenduv hormoon, aga taimedes oli juba see ammu teada.
00:07:06 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, teadlased masina ümber, diagramm arvutis, uurimise all taim purgis. KT Astrid Kannel - Aga see kõik on alles stressireakstiooni algus, edasi tulevad keerilisemad molekulid. 00:07:12 kT INT Ülo Niinemets - See tähendab seda, et teatud geenid aktiveeritakse nende ühendite toimel ja taimed hakkavad sünteesima spetsiifilisemais lõhnamolekule. Need on tavaliselt sellised mitmesugused terpenoidsed ühendid.
00:07:25 INT Ülo Niinemets (subt) - Terpenoidne kõige lihtsam ühend meil on C5-ühend isopreen. Isopreen on 5 süsiniku aatomiline molekul. Kui paneme 2 iopreeni jääki kokku, siis saame sellise ühendi nagu monoterpeenid.
00:07:42 KATE: Ülo Niinemets Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse laboris. KT INT Ülo Niinemets - Monoterpeenid on tavaliselt tüüpilised lõhnaõlides.
00:07:47 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, uuritav taim lampide all purgis, teadlased uurivad. KT Astrid Kannel - Lõpupoole moodustuvad ühendid, mis ei lendu. 00:07:52 KT Ülo Niinemets - Kui me veel kaugemale läheme, siis saame ühendid,
00:07:55 INT Ülo Niinemets - ...mis ei ole lenduvad - karatinoidid. Need on väga vajalikud. Vitamiin-A saame porgandist, beeta-karoteeni.
00:08:03 arvutigraafika: maakera pöörleb. Metsad (aerovõte), maailma kaart, maakera. KT Astrid Kannel - Kõrge reaktsioonivõmega lenduvaid süsinikuühendeid tootes aitavad taimed kaasa nn halva osooni tekkele, kusjuures mitu korda rohkem kui inimene seda teeb. Ja paljud taimed emiteerivad kõnealuseid ühendeid millegipärast isegi ilma igasuguse stressita. Kui suur on taimede roll halva osooni tekkimisel täpsemalt, seda Niinemets alles uurib.
00:08:29 arvutigraafika: Maa osoonikiht (illustreeriv), maakera pöörleb. Skeem: Maa stratosfääris olev osoonikiht. Troposfäär (maapinna lähedane õhukoht, illustreeriv) KT INT Ülo Niinemets - Osoon on kasulik kui ta on meist hästi kaugel stratosfääris. Stratosfäär on meist 50-60 km kaugel ja seal osoon neelab inimestele kahjulikku UV-kiirgust. Aga see osoon, mis on meil siin maapinna läheduses õhukihis troposfääris, selles õhus, mida me sisse hingame, seal on osoon kahjulik.
00:08:50 Valged pilved sinises taevas (kiirendusega).Tumedad pilved liiguvad taevas (kiirendusega). KT INT Ülo Niinemets - Osoon on tugev keskkonna mürk. KT Astrid Kannel - Halb osoon tekib kui taimede lõhnaained reageerivad lämmastikoksiidiga.
00:09:00 Inimesed linnatänaval, tramm, jalgratturid. KT INT Ülo Niinemets - Ja see protsess läheb omakorda edasi, osooni moodustumine on ainult üks asi sellest,
00:09:06 INT Ülo Niinemets (subt) - reaalselt, kui orgaanilised ühendid reageerivad, nad oksüdeeruvad omakorda ja hakkavad kondenseeruma. Tekivad peenosakesed, mis samamoodi meie tervist kahjustavad ja võivad veel ka suuremaks kasvada, moodustada lõpuks pilvede kondensatsioonituumi. Üks osa, millest räägime, on aerosoolide teke, nende peenosakeste teke atmosfääris ja ka pilvede teke. Tänu taimstele emissioonidele räägime ka taimede rollist globaalse kliima kujundamisel.
00:09:39 KATE: kruusatee metsa ääres, puuladvad, Järvselja mast metsas. Masti ronimine. Vaade tornis metsale. Aparatuur masti otsas. Masti alla olev uurimismajake, kus on arvuti, arvutipildid. Järvselja mast. KT INT Ülo Niinemets - See on väga põnev uus uurimistemaatika. 00:09:43 KT Astrid Kannel - Stressi toimel eralduvaid ühendeid monoterpeene ehk sinist vine, mid me mõnikord metsakohal näeme uurib Järvseljal Maaülikooli saksalsest taimefüsiloogia osakonna vanemteadur Steffen Noe. Õge pea hakkab ta seda tegema Järvseljale rajatava 130 m kõrguse hiigelmasti abil. Siin on veel vana, madalam mast, mille ostas spetsiaalse torukese abil õhku imetakse ja seda siis masti all arvuti abil analüüsitakse. Noe uurib, milliseid aineid taimed õhku paiskavad, kuidas taimed pilvi moodustavad ja kuidas ühus toimuv omakorda taimi mõjutab.
00:10:22 Järvselja mast, Steffen Noe selle tipus puude vahel. Vaade mastist metsale. KT INT Steffen Noe - Kui me vaatame siin ümbruses, siis me näeme ilusaid leht- ja oksapuid. Kõik need liigid, mida me siin näeme, on monotorpeeni emiteeriv taim.
00:10:36 INT Steffen Noe, taimefüsioloog (subt) - Neid emiteerivad keemilsd ained, mille kaudu õhukeemia kaudu tekivad osakesed. Nende osakeste segu, mis läheb atmosfääri piirkihile, siis seal tekivad pilved.
00:10:50 Steffen Noe Järvselja mastis aparaadiga toimetamas. KT Astrid Kannel - Noe sõnul kõnealused uuringud andma põllu- ja metsameestele aimu mida tasub üldse kliimamuutusi arvestades tulevikus kasvatada, metsaks istutada ehk mis meil üldse tulevikus korralikult kasvab. 00:11:07 KT INT Steffen Noe - Miiline liik tuleb 50-100 aasta jooksul üles kasvama. Kas läheb vaja uusi metsakorraldusaktsioone.
00:11:22 INT Steffen Noe - ... või tööd läbi viia, see on üks praktiline tulemuse sellest.
00:11:27 Astrid Kannel ronib Järvselja vaatlustornist alla, koos Steffen Noega, vaatlustorni majakese juures. KT Astrid Kannel - Üllatusena on Steffen Noele tulnud asjaolu, et biosfääri ja atmosfääri vastastikmõju mudelisse on lisandunud ooramatu oluline mõjutaja - puude alumine, madalama taimestiku kiht.
00:11:43 andmed arvutiekraanil
00:11:45 INT Steffen Noe - See on küsimus, kas meil on üks faas muld, teine on mets ja siis on atmosfäär. Aga siin tuli välja, et meil on üks tase veel juures, metsa alus.
00:12:07 mets, rohelised puuladvad, vaigused kuusekäbid puul
00:12:13 Astrid Kannel stand botaanikaaias - Stressihormoonide tootmine on üksjagu keeruline taimede ja tegelikult ka taimede ja putukate vaheline signaalide süsteem. Taim, mida rünnatakse võib teatud ühendeid emiteerides kutsuda kohale putukad, kes omakorda ründavad ründajaid.
00:12:27 Röövikute poolt ära söödud tammelehed oksal, rohelised tammetõrud, inimese käsi hoiab oksa. KT INT Ülo Niinemets - Teine asi on see, et
00:12:34 INT Ülo Niinemets - need ained on signaaliks omakorda putukatele ja lindudele, kes söövad neid röövikuid ja parasiitsetele kiletiivalistele, eks tulevas ja munevadki oma munad nendesse tamme ründavatesse röövikutesse
00:12:48 röövikute poolt söödud tammelehed, noored tammed, sõitev rong paistab läbi puude. KT Astrid Kannel - Kui stress on liiga tugev ning taim uute oludega kohaneda ei suuda, siis ta sureb. Kuid halvimast võib päästa võime ennast ise amputeerida. Ka see on seotud stressihormoonidega.
00:13:07 NT Ülo Niinemets (subt) - Võib juhtuda ka seda, et stress on tegelikult nii tugev, et ei olegi midagi teha enam. Kui seen on selle küljes juba seal taimel. Seda nimetatakse ka programmeeritud rakusurmaks ehk autoamputatsioon, et taime jaoks on võibolla pare hoopis see leht minema visata. Las see seen siis seal olla, aga seen ei saa enam suhkrut ega midagi, ta leht kukub ära küljest. See programmeeritud rakusurm ka kõigil heitlehistel puudel käivitub sügisel. Need lehed ei kuku tegelikult ise ära. Selleks on vaja, et need stressihormoonid hakkaksid tööle.
00:13:44 KATE: nupu keeramine, Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, uuritav taim purgis. KT Ülo Niinemets - Stress on taime tavaline igapäevane nähtus. Korraga võib olla ka mitu stressi või üks lõpeb ja algab kohe teine.
00:13:55 INT Ülo Niinemets - Stress on evolutsioonis liikumapanevaks jõuks.
00:14:00 mõõtesüsteemid Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse laboris, katsealune taim purgis. KT INT Ülo Niinemets - Siin on meie põhiline mõõdusüsteem, mis koosneb klaasist kambrist, tal on roostevabast terasest põhi. See klaas on eriline selle poolest, et ta on kahekihiline, õhumullid liiguvad sellepärast, et siin käib vesi ringi.
00:14:18 INT Ülo Niinemets - koos veega on mõned õhumullid. Siina all n näha termostateeritav süsteem, me saame siin temperatuuri hoida. KUi me lihtsalt paneksime taime siia klaaskupli alla ja paneme valguse põlema, siis läheb olukord siin väga kuumaks. Siis on tal tohutu stressiolukord. See on isetehtud süsteem koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. See on maailmas selles mõttes unikaalne süsteem, et sellega me saame sisuliselt kõiki neid lendavaid ühendeid mõõta.
00:14:46 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse labor. Taim purgis lampide all. KT Astrid Kannel - Aparaadis tekitatakse taimele just sedasorti stress, mida uurida soovitakse. 00:14:52 KT Ülo Niinemets Siin on võimalik näiteks...
00:14:57 INT Ülo Niinemets (näitab ja räägib) - me saame siit keerata temperatuuri nii palju kui me tahame, saame valguse intensiivsust muuta, paneme ta pimedamasse natukene
00:15:01 KATE: taim purgis lampide all. KT INT Ülo Niinemets - Me kõigepealt mõõdame sellel taimel sellist normaalset, mittestressis olukorda, kui ta on õnnelik ja siis me saame talle stressi tekitada. Näiteks meil on osooni generaator. Taimele on samamoodi kahjulik sissehingatav osoon. Saame talle osoonilaksu anda. Saame temperatuuri tõsta, paneme 40 kraadi või 45 kraadi, kuumašoki anname talle. Me uurime taime vastuseid ja siis me kogume seda õhku. Meil on siin süsihappegaasi analüsaator ja veeauri analüsaator.
00:15:53 KATE: aparaadid, teadlased ruumis, andmed arvutiekraanil. KT INT Ülo Niinemets - See on nagu pidevvoolusüsteem, mis tähendab, et me lihtsalt ei pane kinni seda purki j ongi kõik, vaatame palju väheneb. Õhk läheb sisse, õhk läheb välja. Mõõdamegi sisseminevas õhus süsihappegaasi ja veeauru kontsentratsiooni ja väljatulevat. Ja siis selles väljatulevas ja sisseminevas õhus me saame vajaduse korral mõõta ka nende lenduvate õhendite sisaldust
00:16:12 INT Ülo Niinemets - Selleks me kasutame siin sellist riista, mille nimi on prooton-transpordireaktsiooni massi spektomeeter. Tema on paras külmkapi suurune riist. Miks seda nimetatakse prooton-transpordireaktsiooni spektomeetriks, on see, et tegu on keemilise ionisatsiooniga. Mõõdetakse keemiliselt ioniseeritud selle orgaanilise olendi molekuli ja talle pannakse üks prooton juurde. See prooton tuleb protoneeritud veest. Sinna pannakse vesi sisse, puhas vesi hästi. Vesi ioniseeritakse, protoneeritakse, tekib H3+ - protoneeritud vesi. See prooton selle küjest hüppab selle lenduva ühendi molekuli külge, tekib protoneeritud lendava ühendi molekul, massiarvuga - ühe võrra suurem kui see tavaline mitteprotoneeritud ühend ja selle kontsentratsiooni me mõõdame.
00:17:03 KATE: Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse labor, uuritav taim prgis. KT INT Ülo Niinemets - Me saame väga kiiresti mõõta nende ühendite kontsentratsiooni, see lahutusvõime on sekundites
00:17:13 INT Ülo Niinemets - Vaatamata selle, et ta on väga tundlik ja me saame korraga mõõta mitmeid erinevaid masse, tema puuduseks on see, et tal ei ole selektiivsust. Me rääkisime nendest monoterpeenidest, tohutult keemilised segud, aga nende kõigi molekuli mass on üks ja sama - 136. Monoterpeenide korral me näemegi seda ühte massi. Me ei saa eristada näiteks limoneeni alfapineenist, ei saa seda spektrit eristada.
00:17:38 INT Ülo Niinemets - Selleks me kasutame teist aparaati, mille nimi on gaaskromatograaf mass- spektromeeter. Massispektomeeter on detektor, millega mõõdame neid
00:17:54 kromatogramm arvutiekraanil + lts INT Ülo Niinemets - See on tüüpiline kromataogramm, mida me näeme sellistest taimsetes segudest. Iga piiks siin vastab ühele ühendile: alfapineen, betapineen jne., see on selline tüüpiline taimede lõhnasegu, mis taimedest välja tuleb.
00:18:13 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse labor, Ülo Niinemets taime juures, teeb sõnajala lehe katki. KT Astrid Kannel - Mõõdame näiteks rohelise rohu lõhna, mis tekib, kui taim on pruks rebitud.
00:18:19 INT Ülo Niinemets (näitab arvutiekraanil) - Me tegime selle stressipulsi talle. See on selline kiire stressimoment. Nüüd me näeme, kuidas ta venib, ta enne oli ju nullis ja nüüd ta on ikkagi tükk maad kõrgemal.
00:18:31 KATE: arvutiekraanil diagramm + lts Ülo Niinemets näitab Astrid Kannelile arvutiekraanil. KT INT Ülo Niinemets - Siin me näeme rohelise lehe lenduvaid ühendeid, kollane on kõige dominantsem, lipoksügenaasi rajaprodukt ja siis tulevad teised, mida on väiksemas proportsioonis, mis on roosaka värviga tehtud, massiarvuga 83, 85, 99. Need on ka lipoksügenaasi rajaproduktid. Need 2 dominantset asja ongi rohelise rohu lõhn.
00:19:04 Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse Järvselja välilabor, kaski ja haabi niisutatakse masinaga. KT Astrid Kannel - Taimede konkurenstivõimet uuritakse ka tippkeskuse Järvselja välikatses, kuhu on sisse seatud ainulaadne välilabor. Konkreetsemalt uuritakse, mis juhtub taimedega, kui kliima muutub niiskemaks.
00:19:22 Astrid Kannel stand Järvseljal - Lähema 50-100 aasta jooksul muutub Eesti õhk niiskemaks, umbes 5-30% ja arvatakse, et taimed hakkavad kasvama suuremaks, lehed muutuvad lopsakamaks,
00:19:34 KATE: Järvselja välilabor, puude niisutamine aparaatidega. KT Astrid Kannel - aga siin Järvselja laboris on tõestatud, et tegelikult ei pruugi asjad üldse nii minna. Seni on arvatud, et niiskes õhus taimedel veestressi pole, et nad hakkavad kudedesse ja mulda rohkem süsinikku siduma. Järvselja näitab, et tegelikult on vastupidi. Ja lõppkokkuvõttes kujundavad taimed CO2 tootmisega ka ise kliimat, nii nagu mõjutb kliima taimede kasvamist. 00:19:57 KT INT Anu Sõber - Meil on siin kõrgendatud õhuniiskuse eksperiment
00:20:04 INT Anu Sõber, ökofüsiloogia vanemteadur (subt) - ja me alustasime sellega 2006. Üliselt on see eksperiment seotud
00:20:09 KATE: Järvselja välilabor, taimede niisutaminem aparaadid. KT KNT Anu Sõber - kliimamuutustega. 00:20:14 KTAstrid Kannel - Kõrgendatud süsihappegaasi mõju taimedele ja kliimale on maailmas mõõdetud päris palju. 00:20:20 KT INT Anu Sõber - Samas on veeaurul sarnane efekt kasvuhoonegaasidega ja peale selle on veeauru õhus palju rohkem kui süsihappegaasi, aga seda polnud mitte keegi uurinud. Seda, kuidas mõjub õhuniiskus taimede kasvule ja kas nad kasvavad teisiti ja teistsuguseks kõrgendatud õhuniiskuse all või sis kuivemas õhus, selliseid uuringuid ei olnud enne üldse tehtud.
00:20:47 Järvselja välilabor, taimede niisutamine. Noored haavapuud, haavalehed värisevad puul. KT Astrid Kannel - Esialgsed tulemusd näitavad, et niiskuse suurenedes jäävad taimed hoopis kiduramaks. 00:20:56 KT INT - Kui me suurendasime umbes 7% õhuniiskust,
00:21:02 INT Anu Sõber (subt) - ...siis see tõi kaasa puude maapealse osa, just tüveosa kasvu vähenemise. Tüvi jäi väiksemaks ja ka puu kuju oli selline, et ta läks rohkem põõsataoliseks ja okslikuks.
00:21:18 KATE: Järvselja välilabor, noored puud, mees kõnnib aparaadiga, paneb aparaadi valmis, tesotab mõõtmisi. KT INT Anu Sõber - Metsandulikult oli näha, et see õhuniiskus mitte ei soodusta puidu juurdekasvu, vaid vastupidi. 00:21:28 KT INT Krista Lõhmus - Niisutatud aladel mulla hingamine väheneb, saadetakse vähem süsihappegaasi atmosfääri. Üllatuse moment on see, et me algselt arvasime, et nii süsihappegaas kui teised kasvuhoonegaasid, et õhuniisutusega võiks tegelikult nende atmosfääri suunamine suureneda. Ja ta vähenes. Me kartsime, et sealt võks tulla korralik metaani emissioon.
00:21:55 INT Krista Lõhmus, rakendus-ökoloogia professor (subt) -...kuna näit. kevadeti ja sügiseti on see muld siin õige liigniiske
00:22:01 KATE: Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse Järvselja välilabor, mees teostab mõõtmisi. KT INT Krista Lõhmus - Tegelikult metaan ei ole siin üldse probleemiks. Metaani hoopis salvestatakse mulda.
00:22:07 Järvselja välilabor, niiskuse mõõtmine. KT Astrid Kannel Üllatuslikult kolisid liigniisutatud taimed rohkem maa alla. 00:22:14 KT INT Krista Lõhmus Kõige suuremad üllatused tulidki meil maa all ja maa all toimus niisugune lugu...
00:22:21 INT Krista Lõhmus (subt) - Meie katsevariantides ei kasva ainult puud, seal on ka alustaimestik. Ja kui on nüüd mingisugune muutus, me võime seda nim. ka stressiks, näitkes suurenenud õhuniiskus, siis selge on see, et rohttaimed saavad reageerida kiiremini kui puud. Üldine reaktsioon oli selline, et väga suur osa sellest taimede produkstioonist läks maa alla ja see erinevus oli alustaimestiku osas 2-kordne.
00:22:52 Järvselja välilabor, niisutusala, taimede niisutamine. KT Astrid Kannel - Miks siis eikkagi ei ole Järvselja liigniisutatud taimed kasvanud lopsakamaks. Esialgsete vastuste kohaselt arvatakse, et kui õhus on rohkem vett, siis aurab ka taimest vett vähem välja, mis tähendab ka, et juurtel pole vaja mullast nii palju vett tõmmata. Nii saab aga ka taim vähem toitaineid, mis veega koos üles pumbatakse.
00:23:16 märjad rohulibled spl. KT INT Anu Sõber - See tähendab seda, et mineraalained liiguvad ju ka mullast taime ja taimelehtedesse sellesama veevooluga
00:23:28 INT Anu Sõber (subt) - ...ja kui see veevool väheneb ja samal ajal ka selles kohas, kus me uuringuid teeme, ei ole neid mineraalaineid mullas väga palju, siis võis juhtuda, et nende mineraalainete juurdevool ei ole piisav, seda jääb vähemaks kui varem oli.
00:23:45 Järvselja välilabor, aparaadid, katseaed, noored puud, niiskuseprits, ilmastikuandmed arvutis. KT Astrdid Kannel - Järvselja katseaias annab taimedele 7%-list lisaniiskust selleks spetsioolselt välja mõeldud agregaat. Niiskusepritsi mõjusfääri jäävad taimed moodustavad ringe tavaaia sees. Ainulaadse agregaadi mõtles välja Ameerika Ühendriikidest koju tulnud talent.
00:24:08 andmed arvutis
00:24:10 INT Jaak Sõber, ökofüsioloogia teadur (subt) - Minu kogemus oli 10 aastat opereerida Visconsini kõige suuremat välisõhu eksperimenti, mis tegeles süsihappegaasi lisamisega ja osooni lisamisega taimedele ja mis pindalalt oli 4 korda suurem kui see siin. Ma sattusid siia projekti niimoodi, et 2005, tegelikult juba 2003, 2004, 2005 käis suviti Ameerika saidi peal töötamas eelmise tippkeskuse juht Olevi Kull ja me saime temaga väga hea kontakti ja tema kutsus mu sisuliselt siia. Ja siis käivitus ka esimest korda see programm "Talendid koju" ja ma olin üks selle esimesi ohvreid.
00:24:45 Järvselja välilabor, noored puud, taimede niisutamine pritsiga. KT Astrid Kannel - Õhuniisutamise agregaati aga Ühendriikidest tuttava süsihappegaasi ja osooni lisajalt päris üks-ühele maha kirjutada ei saanud. 00:24:56 KT Jaak Sõber - Alguses ma proovisin lisada seda veeauru lihtsalt nedesse samadesse torudesse ja puhuda teda välja gaasina, aga see andis väga väikest efekti. Nii et selle udutamise ma pidin ise välja mõtlema.
00:25:10 INT Jaak Sõber (subt) - Selleks, et tõsta õhuniiskust 5-10% parimal juhul, on vaja nende puude jaoks, meil on siin umbes 200 puud, genereerida umbes 100 kg udu tunnis.
00:25:22 ilmastikuandmed arvutekraanil. KT INT Jaak sõber - Siin ekraanil jookseb see programm, mis juhib kõiki niisutusringe ja mis on välja töötatud Tartus.
00:25:30 INT Jaak Sõber (arvuti ees) - Siin on kõigepealt näha osa parameetreid ringis, nagu tuule kiirus, tuule suund
00:25:35 KATE: ilmastiku parameetrid arvutiekraanil. KT INT Jaak Sõber - ja samuti ringi sees olev niiskused ja temperatuurid
00:25:42 INT Jaak Sõber (arvuti ees) - Ja see ring, momoendil on ventilaator sisse lülitatud.
00:25:46 KATE: ilmastiku parameetrid, niisutaja andmed arvutiekraanil. KT INT Jaak Sõber - need rohelised ringid on klapid, mis on lahti ja nad on lahti just tuulepealsel küljel, tuule suund on märgitud noolega
00:25:53 INT Jaak Sõber - See programm võimaldab mitte ainult üksi vaadata, vaid ka ventilaatorit sisse-välja lülitada
00:26:06 KATE: niisutaja andmed spetsiaalses programmis arvutis. KT INT Jaak Sõber - Põhiparameetrid, mida me proovime selles ringis muuta niisutamise ajal, on võrrelda ringi sisemist niiskust ringi välise niiskusega.
00:26:15 Järvselja välilabor, andurid taimedel. KT Astrid Kannel - Samal ajal mõõdavad andurid taimedel, kui palju vett neil läbi tüve liigub.
00:26:24 Anduri taime ümbert võtmine, vidin ümber puutüve, mis mõõdab tüvevoolu. KT Priit Kupper - Siin on vidin, mis mõõdab tüvevoolu.
00:26:35 Priit Kupper, öksfüsioloogia vanemteadur (subt) (näitab ja seletab Astrid Kannelile) - Siin on küttekeha ja seda küttekeha soojendades on meil võimalik saada hinnangut selle kohta, kui palju taim vett kaotab. Kui taime tüves on veevool ja siit me kütame seda tüveosa, siis see veevool kannab ära selle soojuse. Ja see soojushulk, mis siia pidevalt juurde tuleb, annab meile teavet selle kohta, kui palju vett läheb siit läbi selle tüve.
00:27:02 KATE: andurid tüve küljes. KT INT Priit Kupper - Siin on 2 temperatuuri andurit, need on pisikesed nõelad, on siin puutüve sees
00:27:11 Priit Kupper (näitab ja räägib, Astrid Kannel tema kõrval) - Alumine mõõdab tõve temperatuuri küttekeha ees ehk sellist temperatuuri, mis puul endal on. Ja ülemine mõõdab seda temeperatuuri, mis on küttekeha all. Siin pidevalt hitakse 4 kraadist temeperatuuri erinevust. Ja kui tüves on suurem veevool ja see soojus kantakse siit kiiremini ära, siis tuleb pidevalt anda temperatuuri juurde, et see erinevus säiliks. Selle temperatuuri lisamise põhjal hinnatakse seda, kui palju taim kaotab vett
00:27:45 andurite panemine puutüve külge
00:27:49 Astrid Kannel saate lõpustand botaanikaaias - Tänapäeva kliimamudelid on juba ülikeerulised, kuid siiski on nad enamasti päikesekiirguse põhised. Selleks, et tulevikku adekvaatselt ette näha, tule arvestada palju rohkem ka taimede käitumisega ja loodetavasti suudavad just Eesti teadlased apnna nendesse uue aja kliimamudelitesse sisse need olulised täpsustused.
00:28:08 Lõputiitrid
00:28:20 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:28:25 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:30 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0043_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_KLIIMAMUUTUSTE-MO.MXF
Indeks: 2013-002880-0043
Kestus: 00:28:30
Registreerimise kuupäev: 21.03.2013
Registreerimise aeg*: 2013-03-21 17:25:39
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Kirjeldus

Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets uurib taimede stressihormoone ja on veendunud, et kui taimede kohanemisvõime lisada kliimamudelitesse, muutuksid need täna kasutatavatest oluliselt täpsemaks. Kümmekond aastat tagasi väitis ajakiri Nature, et tänaseks päevaks on Amazonase vihmametsade asemele tekkimas kõrbed. Niinemetsa sõnul on see vaid üheks näiteks kliimamudelitest, kus biosfääriga veel piisavalt ei arvestata. Stressihormoonid aitavad taimedel kohaneda, kuid on omal moel ka taimeriigi keeleks. Kui röövik asub tammelehte krõmpsutama, annab puu oma liigikaaslastele vaenlasest teada ja teised muudavad oma lehed kas kibedaks või kutsuvad kohale kiletiivalised, kes oma munad ründajasse munevad. “Püramiid” on külas Keskkonnamuutuste kohanemise tippkeskusel ja käib ära ka Järvselja vabaõhu katselaboris, kus on loodud omalaadne süsteem puude niisutamiseks, et uurida, mis juhtub meie metsadega, kui kliima Eestis niiskemaks peaks muutuma. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames ESFi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;