ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Püramiidi tipus: Eesti polaaruurijad

Saada link

Media

Kirjeldus

Räägime Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlaste Enn Kaubi, Rein Vaikmäe ja Tõnu Martmaga jäisest mandrist ning uurime, mida on teadlased teada saanud meie koduplaneedist, selle minevikust ja kuivõrd oskavad nad prognoosida, mis võib juhtuda tulevikus. Autor ja produtsent Ene-Maris Tali, režissöör Tarvo Mölder, saatejuht Neeme Raud, operaator Tauno Sirel, heli Martin Vinkel. Tootja Testfilm.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 3
Kestus: 00:28:43
Indeks: 2011-002880-0003
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 29.01.2011
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Arktiline lumeväli, helikopter maandub
00:00:06 Pingviinid jääl
00:00:07 arktiline meri, jää (aerovõte)
00:00:13 Arktika uurijad jääl üpl
00:00:15 Jäämäed
00:00:17 INT Vello Park - jääkarud on põhjanabal ja pingviinid lõinanabal
00:00:24 Kate: polaaruurijad
00:00:28 Kate: pingviin
00:00:30 Kate: polaaruurijate staap, telgid
00:00:32 Kate: pingviinid
00:00:34 Kate: lumeväli, jäämäed
00:00:49 INT Enn Kaup - Antarktisel on 30 miljonit km3 jääd, kui seda jääd ei oleks, oleks maailmameri 70 m kõrgemal
00:00:55 Kate: jäämägi Antarktises, meri
00:01:02 Saatepea
00:01:25 Jäine meri, jääpangad
00:01:30 Neeme Raud (stj, subt) sissejuhatus saatele, taustal loksub jäine meri - ssin lume ja jää supis on raske uskuda, et maailma kliima on soojenemas. Kui kuulata ÜRO teadlaste prognoose, on need protsessid toimumas ja veetase siin Soome lahes ja üldse maailmameres on tõusmas järgneva 100 aasta jooksul enam kui 0,5 meetri võrra, põhjuseks polaarliustike sulamine.
00:01:44 Jäämägi variseb merre. KT Neeme Raud - kas ennustustel veetaseme tõusu kohta
00:01:54 Neeme Raud - mis Antarkitas tegelikult toimub, kas liustikud tõepoolest sulavad, täna kuuleme seda Eesti polaaruurijatelt
00:02:01 Vanad fotod (m-v) polaaruurijatest. KT Neeme Raud - Eestist pärit mehi on Antarkita tõmmanud ammu, 28. jaanuaril 1820 nägi Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellinghausen on vene ekspeditsioonilaevalt Vostok jäiseid saari lõuna polaarvööndis
00:02:10 lumeväli
00:02:14 jäämagi meres üpl
00:02:19 laev murrab jääd. KT alates aastast 1957 on Eesti teadlased atmosfääri, jää, maismaa, ookeanide, inimeste ja kosmose uurimises Antarktikas aktiivselt osalenud
00:02:30 Arhiivifilm: (m-v) polaaruurijad Antarktikas
00:02:40 INT Enn Kaup, vanemteadur, TTÜ Geoloogia Instituut (subt) - eestlasi oli Antarktikas 25 aastat rohkem tegutsemas kui lätlasi ja soomalsi
00:02:48 Arhiivifilm: (m-v) polaaruurijate laev Antarktikas
00:02:58 Arhiivifilm: (m-v) jäämagi meres, polaaruurijad Antarktikas, mahakriipsutatud venekeelne kalender, pollarjaam, lennuk lendab. KT Neeme Raud - pikka aega tegutsesid Eesti teadlased Nõukogude Liidu uurimisjaamades Antarktika ja Arktika Instituudi kaastöölistena. Oma riigi ajal on ikka ja jälle mõeldud oma jaama ehitamise mõtet. Alguse sai teaduskoostöö helkivate ööpilvede uurimisest
00:03:20 Arhiivifilm: (m-v) polaaruurijad puurivad jäässe auku, polaaruurijate laev, pingviin esiplaanil (Antarktika)
00:03:30 Arhiivifilm: (m-v) pingviinikari lume peal jooksmas, Antarktika polaaruurida, laev. KT INT Enn Kaup - kui me tahame teada saada, mis kliimaga tulevikus juhtub, peame teadma, mis on enne olnud
00:03:41 INT Enn Kaup - maal ei ole paremaid kliimaarhiive kui Antarktikas
00:03:45 Kate: arhiivifilm (m-v):polaaruurijad Antarktikas, helikopter, jääliikurid
00:04:15 Arhiivifilmid (m-v): vene polaaruurijad, teeviidad Antarktisel (kilometraaž erinevte linnadeni)
00:04:20 Arhiivifilm (m-v):polaaruurijad Antarktikas, pingviin. KT Neeme Raud - Enn Kaup on jäämandri kogukonna kindel liige pikki aastaid, ta on käinud erinevatel ekspositsioonidel mitmeid kordi
00:04:22 Foto: Enn Kaup Antarktisel
00:04:29 Foto: Enn Kaup Eesti lipu kõrval Antarktisel. KT - Enn Kaup'i uurimistöödeks on praegu Antarktika järvede ökoloogia ja kliima muutused
00:04:34 Foto: Enn Kaup Antarktikas (paadis)
00:04:37 Foto: päikeseloojang Antarktikal
00:04:42 Foto: Enn Kaup Antarktikas. KT INT Enn Kaup - inimesed ajavad silmad ümaraks, kui kuulevad, et olen Antarktikas järvi uurinud
00:04:47 Foto: Antarktise järved. KT - Antarktise rannikul on alad, kus jääd ja lund tegelikult ei olegi
00:04:51 INT Enn Kaup (subt) - Antarktise järvedest
00:04:56 Kate:arhiivifilm (m-v): Antarkise järved (aerovõte)
00:05:09 Kate: Antarktisel puurimine, polaaruurijad, Enn kaup
00:05:22 Antarkise järved, vesi vuliseb, jääd ja lund ei ole
00:05:39 INT Enn Kaup (subt) - on selliseid Antarktise järvi, mis kunagi ei külmu, sest nad on nii soolased, tegu on reliktjärvedega, mis on moodustunud merelahtede sulgumisest maa kerke tagajärjel
00:05:50 Kate: (arhiiv): lintliikur Antarktises. KT Antarktis on polaarkõrb, kus õhk on väga kuiv, auramine tugev ja ka auramine annab soolsust juurde
00:06:11 INT Enn Kaup - üks tuntud järv Antarktises USA jaama McMurdo lähedal kuivades orgudes - pisike ja madal, nimi on Don Juani tiik, soolsus on mõõdetud ligi 500 grammi liitris, see ei külmu ka 40-50 kraadise pakase juures
00:06:29 Fotod: Antarkise järved. KT kalu nendes järvedes ei ole
00:06:41 Foto: Enn Kaup, taustal Antarktise järv. KT INT Enn Kaup - Antarktise järvest, mille läbipaistvus on 77 meetrit
00:06:44 Foto: mees ujub Antarktise järves. Fotod: polaaruurijad Antarktises
00:07:04 INT Enn Kaup - 77 m läbipaistvusega järv on absoluutne maailma rekord
00:07:11 Arhiiv: polaaruurijad Antarktises, teiste lippude seas Eesti lipp. KT Neeme Raud - koostöös erinevate maade teadlastega oodatakse proovidevõtmiset Vene uurimisjaama Vostok alla olevast järvest
00:07:16 Arhiivifilm (m-v): 4 km paksuse jää all olev Antarktise järv
00:07:26 Arhiiv: jäämägi meres (Antarktis)
00:07:28 INT Enn Kaup (subt) - sinna on jäänud veel mõnikümmend meetrit puurida, et tungida järve ja võtta sealt unikaalsed ja teadlasi põnevile ajavaid proove. Seal elavad mikroobid, mis pool miljonit kuni miljon aastat on arenenud omasoodu, eemal muu maa keskkonnast
00:07:51 Kate: lennuk maandub Antarktisele
00:07:55 Efekt, kaader pooleks, ruutude sees töö tehases (kiirendusega). KT INT Enn Kaup - mis need mikroobid on, seda ei tea, nad võivad inimestele kallale karata ja halba teha, aga teiselt poolt võib neid sundida tegema väga kasulikke ravimeid ja on oluline, et ei viiks sinna muud mikrobiolaarset reostust
00:08:11 Efekt, kaader pooleks, ruutudes polaruurijad Antarktises. 00:08:18 KT Enn Kaup - suur osa on välitöö Antarkas, kasutatakse enamjaolt aega, mil on Antarktikas suvi
00:08:29 INT Enn Kaup (subt) - suvel on Antarktikas tingimused paremad ja jõuab rohkem ära teha
00:08:42 Fotod: Enn Kaup Antarktisel
00:08:51 Polaarjaam Antarktisel, Eesti lipp lehvimas. KT Neeme Raud - Osooni mõõtmine, mida on teinud ka Eesti teadlased, on andnud huvitava resultaadi
00:08:55 Pilvede liikumine Antarktikas (kiirendusega)
00:08:59 Satelliidifoto. KT INT Enn Kaup - 1985 avastati Antarktika osooniauguk,...
00:09:05 INT Enn Kaup (subt) - ...siis räägiti selgeks, et osooni vähenemist põhjustavad freoonid, mida inimtegevus paiskab atmosfääri ja võeti kaunis ruttu vastu rahvusvahelised meetmed
00:09:19 Fotod: polaaruurijad jaamas. KT Tõenäoliselt 2070 jõuab osoonihulk endisele tasemele. Antarktika suuremas osas ei ole soojenemist toimunud, nagu on näiteks Arktikas
00:09:37 Kate: Antarktika kaart
00:09:48 Foto: polaaruurija Antarkises. KT kaks inimtekkelist ingredienti (koostisosa), mida inimesed atmosfääri paiskavad - C02
00:09:52 Fotod: (Loodusfotod) Jäämagi Antarktikas (ilusa valgusega maaliline pilt) KT...ja osoon töötavad Antarktikas teineteisele vastu. Osoon on ka tegelikult kasvuhoonegaas ja kui selle hulk Antarktise stratosfääris väheneb tänu freoonidele, siis see stratosfäär külmeneb
00:10:09 Polaaruurijad uurimisjaamas. KT INT Enn Kaup - siis võibki öelda, et CO2 põhjustatud soojenmine ei pääse seal (Antarktikas) mõjule
00:10:14 Arhiiv: Antarktika lumeväljad
00:10:16 INT Enn Kaup - kui osoon tuleb tagasi endisele tasemele, mida me kõik loodame, siis läheb Antarktikas väga kiireks soojenemiseks
00:10:26 Kate: Arhiiv: jäämägi murdub merre
00:10:53 Praguline jääväli Antarkikas
00:10:56 Meri loksub vastu jääd, jääpuder
00:11:05 Neeme Raud stand - kõige madalam temperatuur maakeral, mis kunagi mõõdetud, on -89,2 kraadi ja see pandi kirja 1883 uurimisjaamas Vostok, samas jaamas töötas meteoroloogina ka eestlane Vello Park, tema uurimisjaam põles täielikult maha ja abi oodati ülirasketes Antarktika tingimustes 8 kuud
00:11:28 Meri loksub jääpangale
00:11:31 Foto: (m-v) elektrijaama põleng Antarktikas. KT INT - 12. aprilli hommikul
00:11:37 Arhiivifilm (m-v): Antarktika elektrijaama põleng ja kustutamine kustutamine
00:12:01 Foto: Antarktika elektrijaama põleng
00:12:03 INT Vello Park, Polaarklubi president (subt) - mul keelati allkirja vastu sellest õnnetusest rääkida, perekond sai teada alles siis, kui aasta pärast koju saabusin
00:12:24 Kate: arhiivifilm (m-v) Antarktika elektrijaama põleng
00:12:31 Foto: polaaruurijad jaama juures
00:12:34 Arhiivifilm (m-v): Nõukogude polaarjaam, viisurk esiplaanil, eemal polaaruurijad lumeväljal, hukkunud polaaruurijate kirstud kaljude peal
00:13:02 INT Vello Park (subt) - tulekahju polaarjaamas on kõige hullem, mis juhtuda võib, sest kusagilt abi ei saa
00:13:15 Kate: arhiivifilm (m-v): polaaruurijad Antarktisel
00:13:48 INT Vello Park - veega oli probleem, lumi oli väga tahmane, kuna isetehtud ahjud tahmasid
00:14:20 Kate: arhiivifilm (m-v): Antarktika
00:14:35 INT Vello Park
00:14:49 Kate: arhiivifilm: koerad Antarktisel, polaaruurijad Antarktisel. KT Vello Park - Nõukogude Liit ei tunnistanud anomaalseid objekte (UFO-sid)
00:15:10 INT Vello Park
00:15:24 Kate: arhiivifilm: polaaruurijad Antarktisel KT Vello Park - meil oli programm: Anomaalsete optiliste nähtuste uurimine atmosfääris
00:15:49 INT Vello Park (subt) - kunstlikud riided olid külmad, vajasime lambanahka
00:16:04 Kate: arhiivifilm (m-v): polaaruurijad Antarktisel, lintliikurid. KT - Vostok asub 4,5km paksusel jääl, seal on väga külm
00:16:46 INT Vello Park - viiel kuul langes temperatuur allapoole 80 kraadi, ise kogesin kõige madalamat temperatuuri - 86 kraadi
00:16:55 Fotod: polaaruurimisjaam Vostok Antarktikas
00:17:05 INT Vello Park - maakera kõige madalam registreeritud õhutemperatuur on - 89,2 kraadi, hiinlased on teinu kõrgemale polaarjaama, mis asub kõrgemal ja seal võib temperatuur langeda alla 90 kraadi.
00:17:20 Arhiivifilm: polaaruurijad Antarktisel. 00:17:29 KT Neeme Raud - arusaamatuste vältimiseks on riikide vahel sõlmitud Antarktise leping, mis kehtestab mängureeglid: Antarktikat ei kasutata sõjalisteks eesmärkideks, kasusaamiseks ja maavarade kaevandamiseks. Siin on kõige tähtsam teadus, millest on kõigile kasu.
00:17:44 Arhiiv: Antarktika. KT Vello Park - mis praegune Antarktika õnnetus on, et need samad teaduslaevad, mis tegid varem okeanoloogiatööd, on nüüd turismilaevadeks
00:17:52 Arhiiv: turistid laeval Antarktikas
00:17:56 INT Vello Park - aastas käib ligi 20 000 turisti Antarktikas, selletõttu on Antarktika veidi ohus, kalda ääres on soojenemine, mandri peal on külmenemine, Gröönimaa sulab, teisel pool on külmenemine, st ei saa eriti rääkida globaalsest soojenemisest, kuigi Antarktika keskmine temperatuur on 25 aasta jooksul tõusnud 2,5 kraadi
00:18:45 Kate: venekeelne maailma kaart
00:19:05 INT Vello Park (subt) - ei tohi resoluutselt öelda, et on tulemas katastroof, uuringute alusel me peame mingil määral ette nägema, mis toimuma hakkab
00:19:22 Arhiiv: Antarktis, lumised jäämäed (aerovõte)
00:19:29 Neeme Raud stand - Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi teadlased oskavad puursüdamike isotoopuuringute tulemustest välja lugeda meie planeedi kauget minevikku, ka kliimaolusid. Näiteks teatatakse pärast Antarktika mandrijää sügavpuurimist 1988, et 10000 kuni 15000 aastat tagasi katkestas kliima soojenemist Antarktises 2 jahenemist
00:19:51 Arhiiv: polaaruurijad Antarktises (aerovõte)
00:19:55 Arhiiv: süvapuurimine Antarktisel
00:19:59 INT Rein Vaikmäe, juhtivteadur TTÜ Geoloogia Intsituut (subt) - see jääkern on puuritud Antarktikas, seisnud üle 20 aasta
00:20:08 Kate: Antarktise jääkern spl (puurimisel saadud)
00:20:21 Kate: Arhiiv: polaaruurijad Antarktisel jääd puurimas
00:20:29 Kate: Antarktika jääkerni ülemine ots käes. KT jää on kihiline
00:20:39 Kate: Antarktika jääkern (ppuritud Antarktika kuppel B-st, umbes 500 m sügavuselt
00:20:44 Kate: arhiiv: jääpuur spl (pöörleb)
00:20:46 Kate: Polaaruurijate telk Antarktisel, jää puurimine, jääst proovi võtmine
00:21:02 Kate: jäälaboris isotoopanalüüs. 00:21:18 KT - isotoopuuringud on tulnud loodusteadustesse täppisteadustest 1950-ndatel aastatel
00:21:33 INT Tõnu Martma, vanemteadur, TTÜ Geoloogia Instituut (subt)
00:21:46 Kate: jää isotoopuuringud laboris
00:22:12 INT Tõnu Martma - vesinikul ja hapnikul on erineva massiga isotoobid, mis looduses käituvad erinevalt
00:22:34 Kate: arhiiv: kaader pooleks, jää isotoopuuringud laboris, Antartika polaaruurijad. KT uuringustest saab teada, missugune on olnud mineviku kliima, sest erinevad istoobid sõltuvalt temperatuurist käituvad erinevalt, mida madalam on temperatur, seda suurem on fraktsioneerumine ja seda rohkem kui ookeani pinnalt vesi aurustub, siis eelistatavalt aurustuvad kergema massiga osakesed, raskemad jäävad merevette, pilved liiguvad kontinendile, sademetag tulevad jälle alla raskemad isotoobid ja kogu aeg sademed muutuvad kergemaks
00:23:34 INT Tõnu Martma - mõõdetakase isotoopkoostise suhtelist erinevust, võrdluseks võetakse ookeani vesi, mis ongi rahvusvaheline standard, mille suhtes võrreldakse kõiki muid sademeid
00:23:51 Kate: isotoopuuringute labor. KT Rein Vaikmäe puurimine toimus 1987, enamik puurkerni töödeldi kohapeal
00:24:10 Kaader pooleks: jää puurimine ja laboriuuringud. KT Rein Vaikmäe - Eestis on külmlaborites kerni töötlemisega suured raskused, põhiliselt toimub kerniga töötamine Skandinaavia külmlaborites ja meil siin toimub analüüs
00:24:36 INT Rein Vaikmäe (subt) - kui kern puuritakse, on ta ilus ümarik, siit on ära lõigatud üks segment, aga sellegipoolest on näha, et rohkem kui 20 aasta jooksul on kern deformeerunud
00:24:42 Kate: jääkern spl. KT kerni hoitakse -20 kraadi juures
00:24:53 INT Rein Vaikmäe
00:24:55 INT Tõnu Martma - jääkernist saame välja lugeda, kuidas minevikus kliima on muutunud
00:25:07 Kate: töö laboris
00:25:26 INT Tõnu Martma - isotoopkõveratest saame välja lugeda, kuidas kliima on muutunud
00:25:34 Kate: teadur arvuti taga
00:25:39 Kate: töö laboris
00:25:52 INT Tõnu Martma - lisaks sellele, et uurime kihthaaval sademete isotoopkoostist, mis annab meile infot temperatuurimuutuste kohta, olek mõistlik hakata kätte saama ka õhku, mis on jääpuursüdamikesse jäänud
00:26:10 Kate: arhiiv: jääpuurimine Antarktisel, jääkern
00:26:29 INT Tõnu Martma (subt) - kui saaksime kätte kliimatsüklid vähemalt miljoni aasta jooksul, see annaks meile infot selle kohta, kuidas kliima üldse muutunud on, millised on muutuste seaduspärasused, selleks uuritakse mõlemat - jää puursüdamike isotoopkoostist ja gaasilist koostist ja veel ka keemiline koostis
00:27:02 Arhiiv: polaaruurijad Antarktisel, teiste seas eestlased, Eesti lipp lehvimas
00:27:08 Arhiiv:tiiter: Antarktika Davise jaam 24. veebruar 2009, Enn Kaup laulab teistele polaaruurijatele Eesti Vabariigi hümni
00:27:41 helikopter tõuseb Antarktiselt õhku ja lendab ära
00:27:43 polaaruurijate teaduslaev Antarktikas
00:27:52 Neeme Raud (subt) saate lõpustand - Antarktika uurimine on võimalik ainult tänu rahvusvahelisele koostööle, eestlaste panus sellesse ei ole olnud sugugi väike, üsna reaalne on, et eestlastel võib Antarktikas varsti olla päris oma uurimisjaam, Rossi mere ääres on sellesk isegi koht välja vaadatud ja ka hoone juba kavandatud
00:28:03 Lõputiitrid, tootja Testfilm, veebiakadeemia.ee
00:28:25 Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Tuleviku heaks, TeaMe, koordineerib sihtasutus Archimedes
00:28:36 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2011
00:28:42 Saate lõpp
Faili nimi: 2011-002880-0003_0002_D10_PURAMIIDI-TIPUS_EESTI-POLAARUURIJ.MXF
Indeks: 2011-002880-0003
Kestus: 00:28:43
Registreerimise kuupäev: 29.01.2011
Registreerimise aeg*: 2011-01-29 14:36:00
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;