ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Jaak Panksepp

Saada link

Media

Kirjeldus

Ka rotid naeravad ja tunnevad end õnnelikuna - sellisele järeldusele jõudis aastakümneid kestnud uurimistöö tulemusena üks kuulsamaid psühholooge ja neuroteadlasi professor Jaak Panksepp. Seda polnud ükski teadlane varem väitnud ja Panksepp sai oma artiklitega teadusringkondades kohe tuntuks. USA Washingtoni osariigi ülikoolis töötav Panksepp on uurinud ka depressiooni ja selle põhjusi, kuid oma elutööks peab teadlane aju neurofunktsioonide täpse kaardi koostamist: tema hinnangul on kõigil imetajatel, ka inimestel, seitse liikumapanevat jõudu, mis sunnib neid tegutsema. Need on: otsing, raev, hirm, lust, hool, paanika ja mäng. Saate autor on Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, operaator Margus Malm, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 34
Kestus: 00:28:00
Indeks: 2013-002880-0034
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 17.01.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Laborirotid. KT Neeme Raud (ing k, tlgsubt-) - Need rotid on sellised, kui neid kõdistad, siis nad naeravad. KT INT Jaak Panksepp - Jah, need on väga sõbralikud kodurotid. Ei tahakski metskuid rentslirotte kõdistada
00:00:11 INT Jaak Panksepp, psühholoog ja neuroteadlane, Bowlnig Greeni Ülikool (subt) (ing k, tlgsubt-), paneb valge laboriroti valgele kitlivarrukale - Need rotid on ka dresseerimata sõbralikud. Nendega pole palju muret, eriti emastega. N. Raud - Kuidas neid te neid kõdistate ja naerma panete?
00:00:25 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-), samal ajal kõdistab rotti - Tuleb nendega sõbralik olla, selili keerata. Paistab, et see meeldib neile. Kui meil oleks ultraheliaparatuur, siis te kuuleksite nende kihistamist. Nii teeme kindlaks, kas nad on emotsionaalselt meeldivas ruumis.
00:00:44 Saatepea
00:00:58 Bowling Green, Ohio, USA (subt), Bowling Greeni Ülikooli välispl-d, üliõpilased ülikooli juures (efekt)
00:01:11 Laborirotid kastides
00:01:13 Neeme Raud (stj, subt) stand laboris - Kas teate, et ka rotid armastavad naeru kihistada? Mina ei teadnud ja ei teadnud maailmas eriti keegi, kuni asja hakkas uurima Eesti soost psühholoog ja neuroteadlane Jaak Panksepp.
00:01:24 Labororotid kastides, Jaak Panksepp kõnnib koridoris. Laborirotid kastides. KT Neeme Raud - USA-s elav ja töötav professor Panksepp on üks kuulsamaid eestlastest psühholooge ja neuroteadlasi maailmas. Rottide emotsioonide avastamine on ta üks tuntumaid panuseid teadusesesse, ent enne kui hakkame otsima vastuseid selle, mis muudab inimesi ja rotte õnnelikeks, ajame oma elutöö inglise keeles teinud mehega pisut emakeeles juttu.
00:01:53 INT Jaak Panksepp (subt) - Kuidas Ameerikasse tuli - Perekond oli Saksamaal umbes 5 aastat, olin 1-aastane, kui Eestist põgenesime. Läksime Poolasse, siis läksime Põhja-Saksamaale, olime Hamburgis pommitamise ajal. Seda ma ei mäleta, aga mäletan, kui olin 3-aastane, siis sõja lõpul mängisin sõda tankidega, mis olid sinna jäetud. kui olin 6-aastane, siis sattusin Saksamaalt New Yorki. Laev sõitis tormisel merel 10 päeva. New Yorkis pidi igal immigrandil töökoht. Minul seal tädisid ja onusid polnud. Keegi pidi leidma üheks aastaks tööd. Isal ja emal oli tööd ühes väikses linnas
00:03:22 KATE: uksel silt - dr Panksepp's Laboratory
00:03:26 Jaak Panksepp töökabinetis arvuti taga. Inglisekeelsed raamatud riiulites. Paberid ja materjalid laual. KT Neeme Raud - Oma eesti keele oskuse kohta ütleb Panksepp, et see on tal olemas ainuüksi tänu suhtlemisele vanematega. Estlaste keskustest elas ta alati eemal. Oma töös ja pereelus ei ole tal emakeelt kunagi vaja olnud.
00:03:47 INT Jaak Panksepp - Mulle tuli inglise keel selgemaks kui eesti keel, sest eesti keeles ma kunagi ei käinud. Vanemad küll õpetasid eesti keels lugema, aga peaaegu kõik minu lugemine tuli inglise keeles. Läksin läbi algkooli, keskkooli ja gümnaasiumi Lakewoodis. Tahtsin arhitekt olla ja läksin Pittsburghi, kus peaaegu hakkasin arhitektuuri õppima, aga see ikka ei huvitanud ja läksin elektroonika-inseneriks õppima.
00:04:27 KATE: autosõidul Pittsburgh, linnapl-d, Pittsburghi ülikool KT INT Jaan Panksepp - Pittsburgh oli suur linn ja seal tuli eluga ise hakkama saada. Mu gümnaasiumi tulemused olid nii head, et ma ei pidanud maksma ülikooli eest.
00:04:50 INT Jaak Panksepp (subt) - Kui sa pead maksma elu eest ja söögi eest, siis ma alati töötasin natuke. Viimased 2 aastat töötasin hullumajas, kus olin öökorrapidaja.
00:05:00 KATE: hullumaja Pittsburgh'is, haiglavoodid tühjas hullumaja ruumis, aparaadid, ravikabinet. KT INT Jaak Panksepp - Õhtul tulin ja aitasin inimesi, neid mõnikord magama jääma. Mul tekkis suur huvi, mis juhtub inimese ajuga, kui nad on psühhiaatriliselt haiged.
00:05:27 Jaak Panksepp kõnnib koridoris. KT INT Neeme Raud - Edasised õpingud Massachusettsi ülikoolis olid juba kliinilise psühholoogia alal. Ja siis esimene töökoht USA sõjaveteranide administratsiooni haiglas, kus selgus, et kõige enam huvitab Pankseppa ikkagi aju.
00:05:44 koridor, paberid seinal. KT Neeme Raud (ing k. tlgsubt-) - Teie teadustöö käib inglise keeles, jätkame inglise keeles meiegi.
00:05:48 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - jah. Neeme Raud: nüüd teame, et oskate eesti keelt.
00:05:52 Bowling Green ülikool Ohios
00:05:57 Jaak Panksepp ülikooli juures koos Neeme Rauaga. Ülikooli koridoris jalutamine. KT Neeme Raud - Kohtume proffessoriga Ohio osariigis Bowling Greeni ülikoolis, kus ta aastakümneid töötas ja mille psühholoogia teaduskonna maailmas väga tuntuks muutis. Just siin tegi ta ka oma kuulsad avastused rottide kohta ning, nagu teaduses sageli, üsna juhuslikult.
00:06:17 Jaak Panksepp ja Neeme Raud lähevad laborisse.
00:06:18 laborirotid kastides riiulitel. Uurimismaterjalid, kaustikud märkustega.Laborant arvuti taga. Laborirott spl. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Uurisime aju sotsiaalseid protsesse. Ärevust, mida tunneb noor inimene, kui ta üksi jäetakse. Eraldatusehirm. Siis tahtsime uurida, mis loomadel hea tunde tekitab. see on mängime, aga mängimine on ajusse sisse ehitatud.
00:06:39 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Uurisime rottidel mängimist 20 aastat. Hakkasime mõõtma häälesignaale kusagil 1990-ndate lõpus.
00:06:53 KATE: laborirott kastis, laborirottide kastid. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Avastasime, et on eraldi mänguhääled, mida me oma kõrvaga ei kuule. Peab olema spetsiaalne aparatuur
00:07:02 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Uurisime mängimise hääli aastaid. Ühel hommikul mõtlesin, et äkki on see nagu naer?
00:07:10 labori uks, valged kitlid ripuad nagis, karikatuur rottidest. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Tulin siia laborisse. Üks mu tudeng juba ootas mind.
00:07:18 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Ütlesin talle, et hakkame rotte kõdistama. Kõdistasin rotto samamoodi, nagu kõdistaksin last. Kui last kõdistad, tahab ta ikka sinu juures olla. Kõdistasin ühte noort rotti, kes hakkas kihistama
00:07:34 KAE: laboriroti uurimismaterjalid. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Samamoodi ka teine, kolmas, kõik rotid
00:07:40 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-), kõditab käega laborirotti - mõne hääled olid väga valjud ja kõrged, mõnel mitte nii väga. Selgus, et valjemahäälsed rotid on õnnelikumad, igast aspektist. Need, kes rõõmu välja ei näita, on kurveamd, depressiivsemad. Seega näeme emotsionaalset iseloomu.
00:08:04 Laborirott, Jaak Panksepp arvuti taga töökabinetis, laborirott spl. KT Neeme Raud - Hakates lähemalt uurima, mis rottide peas täpselt toimub, põrkusid Panksepp ja ta töögrupp arvamusega, et kuna loomade mõtteid on võimatu lugeda, saab vaid vaadelda nende käitumist ja selle põhjal järeldusi teha. Kuid Panksep soovis tungida sügavamale. Aju kaardistati ning selgitati välja osad, mida stimuleerides muutuvad rotid õnnelikeks.
00:08:27 laborirott hüppab inimese näpu suunas oma kasti
00:08:35 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-), näitab roti aju pilti - Elektroodi püüame paigaldada aju sellesse ossa, mis mind väga huivitab, see on lateraalne hüpotalamus. Lähed ajus nii palju ettepoole. Siis nii palju küljepeale ja nii palju sügavale. Siis saab ajusse toimetada kemikaale. Saab võtta proove ajukelmikaalidest. Aju saab stimuleerida elektriga või keeemiliste ühenditega.
00:09:02 KATE: rottide aju uurimine laboris. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - See on täppistöö. Roti aju on imepisike (näitab sõrmedega kui suured on roti, kassi ja koera ajud ja kui suur on inimese aju). N. Raud - neid on sarnasusi? J. Panksepp - Põhikaart on väga sarnane, aga inimese ajus pole selliseid kemikaale, mis juba ei eksisteeriks roti ajus
00:09:37 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Võivad olla väikesed erinevused neuropeptiidide aminohapetes. Aga kõik osad, mis on meie ajus, on olemas ka roti ajus. Kui mõtleme välja nende rotiaju osade funktsioonid, teame põhimõtteliselt sedagi, mida need teevad inimesed ajus
00:09:54 Inimese pea (mudel) arvutiekraanil, aju uurimine. KT Neeme Raud - Panksepp on veendunud, et enne kui asuda keerulisemaid organisme, näit. inimest uurima, tuleb aru saada primitiivsematest - evolutsiooni algusest.
00:10:09 laborirott spl, inimese käsi kõditab rotti. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Kui sa ei mõista kogemuse algallikat, ei mõista sa iial ka ülejäänut. Selle üle võib vaielda, aga minule näb see õige. See on evolutsiooniline argument
00:10:23 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Me peame evolutsioon väga tähtsaks. Paljud teadlased aga ei pea. Meil on tunne, et tuleb selgelt mõista kõige varasemaid lahendusi enne kui mõistame teisi lahendusi. Vaatame, kuidas läheb.
00:10:42 laborirotid kastides, rottide ajuuringute tulemused paberitel seinal. KT Neeme Raud - Panksepa uuringud rottidega kinnitasid, et samu impulsse, mis tekivad näriliste ajus, näeb ka inimestel. Oleme ju kõik ühest imetajate soost. Meie - inimesed oma arengus lihtsalt palju kaugemale jõudnud.
00:11:00 Jaak Panksepp koos Neeme Rauaga koridoris, lähevad ruumi. Rott Jaak Panksepa varrukal + lts Jaak Panksepp kpl. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Me oleme kõik imetajad. Meil on ühine esivanem. Ei tea, mitu miljonit aastat tagasi see esivanem elas, vahest 25 või 30 milj. aastat. Me oleme juba päris keerulised olendid. Emotsioonid on ajus väga primitiivsed. Kui ajus on lahendus, on see sama kõigil imetajatel. Põhimõtteliselt pole lahendused identsed, aga aju ei loobu iial mehhanismist, mis on elamiseks väärtuslik.
00:11:38 laborirotid laboris, Jaak Panksepp kõdistab rotti. KT Neeme Raud - Professor usub, et üks peamisi soove nii meie kui ka rottide jaoks on tunda end õnnelikult ja ta ütleb, et oskab kasvatada õnnelikke rotte. 00:11:50 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Saab aretada õnnelikumaid rotte. Saladus on geneetika.
00:11:59 INT Jaak Panksepp (subt) (ing k, tlgsubt-) - Me tahaksime juhtida geene, mis kontrollivad õnnetunnet. Neid geene tahaks masenduse puhul tööle rakendada. Vähemalt nende geenide toodangut. Nii avastasimegi antidepressandi, mida juba katsetatakse inimestel. See tekitas loomades rõõmsaid naerutaolisi helisid. Uurisime välja, mis geenid mängimise ajal tööle hakkavad. Siis, kui loomad on kõige õnnelikumad. Me leidsime need tööle rakendatud geenid.
00:12:33 KATE: Töö laboris, andmete üles märkimine, laborirott kastis, Jaak Panksepp koridoris laborandiga vestlemas. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Me leidsime need tööle rakendatud geenid. Võtsime lihtsalt geeni ja küsisime, kas see võiks rottides õnnetunnet tekitada. See oli insuliinisarnane kasvufaktor. See on võimas positiivse efekti tekitaja. Samas suurendab see ka kasvajate kasvutempot. Seega võtsime järgmise geeni, mis osutus retseptori osaks.
00:12:59 KATE: labor. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Töötasime retseptori jaoks välja ravimid, mida varem polnud olemas. Me tunneme mõnda õnnegeeni
00:13:07 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Kindlasti mite kõiki, aga avastasime piisavalt, et neid saaks rakendada medistiinis
00:13:13 Jaak Panksepp laboris, rotid, aju mudel. Jaak Panksepp arvuti taga. KT Neeme Raud - Oma elutööks peab prof. Panksepp siiski mitte rottide naeru avastamist, vaid aju neurofunktsioonide täpse kaardi koostamist. Kokku on tema hinnangul kõigil imetajatel 7 liikumapanevat jõudu.
00:13:30 Jaak Panksepp spl., üpl kabinetis. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - See on kontseptuaalne kaart, mille abil mõista neuroteaduse ja neurokeemia kaarti.
00:13:36 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - See on minu suur panus ja elutöö.
00:13:38 arvutigraafika: aju, tiiter: otsing, raev, hirm, lust, hool. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Otsing. Asjade otsimine. Raev, asjade nimel võitlemine. Hirm, enese kaitsmine. Lust, et oleks seksuaalne taastootmine. Hool, emalik hool, et järletulijad kasvaksid.
00:14:01 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Eraldatusehirm, üksildus, üksindusevalu
00:14:11 arvutigraafika: inimese aju skeletis, tiiter: paanika, mäng. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Me nimetame seda paanikasüsteemiks, sest meie arvates sünnivad sellest paanikahood. Ja lõpuks mängusüsteem.
00:14:19 arvutigraafika: inimese aju skeletis, tiitrid sõnadega: otsing, hirm, hool, raev, lust, paanika, mäng. KT Neeme Raud - Professor Panksepa skaalal algab kõik otsingutest - õnne, rahulduse, väärilise elu, aga ka väärilise tasu otsingust. 00:14:28 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - See on suurim motivatsioon nii meile kui loomadele
00:14:36 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - olla maailmas entusiastlik, otsida ja teha asju, mis toetavad su ellujäämist. Arvame, et organismiks olemise tunne, primitiivne enese tajumise tunne tuleb sellest süsteemist. See on hea nimeta süsteem kuni mingit tähtsat nime pole leitud. Hüvitiste süsteem, mida on ajus palju. See on oluline sõna. Otsinguga on kõik selge. Nüüd räägime ajusüsteemist
00:15:07 arvutigraafika: röngtenipilt inimese peast, aju selle sees. KT Neeme Raud - Teine liikumapanev jõud on raev, viha liigikaaslaste vastu, kes jahivad samu asju. Kolmas - hirm neist ilma jääda. 00:15:18 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Rõhutame ka raevu.
00:15:21 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Raev eksisteerib, kuna võideldakse ressursside pärast. Vahel tuleb seda teha, ka enda turvalisuse eest. Meil on ajus viha-tüüpi süsteem. Kassidest on Walter Hessi kaart. Mina kaardistan rottide aju. Siis on hirmusüsteem, sest mõnele loomale oled sa toiduks, miljoneid aastaid tagasi. Peab olema automaatne viis enese kaitsmiseks. Hirmusüsteemil on oma anatoomia ja keemia.
00:15:56 USA linnapl-d, inimesed tänaval, inimesed ööklubis (efekt). KT Neeme Raud - Neljas põhisoov on vajadus paljuneda, järglasi saada. Kuna see on ühelt poolt seotud seksiga ja teisalt õnnega järglaste üle, nimetab Panksepp seda lustiks. Olulist vahet teeb ta meeste ja naiste lusti-soovi vahel. Just selle erinevuse pärast erinevad sood tema arvates sageli teineteist ei mõista.
00:16:20 tuledes linn USA-s, kuu taevas, inimesed õhtuhämaruses tänaval. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Erinevus seisneb selles, et emane pool on rohkem vastuvõtlik. Samas isane pool on rohkem väljendusrikas.
00:16:32 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Eks ülejäänust saate ise aru. Inimeste ja loomade puhul sünnime mõlema süsteemiga. Me ei sünni emase või isase süsteemiga. Isane süsteem hakkab tööle juba lootel. Munandid toodavad testosterooni, mis ütleb ajule, et hakka isaseks. Kui seda õige hetkel ei juhtu, jääb isane aju emaseks. Sellepärast on meil homoseksuaalsus. Me oleme bipotentsiaalsed.
00:17:11 KATE: inimesed purskkaevu juures, inimesed pargis, tänaval. (USA). KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Oleme alguses ajutasandil nii isased kui emased. Geneetiliselt on muidugi emastel XX-kromosoom või XY-kromosoom ja Y-kromosoom kontrollib lootes testosterooni eritumist. Nii toodetakse isase aju. Paljud ei mõista, et isane võib väliselt olla isane,
00:17:38 INT Jaak Pangsepp - ...sest välimust juhivad teised geenid, kuid ajus võib ta olla emane
00:17:43 KATE: Gay-paraad USA-s. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Emane võib olla täiesti emane väljastpoolt, aga võibolla manustati emale steroide ja aju muutus maskuliinseks. Emasena paistev keha võib tunda end isasena. Sellepärast ongi meil selline segadus ja suured probleemid
00:18:07 punased kirsid puul, taustal maja, šimpans pikutab loomaiaas. KT Neeme Raud - Kuid jätkame prof. Panksepaga imetajate primaarsete kaardistamist. Viies on hool.
00:18:14 šimpansid väikse pojaga. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Kui sünnivad järglased, peab sul olema ajusüsteem, et järglaste eest hoolitseda. Nimetame seda hoolesüsteemiks. Hoolesüsteem on emastes palju tugeva kui isastest. See muutub aktiivseks rasedusega kaasnevate hormoonide toimel.
00:18:31 INT Jaak Panksepp (subt) (ing k, tlgsubt-) - Rasedushormoonid panevad süsteemi lõplikult tööle. Emad võivad enne lapse sündimist muretseda, et äkki nad ei saa oma esimese lapsed eest hoolitsemisega hakkama. Aga kui hormoonid mõjuma hakkavad, tekib kuraas - ma suudan seda! Hoolesüsteem on samas ka enesekindluse süsteem.
00:18:55 KATE: šimpans pojaga. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Seda ema vajabki - enesekindlust lapse eest hoolitsemisel armastusega, pühendumisega, et tekisk eriline suhe. Lapsel, kellel see suhe puudub, tekivad alati hiljem psühholoogilised probleemid. 00:19:12 KT Neeme Raud - Kuues protsess - paanika alles jäämise, ellujäämise pärast.
00:19:17 šimpans pojaga loomaaias. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Meil on kalduvus paanikaks, sest lapsel peab olema süsteem, mis näitab, kui palju ta vajab ema ja vanemaid. Ta ei saa teisteta hakkama. Kui eksid ära ja ei suuda märku anda, et eksinud oled, siis sa ellu ei jää. Loomana peab ka inimesel olema süsteem, et ellu jääda, mis ütleb, kui tähtsad on teised. Nimetame seda paanikasüsteemiks.
00:19:53 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Mõõdame seda, kui võtame noored loomad lühikeseks ajaks ema juurest ära ja nad hakkavad nutma. See on eraldatusehüüe. See on süsteem, mille täielikult ise neuroteaduste kaardile panime. Selle süsteemi kohta puudus teadus. Tegime selle süsteemi kallal 20 aastat tublit tööd. Kaardistasime aju keemiat ja anatoomiat. Me teame, kus see asub. Nüüd, kui meil on uudne pilt ajust, on need, kes uurivad inimesed kurbust, leidnud, et need aju piirkonnad on kurbuse hetkel aktiivsed. Me arvame, et paanikasüsteem on valu ja kurbuse allikas, seda on mul elus palju olnud. Nagu enamikul immigrantidel. On üksildus. Sa oled kõik kaotanud. See on sama mis kaotada ema. Mu vanemad pidid jätma Eestimaa. Neid valdas tugev leinameeleolu. Selgusetus tuleviku suhtes, viha, segased tunded. See on emotsioon, mis seob meid teistega. Kaaslased tekitavad meis hea tunde. See on psühhiaatrias kõige tähtsam, sest depressiooni allikaks on psühholoogline valu om lähedaste kaotamise pärast.
00:21:26 Koer jookseb murul, koertega jalutamine, koer nuusib murul. KT Neeme Raud - Panksepa primaarsete protesside rida lõpeb siiski optimistlikul noodil. Viimast, seitsmendat neist, nimetab ta vajaduseks mängida, ilma milleta keegi elus läbi ei saa.
00:21:45 koerad mängivad murul, laps murul koerakutsikatega. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Meil on veel üks süsteem, mis on neist kõige ilmelisem. Nimetame seda mängimissüsteemiks. Noortel imetajatel on teistel nii palju õppida. Kui puudub teistelt automaatselt õppimise süsteem, siis ei saa sinust arukat sotsiaalset olendit. Olla imetaja tähendab olla sotsiaalne. Mäng aitab lastel leida teisi lapsi.
00:22:13 koer kutsikatega murul. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - ja nad hakkavad spontaanselt koos midagi huvitavat tegema.
00:22:17 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Jooksevad ringi, ajavad üksteist taga. Mängivad, et üks on lõvi ja teine lambatall. Mängivad peitust. Need kõik on oskused, mida algtasemel vaja läheb. Aga peab ka teadma, mida võib teistele teha ja mida teised võivad sinule teha. Seda, mida ei tohi teha. Mäng viib lapsed punkti, kus hakkab juhtuma halbu asju. Me alustasime mängimise teaduse ja neuroteaduse uurimist, kui puudusid süstemaatilised protseduurid. Paljud ütlesid, et mängimine on ju tähtsusetu lisa. Minu meelest on see üks tähtsamaid emotsioonisüsteeme ja kõige uuem süsteem, üks keerukamaid. Selle süsteemi abil püüame mõista õnnetunnet.
00:23:15 Jaak Panksepp arvuti taga kabinetis, pildid ajust. KT Neeme Raud - Ka Panksepa aju kaardilt on näha, et meie peamine eesmärk on ikkagi jõuda õnnetundeni, kuid ta on uurinud ka vastupidist seisundit - depressiooni mida on tema sõnul väga erinevat laadi. 00:23.31 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Depressiooni on mitmesugust. Me ei tea, kuidas selle liike eristada. N. Raud - Aga peamine on üksilduse ja lootusetuse tunne?
00:23:16 Jaak Panksepp arvuti taga. Aju kaardid. Röngtenpildid ajust. KT Neeme Raud - Ka Panksepa ajukaardist on näha, et meie peamine eesmärk on jõuda õnnetundeni, kuid ta on uurinud ka vastupidist seisundit - depressiooni, mida on tema sõnul väga erinevat laadi. 00:23:30 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Depressiooni on mitmesugust. Me ei tea, kuidas neid depressiooni liike eristada. N. Raud: Aga põhiline on lootusetuse ja üksilduse tunne?
00:23:43 INT Jaak Panksepp (subt) (ing k, tlgsubt-) - Jah, see on allikas. Kui sul on psühholoogiline valu, mis on välja kasvanud füüsilisest valust, siis sul pole sotsiaalset toetust, armastust, sõprusetunnet, solidaarsust. Sellel on oma neurokeemia. Kui neurokeemia läheb nii alla, et tekib psühholoogiline valu, siis ei saa ise sellest seisundist enam kuigi kergesti välja. Saame kasutada keemia abi sellest seisundist väljatulekuks. See on toetus, mitte ravim. See peab olema seotud pigem tegeliku maailmaga, mitte ainult keemiamaailmaga.. INT Jaak Panksepp (subt) (ing k, tlgsubt-) - Jah, see on allikas. Kui sul on psühholoogilne valu, mis on välja kasvanud füüsilisest valust, siis sul pole sotsiaalset toetust, armastust, sõprusetunnet, solidaarsust. Sellel on oma neurokeemia. Kui neurokeemia läheb nii alla, et tekib psühholoogiline valu, siis ei saa ise sellest seisundist enm kuigi kergesti välja. Saame kasutada keemia abi sellest seisundist väljatulekuks. See on toetus, mitte ravim. See peab olema seotud pigem tege
00:24:26 Farmaatsiatehas, ravimipudelid riiulitel, tabletid tootmisliinil. Jaak Panksepp koridoris kõndimas. KT Neeme Raud - Panksepp suhtub praegustesse depressiooniravimitesse selge eelarvamusega. Kuid tema sõnul on silmapiiril siiski juba parem rohi, milleni jõudmises osales ka tema. Tegemist on esimese teaduslikult avastatud antidepressandiga. Kõik senised depressiooni vastased rohud on leitud juhuslikult - tarvitusele on need võetud hoopis teiste tõvede vastu, kuid korraga on avastatud ka nende mõju depressioonile.
00:25:03 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Praegu kasutusel olevad antidepressandid on kõik avastatud juhuse läbi, mitte teadlikult loodud. Molekul arendatu välja teistel eesmärkidel, mille kõrval märkasime, et inimesed on rõõmsamad. Seda kasutati depressiooni puhul. Igasugused depressiooni teemalised teooriad ehitati üles teadmisele, kuidas molekulid ajus tegutsevad. Aga need pole head ravimid. Lühiajaliselt võivad head olla, aga iga antidepressandi probleem on see, et lühiajaliselt on neist kasu, aga pikkamööda ehitavad need üles vastupidise protsessi tausta. See, mille eest põgenesid, muutub sinu süsteemis tugevamaks. Kui ravimitest loobuda, oled hullemas seisus kui enne
00:25:51 töö katseklaasidega, labor, laborant vaatab mikroskoobiga. Jaak Panksepp arvuti taga, pildid ajust. KT Neeme Raud - Töögrupp Chicagos North Westerni ülikoolis alustas teisest otsast. Uurima hakati seda, kuidas imetajate aju ise õnnetunnet tekitab. Uurimustöö käigus jõuti molekulini, mille nimi on Clix13. 00:2612 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Clix13 on molekul, mis tekkis analüüsimisest, kuidas rõõmus mängimine roti aju koorele mõjub. Meid haaras see nähtus.
00:26:29 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Uurisime seda mitmel erineval moel - lõpuks uurisime ka geneetikat. Neurokeemiat, mida geneetika tekitab
00:26:38 laborirott, Jaak Panksepp laboris, laborirotid kastides. KT Neeme Raud - Rotikatsetel avastatu järel nähti, et samasugused protsessid samades aju osades, toimuvad tegelikult ka inimestel. 00:26:46 KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Meil on molekul nimega Clix13,
00:26:51 INT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - ...mis tuli geneetlisest analüüsist ja läbis loomade toksikoloogia. Uurimine oli turvaline. Läbis ka inimeste toksikoloogia. Halbu mõjusid inimesel ei täheldatud. See on läbinud Toidu- ja Ravimiameti teise tasandi testid, mis lõppesid septembris 2012
00:27:13 KATE: Jaak Panksepp kabinetis, DVD-plaadid testidega. KT INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Statitiliselt oli see palju parem teistest antidepressantidest.
00:27:22 INT Jaak Panksepp (ing k, tlgsubt-) - Tulevikus saab sellega ravida depressiooni
00:27:26 Bowling Green Ülikool esine
00:27:28 Lõputiitrid
00:27:49 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:55 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:00 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0034_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_JAAK-PANKSEPP.MXF
Indeks: 2013-002880-0034
Kestus: 00:28:00
Registreerimise kuupäev: 12.01.2013
Registreerimise aeg*: 2013-01-12 09:56:25
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;