ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Biokeemik Tiit Land

Saada link

Media

Kirjeldus

Rahvusvahelise mainega biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land on jätnud keha rauasisalduse uurimisel teadusesse selge jälje. Selle valdkonna juhtiva labori, USA Rahvuslike Tervishoiuinstituutide inimese raua-metabolismi labori juht Tracey Rouault tunnistab, et postdoktorantuuris olles suutis Tiit Land oma avastustega viia nimetatud teema uurimise suunda, mida varem ei osatud ettegi kujutada. Saatest saame teada, kui palju on meie kehas rauda, miks seda vaja on, millal on raud organismile hea ja millal meile üliohtlik. Lisaks uurime, kuidas aitavad raua-uuringud kaasa maailmas üha enam probleeme tekitava Alzheimeri tõve ravivõimaluste leidmisele. Saate autor Neeme Raud, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames ESFi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 36
Kestus: 00:28:30
Indeks: 2013-002880-0036
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 31.01.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 INT Tiit Land, biokeemik, Tallinna Ülikooli rektor (subt) - Räägime rauast, mitte metallist või raudnelast, vaid me räägime biomolekulist, mis on meie kõikide
00:00:13 KATE: rauamolekulid liiguvad mikroskoobi all. KT INT Tiit Land - organismide sees. Raual on väga olulised biofunktsioonid, mis tähendab seda, et raku tasemel...
00:00:26 INT Tiit Land - ...ainevahetusprotsesside läbiviimiseks kõik organismid vajavad teatud koguse rauda.
00:00:31 Saatepea
00:00:54 Neeme Raud (stj, subt) stand Tallinna Ülikoolis - 2011 hakkas Tallinna Ülikooli juhtima Tiit Land. Rektorina on ta avalikkuse ees korduvalt esinenud. Vähem rääkinud aga oma tööst tippujõudnud teadlasena. Tiit Land on biokeemik ja tema uurimustöö teemaks on rauasisaldus kehas.
00:01:11 Tiit Land läheb lifti, sõidab liftiga Tallinna Ülikoolis, lift sõidab üpl, Tiit Land liftiga sõitmas. KT Neeme Raud - Pärast cum laude diplomit Tartu Ülikooli keemiateaduskonnast siirdus Tiit Land välismaale. Esmalt doktoritöö Stockholmi ülikoolis, siis postdoktorantuur USA mainekates rahvuslikes terviseinstituutides ja uuesti Stockholmi ülikool. Kokku vältas see eluperiood 16 aastat. Siis tuli kõne vastrajatud Tallinna Ülikooli rektorilt Rein Raualt tulla kooli keemiaprofessoriks.
00:01:37 Tallinna Ülikooli sisepl. , Tiit Land jalutab koridoris. KT INT Tiit Land - 2006 lõpus ma tulin siia
00:01:45 INT Tiit Land (subt) - ja minu eesmärk oligi tuua siia minuga koos teadustöö ekspertiis ja projektid, mida ma Stockholmis läbi viisin.
00:01:57 KATE: Tiit Land jalutab Tallinna Ülikoolis. KT Neeme Raud - Tallinna Ülikoolis, sa ütlesid, et bioloogia oli olemas, aga teadust sel ajal veel ei tehtud.
00:02:05 KATE: analüütilise keemia labor Tallinna Ülikoolis, tudengid laboris, Tiit Land laboris. KT INT Tiit Land TLÜ-s tol ajal biokeemias teadust sellisel kujul tõepoolest ei tehtud.
00:02:15 Tiit Land üliõpilastega laboris, töö laboris, katseklaasid. KT Neeme Raud - Lisaks uue ülikooli teadusbaasi rajamisele tõi prof. Land siia teadmised valdkonnas, millega ta ise hakkas tegelema Ameerika Ühendriikides. Landi jaoks oli selle teema tõusmine huviorbiiti täielik pööre. Ta doktoritöö Stockholmi ülikoolis oli seotud närvi impulsi ülekandemehhanismidega.
00:02:47 arvutiekraanil diagramm, keemia labor TLÜ-s. kT INT Tiit Land - Need projektid, mida ma veel tänasel päevalgi uurin,
00:02:55 INT Tiit Land - ...on saanud laguse Ameerika projektidest.
00:02:57 Washington, D.C. (subt), Rahvusvaheline Terviseinstituut Washingtonis
00:03:07 Neeme Raud stand - Selles väikses ja esmapilgul mitte midagi ütlevas majas mu selja taga asub maailma juhtiv inimkehas oleva raua uurimisega tegelev labor.
00:03:13 USA Rahvusliku Terviseinstituudi labor. Tracey Roault kabinetis laua taga. KT Neeme Raud - USA Rahvuslikes Terviseinstituutides, maailma ühes mainekamas teaduskeskuses oli Tiit Landi postdoktorantuuri junedaja Tracey Roault, inimese raua-metabolismi uuringute juht sealses laboris.
00:03:29 INT Tracey Roault, inimese raua-metabolismi uuringute juht, USA Rahvuslikud Terviseinstituudid (subt) (ing k. tlgsubt-) - Meid huvitas geenide regulatsioon...
00:03:35 KATE: raua molekulid mikroskoobi all. KT INT Tracey Roault (ing k. tlgsubt-) - ja see, kuidas rakk osakb reageerida keskkonna muutustele. Kui näiteks rakus pole piisavalt rauda, kuidas see paneb end rauda omastama
00:03:46 INT Tracey Roault (subt) (ing k. tlgsubt-) - See teema pakkus talle huvi ja ta suutis uuringuid juhtida suundades, mida me polnud ette kujutanudki. Näiteks avastus, et valgul, mida nüüd nimetatakse NFS-1
00:04:06 KATE: töö laboris (efekt). KT INT Tracey Roault (ing k. tlgsubt-) - on mehhanism, mis võimaladab olla rakus kolmes kohas korraga. Ometi tekitab selle üksainus geen. See oli oluline avastus. Töö raua-väävli osakeste sidumise teemal on tähtis saavutus. Tegelikult tõestati hiljuti, et raua-väävli-valgud on tähtsad DNA terviklikkuse säilitamisel
00:04:38 INT Tracey Roault (ing k. tlgsubt-) - Need on nukleaarsed. Sellel avastusel võib olla oluline mõju
00:04:43 Tiit Land Tallinna Ülikoolis, võtab pintsaku seljast ja paneb valge kitli selga (efekt). KT INT Tiit Land - Mind hakkas huvitama üks konkreetne valk ehk proteiin,
00:04:56 INT Tiit Land (subt)- ...mis osaleb raua ainevahetuse regulatsioonis raku tasemel. Et rakud omastakisd rauda just sellises koguses nagu on rauda vaja rakkudele
00:05:05 KATE: Tiit Land valges kitlis Tallinna Ülikooli rakubioloogia laboris. KT INT Tiit Land - ...et rauda ei ole liiga palju ja ei ole ka liiga vähe. Mul õnnestus eraldada, kõigepealt identifitseerida, eraldada see valk ja teha kindlask selle valgu toimemehhanism. Ja mis oli uudne...
00:05:22 INT Tiit Land - ...leidsime, et konkreetne valk asub raku erinevates kohtades.
00:05:28 KATE: Tiit Land töötab laboris, vaatab mikroskoobiga. KT INT Tiit Land - rakk on väga kompleksne moodustis või struktuur ja me leidsime nii rakutuumas, kus asub DNA ja tsütoplasmas ja samuti mitokondrites, kus toimubki valdavalt energia süntees, kus leidsime, et see valk on esindatud ja tuvastasime mehhanismid, kuidas see valk...
00:05:51 INT Tiit Land - ....jõuab või transporditakse kolme erinevasse kohta raku sees.
00:05:56 KATE: töö rakubioloogia laboris, Tiit Land vaatab mikroskoobiga. KT Tiit Land - Mina avastasin konkreetse mehhanismi, kuidas rakkude tasemel toimub rauataseme hoidmine, kuidas üks osa sellest täpselt toimib, millised molekulid seda läbi viivad ja mis sellest edasi saab, mis on järgmised protsessid.
00:06:22 INT Tiit Land (subt) - Tegemist on..., ma ei nimeta seda suureks avastuseks, see on võibolla lihtne avastus, aga ma arvan, et ka suured avastused koosnevad väikestest avastustest. Tegemist on kompleksse protsessiga
00:06:33 KATE: Tiit Land laboris. KT INT Tiit Land - mis koosneb erinevatest etappidest. Kui oleme ühe etapi tuvastanud, siis me lõpuks saame kokku panna suure pildi. 00:06:41 KT Neeme Raud - Nii et kui neist protsessidest räägitakse, siis viidatakse ka sinu tööle? 00:06.46 KT Tiit Land - Üks artikkel, mille ma avaldasin 1998, seda viidati publikatsioonides, mis avaldati 2012 detsembris.
00:07:07 Mees ja naine aluspesus mustal taustal üpl, pööravad külgi ette. KT Neeme Raud - Meis kõigis on rauda natuke üle 4 grammi. Umbes 2/3 sellest on veres, umbes gramm maksas ja siis väike osa rakkudes, k.a. ajurakudes. Ja see pisut üle 4 grammi rauda peaks olema alaline kogus meie kehas.00:07:25 KT INT Tiit Land - Inimorganism peab omama just õiges koguses rauda, nii palju kui seda vaja on, seda ei tohi ka liiga palu olla.
00:07:32 raua molekulid liiguvad veresoontes (illustreeriv). KT Tiit Land - Meil on 4 grammi rauda, see on kogus, mida on meil vaja. Miks meil ei ole 5 või 3 grammi. Kust inimene rauda saab? - Toidust.
00:07:43 Ettekandja toob toidu lauale, erinevad toidud laual (illustreeriv). KT INT Tiit Land - Toidus on teatud kogus rauda. Umbes ööpäevases toidus on 10-20 mg ja sellest u 10% inimorganism omandab.
00:07:58 INT Tiit Land (subt) - See tähendab seda, et me ei omanda kogu raua, mis on toidus. See on reguleeritud just vastavalt vajadusele. Inimorganismi raua eripära on ka see, et inimorganism ei ole võimeline rauda vabastama, näiteks uriini kaudu.
00:08:16 KATE: arvutiekraanil rauamolekulid. Mees teeb koormustesti, anduritega käimislindil, rauamolekulid. Sportlane testil hapnikumaskiga veloergomeetril. arvutigraafika:energia liikumine inimese närvisüsteemis (illustreeriv). KT INT Tiit Land - See kogus rauda, mis meil on, seda kasutatakse kogu aeg uuesti ära ja ära. 00:08:22 KT Neeme Raud - Rauda on kehal käimas püsimiseks tõepoolest pidevalt vaja. 00:08:27 KT INT Tiit Land - Kõige lihtsam näide või protsess, kus organism vajab rauda, on raku hingamine, mis on protsess, mille käigus õhu hapnik, mis me sisse hingame, konverteeritakse veeks ja selle protsessi käigus toimub energirikaste molekulide süntees. Energiat me vajame siis, kui viime läbi füüsilisi harjutusi, aju vajab palju energiat, ajukude on metaboolselt väga aktiivne organ. Närvi signaali ülekandmiseks on vaja energiat. Osa energiast saadaksegi nii, et hapnik kasutatakse ära.
00:09:27 INT Tiit Land - Raua roll selle hapniku ära kasutamise juures on... paljude teavad sellist molekuli või ainet nagu hemoglobiin, mida tihti mõõdetakse verest ja hemoglobiin on molekul, mis seob kopsudes hapnikku
00:09:45 arvutigraafika: hemoglobiin, inimese keha, hemoglobiin seob hapnikku (illustreeriv), rauamolekulid. KT INT Tiit Land - ..transpordib selle kudedesse laiali, vabastab selle seal, kus energiat on vaja. Hemoglobiini see osa, mis hapnikku seob, ongi tegelukult raud. Kui võtaksime hemoglobiinist raua ära, siis meie hingamine peatuks momentaalselt.
00:10:07 KATE: sportlane hapnikumasikga veloergomeetril.
00:10:11 INT Tiit Land - See on üks näide. Sellest 4 grammist rauast, mis kõikides inimestes sees on, 2/3 ongi hemoglobiiniga seotud.
00:10:22 Tiit Land laboris, katseklasid, proovid. (efekt). KT Neeme Raud - Inimekeha on muidugi tark ja püüab rauataseme kõrvalekallete korral esmalt ise hakkama saada. 00:10:27 KT INT Tiit Land - Selle eest hoolisevad meie rakud, mis töötavad põhimõttel, mis on ka üks bioregulatsiooni põhimõtteid, et me raku tasemel hoitakse biometalle k.a. rauda täpselt sellises koguses nagu on vaja. Kui rauda tuleb liiga palju, siis ta kasutatakse ära ja kui teda on liiga vähe, siis teda tuuakse juurde rakkudesse sisse piltlikult öeldes. Tegemist on väga kompleksse süsteemiga, kui noraamlsed olukorras need süsteemid toimivad laitmatult, aga kui on mingeid kõrvalekaldeid patoloogilises olukorras, siis hakkavad tekkima probleemid.
00:11:12 Tiit Land laboris, katseklaasid, proovid (efekt), arvutigraafika: punased verelibled (illustreeriv), rauamolekulid mikroskoobi all. KT Neeme Raud - Kui kehas on rauda liiga vähe, tekib aneemia. 00:11:16 KT INT Tiit Land - Aneemia on seisund, mille puhul eretrotsüüdid ehk punased verelibled ei suuda transportida hapnikku piisavas koguses laiali kudedesse, millest tekivad erinevad,seisundid nagu näit. nõrkus, füüsiliste harjutuste jaoks ei ole piisavalt energiat, pealegi aju vajab energiat. Aneemia vorme on palju erinevaid.
00:11:41 INT Tiit Land (subt) - Kõige enam levinud aneemia vorm on raudvaegusaneemia, mis on tingitud konkreetselt raua defitsiidist organismis või rakkudes. Ja kuna raud seob hapnikku, siis sellest tingituna on inimesel aneemia. Põhjused võivad olla erinevad, näit. ebapiisav toit, millest ei omastata piisavalt rauda või toidus ei ole piisavalt rauda. Põhjuseks võib olla ka verekaotus, näit. naisterahavaste esineab aneemiat rohkem, samuti ka lastel kasvueas.
00:12:26 KATE: katseklaasid verega, töö laboris, verekotid laual laboris. KT INT Tiit Land - Raudvaegusaneemiat kõige pealt proovitakse ravida või seda ära hoida toiduga, et süüa piisavalt toitu, kus on piisavas koguses rauda, organism peaks selle omastama. Kui sellest ei piisa, tuleb ka rauapreaparaate manustada.
00:12:47 INT Tiit Land - Rauapreparaatide manustamise juures tuleb arvestada seda, et organism on programmeeritud omastama just piisavas koguses, mitte liiga palju. Me võime küll rauda süüa piltlikult öeldes, rauapreparaate palju, aga oluline on, et see raud jõuaks organismi. Rauaprepeparaato tuleb süüa tühja kõhu peale, enne sööki ja C-vitamiin aitab ka rauda paremini omastada.
00:13:21 hapniku transport veres (illustreeriv), rauamolekulid skeemil. KT Neeme Raud . Ohtlik seisund on ka aneemiale vastanduv liigne raua kogus kehas.
00:13:27 rauamolekulid arvutiekraanil, inimese organ liigub, rauamolekulid mikroskoobi all. KT Tiit Land - Raual on 2 poolt. Üks külg on see, et ta on hea, kui on vähem rauda, siis on probleemid. Teine külg - kui rauad on liiga palju, siis ta mutub toksiliseks
00:13:37 INT Tiit Land - Toksilisus tähendab seda, et ta hakkab hävitama, kahjustama raku sees olevaid struktuure ja molekule. Seda haigust nim. hemokromatoos, mis on väga tõsine haigus.
00:13:50 KATE: rauamolekulid mikroskoobi all, Tiit Land vaatab mikroskoobiga laboris (efekt). KT INT Tiit Land - Kuna keemiliselt on raud väga reaktiivne, ta hakkab hävitama kõiki kompnente, mis raku sees on - valgud, geenid, nukleiinhapped, lipiidid, mis on rakude ümber.
00:14:14 INT Tiit Land - Mis lõpeb tihti maksavähi ja väga tõsiste maksa probleemidega, sest see üleliigne kogus rauda, mis organismi satub, ladestub maksas. Maks on organism, kus hoitakse, sälitatakse rauda juhuks, kui seda on vaja. Probleem on selles, et neid sümptomeid, mis tekivad, ei ole väga lihtne kindlaks teha. See on seotud üleliigse rauatarbimisega. Üleliigne raua ladestumise haigus ei kujune välja päevade, nädalate ja kuudega, vaid see võtab aastaid. See võib võtta 10-20 aastat. Probleem on selles, kui inimene tunneb ennast halvasti, tal on probleemid, mis viitavad maksale, näiteks sõna hemokromatoos ise ütleb, et inimese nahk värvub kollakaks-pruunikaks. Siis on tihti ka liiga hilja. Sest näitkes maksavähk on juba pöördumatu, maksatsirroos - maksa sidekoestumine on pöördumatu. Näit. maksatsirroos on ka seotud kroonilise alkoholismiga. Inimene võib olla täiskarsklane, aga üleliigsest rauast on tal tulnud maksatsirroos.
00:15:20 inimese käest veenivere võtmine süstlaga, käed spl (anonüümne), doonorilt vere võtmine, verekott kiigub alusel käsi pumpab palli, veredoonorite ruum, lamamistoolid, meesdoonor istub toolil. KT Neeme Raud - Tiit Landi sõnul on raua rohkus kehas sageli probleem just seetõttu, et inimesed ise seda ei tea, sest kui teaksid, oleks võimalik üsna lihtsal viisil ravida. Nimelt rahvameditsiiniski tuntud aadrilaskmisega. 00:15:356 KT INT Tiit Land - Ma ütlesin, et umbes 2/3 inimorganismi rauast on seotud verega, siis inimene peaks andma kord kuus, 2 korda kuus 100-200 ml verd ja siis see üleliigne raud mis omastatakse, kasutatakse ära kasulikuks protsessiks. See on see, mis on seotud verega ehk hemoglobiiniga.
00:16:00 verekeskus, veredoonorilt vere võtmine (efekt). KT INT Tiit Land - Kui me teame seda olukorda, siis saame seda ära hoida. Kui normaalses olukorras organismid säilitavad, hoiavad olukorda, kus kogused on täpselt vajalikud selleks, et viia läbi protsesse, et ei ole liiga madalad ja ei ole liiga kõrged,
00:16:25 INT Tiit Land - ...et hakkaksid tekkima muud probleemid.
00:16:27 Töö laboris, katseklaasid, Tiit Land laboris. KT Neeme Raud - Oma uringutes on Tiit Land rauaga seotud probleeme üha sügavamalt vaatlemas. Teemaks, millega ta praegu tegeleb on raua ainevahetus - oksüdatiivne stress. 00:16:38 KT INT Tiit Land - Oksüdatiivne stress, mis on üks osa raua toksilisusest, kuidas raud muutub toksiliseks.
00:16:44 INT Tiit Land - Ta muutub toksiliseks läbi oksüdatiivse stressi, mis on olukord, kus nimi stress ei peegelda kõige paremini tegelikkust, inimene ei tunne end stressis, et tal on palju teha palju või palju tööd, see on raku sisene seisund.
00:17:01 KATE: verekeskus, verekotid hoidlas (külmikus), laborandid toimetavad doonoriverega, doonorivere kotid laual. KT INT Tiit Land - Rakud on pinge all, stressi all ja seda põhjustavad molekulid, mis on tugevad oksüdeerijad ehk oksüdandid ja raud omakorda tekkitab neid, on võimeline neid genereerima. Ehk raua toksilisuse seose neurodegeneratsiooniga läheme tagasi ajju, ajukudedesse, närvirakkudesse
00:17:24 arvitigraafika: inimese büst, aju erinevad osad värvitud. (illustreeriv) KT INT Tiit Land - ...kus üks osa närvirakkude hävimise mehhanismidest ehk nende patoloogia on seotud selle stressiga, mis on ajurakkudele pandud peale läbi tugevate oksüdeerijate.
00:17:40 arvutigraafika: inimese närvid (illustreeriv). KT INT Tiit Land - Me uurime seda, me ei tegele inimkatsetega. Me läheme raku tasemele. Meil on rakud katseklaasis, mida me kasvatame.
00:17:54 INT Tiit Land (subt) - Me mõõdame nendes rakkudes oksüdatiivset stressi läbi erinevate biokeemiliste uurimismeetodite. Näit. paneme rakkudele rauda peale, vaatame, kas rakud on oksüdatiivse stressi all. Me saame ka rauda eemaldada, mõjutada neid protsesse läbi erinevate signaali radade. Ja lõpuks see, mida me mõõdame, kas mõõdame oksüdatiivset stressitaset, mia on võimalik biokeemiliselt mõõta või teisi parameetreid. Meie kõige lihtsamad uurimsiobjektid on rakud, mis kasvavad katseklaasis või nad on plaadi peal ja neis rakkudes me uurime erinevaid protsesse.
00:18:42 Labor, Tiit Land koridoris valge kitliga, paneb valge kitli nagisse. KT Neeme Raud - Kui Tiit Land 2006 lõpus Rootsist tagasi Eestisse kolis,
00:18:51 Neeme Raud stand laboris - ...oli tal võimalus ellu viia projekt, millest paljud teadlased unistavad - rajada praktiliselt nullist täitsa oma labor.
00:18:57 Tiit Land sõidab Tallinna Ülikoolis liftiga. KT Neeme Raud - Koos Landiga tuli Tallinna Ülikool tööle ka ta endine doktorant Stockholmi ülikoolist - Sandra. 00:19:00 KT INT Sandra (ing k, tlgsubt-) - Kui siia tulime, oli ruum täiesti tühi. Pidime ise oma tulevasi projekte rahastama.
00:19:12 INT Sandra Fernaeus, Tallinna Ülikooli teadus (subt) (ing k, tlgusbt-) - Pidime leidma toetused ja stipendiumid. Alustasime raha taotlemisest, saime selle. Siis saime hakata laborit kokku panema ja tudengeid leidma.
00:19:21 KATE: Tallinna Ülikooli analüütilise keemia labor, üliõpilased laboris, katseklaasid. KT INT Sandra Fernaeus (ing k, tlgusbt-) - Nüüd töötab siin 10 üliõpilast. 4 teevad doktoritööd, teised on veel lõpetamata, magistriõppes. Oleme aastate jooksul suutnud ka midagi avaldada
00:19:38 INT Sandra Fernaeus (ing k, tlgusbt-) - Raud on omamoodi ühendaja, võiks öelda. Samuti protsess, mida nim. oksüdatiivseks stressiks. Samuti põletikuline protesess. Meil on ka projekt, mida nimetame Altzheimeri projektiks, uurime võimalikke mehhanisme Altzheimeri tõve taga.
00:20:06 arvutigraafika: inimese närvisüsteem, inimese aju (illustreeriv). KT Neeme Raud - Altzheimeri tõbi ja raua roll selle tekkes on Tiit Landi huvitanud juba pikka aega. Altzheimer tekib tänu närvirakkude hävimisele. Tegu on väga kompleksse tõvega, kuid selle tekkesse võib oma panuse anda ka raua taseme muutumine närvirakkudes. 00:20:21 KT INT Tiit Land - Just nimelt - närvirakud hakkavad hävima. Ka põletikulised protsessid on seotud raua ainevahetusega. Kui mingi protsess ei tööta korralikult, siis nad võivad käivituda, aga ei pruugi, küsimus on, millisel tasemel. Normaalselt on närvirakud võimelised neid reaktiivseid potentsiaalselt toksilisi molekule hävitama, küsimus on tasakaalus.
00:20:56 INT tiit Land - Kui viia süsteem tasakaalust välja ja me toodame neid liiga palju, et meie normaalsed antoksüdantsüsteemid enam hakkama ei saa, siis hakkavad tekkima probleemid. Raua seos puht keemiliselt on oksüdatiivse stressi tekitajana, põletikuliste protsesside mõjutajana, mis omakorda on seotud Alzheimeri tõvega. Me räägime jällegi ühest osast. Tegu n väga kompleksse haigusega ja kindlasti oleks vale öelda, et raual või mingil teisel molekulil on oluline osa. Tegemist on väga paljude mõjurite koosmõjuga.
00:21:31 Suurlinn USA-s, palju inimesi tänaval, USA lipp vardas lehvimas, mees sõidab tänaval rulaga, laborandid laboris, haigla erakorralise meditsiini osakond, patsient tuuakse kanderaamil kiirabiautost välja (USA). KT Neeme Raud - Alzheimerit, mis viib inimese mälu, peetakse maailmas praegu üheks kõige kiiremini kasvava haigestunute hulgaga tõveks. Ameerika Ühendriigid teatasid mullu, et kuulutavad sellele sõja lausa riiklikul tasemel, et 2025-ks aastaks ravi leida. Ameeriklased põhjendasid otsust sellega, et kuna maailm on vananemas, kulub Alzheimeri patsientide raviks aasta-aastalt üha enam. Seega õige on kohe paigutada suuri summasid teadusuuringutesse, mis aitavad ehk hiljem ravikulusd vähendada. 00:22:01 KT INT Tiit Land - Maailm on vananemas ja Ameerika Ühendriikides on teada, palju see maksab,
00:22:11 INT Tiit Land (subt) - Me ju ikkagi kõik soovime, et ka Alzheimeri tõvega inimesed elaksid võimalikult inimväärset elu. Et nad saaksid abi. Paljud vajavad ju igapäevast abi ja seetõttu haiguse leevendamine on ülioluline.
00:22:31 KATE: töö laboris. KT INT Tiit Land - Tõepoolest, kui räägime raua rollist kui oksüdatiivse stressi kaudu Alzheimeri tõve potsentsiaalse tekitajana, siis üks ravi strateegia, mida ka uuritakse, on hoida ära - väliste mõjutajate ehk ravimite abil vallandada oksüdatiivset stressi, antioksüdante kasutada, mis omakorda võivad olla seotud rauaga,
00:23:00 INT Tiit Land - Raua tasemete muutmisega või vähendamisega. Katsed saavad jällegi alguse rakkude tasemel. On edukaid katseid, kus näidatakse, et kui on rauaga seotud oksüdatiivnse stress, kui me läbi keemiliste ühendite alandame raua taset, alandame oksüdatiivset stressi, mis omakorda võiks potentsiaalselt ka mõjutada närvirakkude hävimist. Ka see protsess on väga kompleksne - kui me leiame midagi rakkude peal, aga hakkame uurima juba katseloomade peal, siis võib pilt olla teine. Me kogu aeg midagi avastame.
00:23:38 KATE: arvutiekraanil tabel, haigla koridor läbi akna, patsienti tarnsporditakse kanderaamil. KT INT Tiit Land - Kogu aeg midagi avastatakse ja siis lükatakse jälle ümber ja siis avastatakse jälle uuesti, aga niimoodi me liigume. 00:23:42 KT Neeme Raud - Tiit Land tunnistab, et on üsna libedal jääl kui püüab öelda, kuhu maailma teadus Alzheimeri-uurngutes välja on jõudnud.
00:23:50 Töö laboris, katseklaasid. KT INT Tiit Land - Alzheimeri tõbi kirjeldati esimest korda 105 aastat tagasi,
00:23:56 INT Tiit Land - 106 aastat tagasi, 1906.
00:24:03 KATE: treeningsaal, vanemad naised mattidel palliga harjutusi tegemas (efekt). KT INT Tiit Land - Me teame täna, et patsientide arv tõuseb, inimkond vananeb, ravi ei ole. Erinevate gruppide peal töötab erinevalt. Ma ei julge öelda, et oleme poole peal, oleme alla poole. Millal me saavutame selle, et suudame selle ära hoida,
00:24:23 INT Tiit Land - ...kui suudame diagnoosida, et see tõbi on tulemas ja me suudame seda ära hoida, aga jällegi probleem on selles, et millal me suudame sekkuda, kui närvirakud on hävinenud, siis neid taastada enam ei saa tänaste meetodite abil, mis meil praegu olemas on.
00:24:36 Tallinna Ülikooli labor, Tiit Land laboris. KT Neeme Raud - Tallinna Ülikooli teaduslaboreid rajades on Tiit Land ise tundnud kui kallis tipptasemel teaduse tegemine tegelikult on. Aparatuur on kallis, nagu ka selle hooldamine, kallid on katsetes kasutatavad kemikaalid. Et kõigeks raha saada, tuleb konkureerida teiste teadlaste ja laboritega. 00:24:55 KT INT Tiit Land - Ja loomulikult me konkureerime, teadustöö oma olemuselt ongi konkurents. Kui avaldame mingi atrikli, kui meie teadustöö tulemused avaldatakse,
00:25:07 INT Tiit Land (subt)- ....siis selle eelduseks on, et neid tulemusi ei ole varem kusagil avaldatud ehk - kes ees, see mees. Eriti nukker oleks olukord, kui oleme töötanud 3 aastat mingi probleemi uurimisel, oleme selle ära lahendanud ja näit. kuu aega enne, kui me oma artikli esitame, kõigepealt saadame avaldamiseks, mis omakorda läbib läbivaatamisvooru, mis omakorda võib võtta aega ja mis on küllaltki tihe ja karm ning siis me leiame, et keegi on selle töö ära teinud, on just avaldatud, siis ei ole meil mingit šanssi seda avaldada, siis tuleb mõelda, kuidas edasi minna. Konkurents on tihe, aga see on ka loomulik osa, see kuulub selle töö juurde. Me töötame karmides konkurentsi tingimustes.
00:25:59 Tallinna Ülikooli sisepl, Tiit Land jalutab koridoris, analüütilise keemia labor, katseklaasid. KT Neeme Raud - Tallinna Ülikooli rektoritöö kõrvalt ei jää Tiit Landil teaduse jaoks palju aega, ent päris kõrvale sellest ta ei saa, sest kui rektoriaeg lõpeb, ei ole võimalik enam jätkata samast kohast, kus ülikooli juhiks minnes töö pooleli jäi. 00:26:15 KT Tiit Land - Viieks aastaks ei ole võimalik
00:26:18 INT Tiit Land (subt) - ...teadustöös aega maha võtta, et 15. mail 2011 panin selle asja seisma, ütleme jää peale ja 15. mail 2016 ma tulen, võtan selle asja jää pealt ja panen uuesti käima. Selle aja jooksul on see jää ära sulanud ja rong on edasi liikunud. Alati jääb aega vähem kui ma sooviksin ja kui ma rektoritooli peale istusin, siis ma algul ei kujutanud ka täpselt ette, kui palju ma suudan kõrvalt olla laboris või teha ka teadustööd, sest rektoriamet on ikka täiskohaga amet ja natuke rohkemgi, ajaliselt. Aega on alati võimalik tekitada. Kui oled füüsiliselt ära, siis on see raskem, aga samas teadustöö on ka selline töö, et teadustöö pole ainult laboris olek või füüsiline juuresolek seal, vaid mõtlemine, artiklite lugemine. See on töö, mida saab teha nädalavahetusel, õhtul saunas näit. mõtteid mõlgutada. Endal peab olema huvi, motivatsioon seda jätkuvalt teha ja ma loodan, et suudan seda hoida
00:27:47 Neeme Raud saate lõpustand Tallinna Ülikooli koridoris - Tiit Land usub, et tema juhtimisel siin Tallinna Ülikoolis tehtab teadustöö raua sisalduse kohta kehas on selle kõrgkooli juba maailma teaduskaardil nähtavaks teinud. Siinsed laborid jäävad kindlasti globaalsele teadusorbiidile ka tulevikus.
00:28:01 Lõputiitrid
00:28:19 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:28:25 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 203
00:28:30 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0036_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_BIOKEEMIK-TIIT-LA.MXF
Indeks: 2013-002880-0036
Kestus: 00:28:30
Registreerimise kuupäev: 13.01.2013
Registreerimise aeg*: 2013-01-13 15:56:15
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;