ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Bioindikaatorid

Saada link

Media

Kirjeldus

Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul lubavad tänased euronormid kasutada meie põldudel pestitsiide kordades rohkem, kui seda tehti nõukogude ajal. Üks tundlikumaid bioindikaatoreid looduses toimuva jälgimiseks on kimalased, keda liigne põllumajanduskeemia tapab. Kui hukkuvad kimalased, väheneb ka tolmeldamine ja kannatab kõik, mis õitsemise järel vilja peab kandma. Mesilaste massiline hukkumine on ülemaailmne mure ja ühte kindlat põhjust sellele ilmselt pole. Eesti teadlased on asunud tõestama, et üks, mis vaieldamatult kurja teeb, on liigne agrokeemia. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, produtsent Ene-Maris Tali.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 45
Kestus: 00:28:30
Indeks: 2013-002880-0045
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 04.04.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Astrid Kannel (stj, subt) stand botaanikaaias - Põllumajanduses kasutatavad pestitsiidid ja keskkonna saastatus on peamisi põhjuseid, miks kimalased ja mesilased Euroopas surevad, kusjuures kahjurid on muutunud agrokeemia suhtes resistentseks. Mis tähendab lõppkokkuvõtteks - mesilased on surnud, meie tot on mürgitatud ja süüa kõlbab see ainult kahjuritele
00:00:20 INT Marika Mänd, putukate ökoloog-füsioloog (subt) - Kahjurid on muutunud resistentseks, on tekkinud lausa rist-restistentsus, mis tähendab mitme erineva preparaadi vastu resistentsus. Ja ei ole võimalik neid kahjureid kontrollida enam endisel viisil.
00:00:34 Saatepea
00:00:58 Päevalilleõied spl, kimalased päevalilleõiel. KT Astrid Kannel - Kimalased ehk metsmesilased on putukad, kellest tänapäeva linnainimene ei pruugi eriti aplju teadagi. Mett nad meile ei tee, kuid oma tolmeldamistööga tolmeldavad nad meile ligi kolmandiku meie toiduvalikust.
00:01:09 Päevalilled põlluääres, Astrid Kannel ja vestlemas üpl. Mustikad varre küljes KT INT Marika Mänd - Kui rõhutada seda, kui palju meie toidust tuleb just läbi tolmlemise, siis see osa on päris suur, kuskil 30%. Need on sellised olulised ained, antioksüdandid.
00:01:26 INT Marika Mänd (üpl koos Astrid Kanneliga) - Siia kuuluvad C-vitamiinid veel lisaks neile, karoteenid
00:01:32 KATE: mustikad põõsa küljes. Mustikapõõsad. Vaarikad põõsa küljes. Viljapuaed. Õunad puu küljes. KT INT Marika Mänd -...milleta inimene hakkama ei saa. 00:01:36 KT Astrid Kannel - Kui kaovad kimalased, langeb põllumeestel lõppkokkuvõttes ka taimede saagikkus - tolmeldamist vajavad marjad ja puuviljad, aga ka näiteks pävalill ja Euroopa tähtuselt kuue kultuurtaime hulka kuulu.v raps
00:01:48 raps õitseb (kollane põld). Inimese käsi katsub rapsi õisi. KT INT Marika Mänd - Tolmeldamine toob olulist kasu seeläbi, et seemned on suuremad, saak suurem ja õli sisaldavad need seemned rohkem. Seal on veel üks aspekt juures, mis toob tootjale suuremat tulu.
00:02:08 INT Marika Mänd - Nimelt, tolmeldatud taimed õitsevad rutem ära
00:02:12 KATE: õitsev raps, küps raps, rapsi lõikus kombainiga, rapsi seemned kaunas spl. KT INT Marika Mänd - ...ja seetõttu õitsemisperiood lüheneb ja ka kõtrades olevate seemnete valmimine lüheneb ja tootja saab valminud seemne korraga kõik kätte. Kui õitsemisperiood venib väga pikaks, tolmeldajaid ei ole, siis lõpeb asi sellega, et üks osa seemneid on valmis ja juba variseb, keskmine osa on paras koristada ja lõpuosa on kõik roheline ja toores. Ja tegelikult on tootjale suur kadu sellest.
00:02:47 rapsi koristus põllul, päevilled õitsevad põllul, Marika Mänd ja Astris Kannel päevalillede juures, kimalane päevalille õiel spl. KT Astrid Kannel - Maaülikooli teadlased uurivad, miks kimalased hukkuvad ja kuidas olukorrast välja tulla. Kimalane on väga tundlik bioindikaator. Ta ei suuda ennnast mürkide eest, erinevalt kodumesilasest näiteks, praktiliselt üldse kaitsta. Igasugune keskkonnareostus on kimalaste peal kohe näha.
00:03:14 kimalased. KT INT Marika Mänd - Nad toovad perre netkari, mida nad ei töötle ümber,
00:03:19 INT Marika Mänd (subt) - ...mis tähendab otseselt seda, et kõik keskkonnamürgid, kõik keskkonnas leiduv, jõuab otseselt järgalsteni ehk vastseteni ja emadeni.
00:03:30 Kahjurite tõrje põllul, pritsimine. KT Astrid Kannel - Maaülikooli teadlased on veendunud, et pestitsiidid on haiguste ja parasiitide kõrval üks kimalaste väljasuremise tegureid. 0:03:38 KT INT Marika Mänd - On tulnud kasutusele mitmed uued pestitsiidid.
00:03:42 INT Marika Mänd - Sageli kasutatakse erinevaid pestitsiide koos, koostoime on tundmata. Ja meie järgmised uuringud on olnud seotud selliste probleemidega, mis püüavad selgitada, mis siis juhtub pestitsiidide mõjul kimalastes.
00:04:01 Kahjuritõrje põllul (pestitsiididega pritsmine). KT Astrid Kannel - Senised uuringud on näidanud, et kõige salakavalam on mürgitamine just väikeste doosidega, kuna pestitsiidi kahjulikkus saab selgeks tunduvalt hiljem ning seos agrokeemiaga ei joonistu nii selgelt välja. 00:04:15 KT INT Marika Mänd - Ühe uuringuga me toitsime 20 korda madalama doosiga, kasutades...
00:04:23 INT Marika Mänd - ...asadirahtiini, mis on neemipuu ekstrakt, toitsime kimalasi, kes ei surnud sellest ära. Nad olid väga aktiivsed. Mingit vahet terve perega ei ilmnenud selles. Põllul aga esines teistsugune käitumine Erinevus oli täiesti oluline. NImelt, need preparaadiga toidetud kimalased käisid korjel tunduvalt väiksemal alal, kui need, kes olid terved ja saanud tavalist puhast toitu. See oli esimese katsega.
00:05:09 KATE: rapsi koristus põllul, küps raps põllul. KT INT Marika Mänd - Teises katses viisime tarud põllule sel hetkel kui nende toidu taimed hakkasid juba närtsima ja veel viimased õied olid saadaval. Tavaliselt kimalased nende taimede peale ei lähe, vaid nad otsivad juba uued. Aga mürgitatud või töödeldud tarude isendid-töölised läksid just nimelt selle vana põllu peale
00:05:40 KATE: õitsev raps. KT INT Marika Mänd - Need taimed on ka väiksema nektari sisaldusega ja samal ajal ei ole ka õietolm nii kvaliteetne, nendes viimastes õites. Me avastasime selle, et niisugune pisikene muutus võib põhjustada seda, et pere ie leia toidutaime, kui ta lendab ainult väga lähedale.
00:06:01 INT Marika Mänd - Ja niisugune pere vaikselt sureb välja, kuna järglasi ei tule kui toitu on vähem. Seda me jälle looduses ei märka.
00:06:11 Roheline taim esiplaanil, fookusemuutus - mesitaru tagaplaanil. Mesilased taru ees. Mesinik Antu Rohtla oma aias mesilastarude juures. KT Astrid Kannel - See eest kodumesilaste tegelevad mesinikud panevad vägagi hästi tähele kui tarud hakkavad tühjaks jääma. Antu Rohtla on mesilasi pidanud aastakümneid ning puhas praktika on näidanud, mis juhtub kui mesitarude kõrval hakatakse põldu pritsima.
00:06:25 Mesinik Antu Rohtla mesilastaru juures toimetamas suitsu laskmine. palju mesilasi spl. KT INT Antu Rohtla - Mul oli kunagi osa mesilasi metsas, kaugemal. Siis tulid põllud ligidale
00:06:36 INT Antu Rohtla, mesinik (subt) -....seal tehti keemilist umbrohutõrjet, keemilist putukatõrjet ja seal hakkasid mul pered välja minema. Ma lihtsalt tõin ära ja paigutasin...
00:06:45 KAE: mesilased tarus. Antu Rohtla toimetab taru juures. Mesilastarud aias. KT INT Antu Rohtla - ..muidugi vähendasin ka perede arvu, paigutasin nad siia. Siin on natukene kaugemal ja olukord paranes. Siin nii massilist väljaminekut enam ei ole olnud
00:06:56 mesilaste suitslõõts suitseb, mesilased lennuava ees. Mesilane õiel. KT Astrid Kannel - Kodumesilane oskab mürke nektarist välja filtreerida ja üksi mett analüüsides võiks ekslikult arvata, et kõik on korras, kuna mesi on alati puhast.
00:07:08 mesilane lilleõiel, mesilastarud aias. kT INT Antu Rohtla - Mesilase rasvkeha toimib filtrina ja see peab need kahjulikud ühendid kinni ja nektar, mis pannakse kärgedesse, on puhas. 00:07:19 KT Astrid Kannel - Kuid töömesilastest jääb taru lõpuks ikkagi ilma. 00:07:24 KT INT Antu Rohtla - Aga tänus sellele, et mesilase rasvkeha on filtriks, see rasvkeha ise kulub...
00:07:35 INT Antu Rohtla - ja sellega see rasvkea väheneb. Ja kui sügisel vastu talve on see rasvkeha väga väikseks jäänud, mesilase kehakaalust võibolla 10-15%, siis mesilane talve õle ei ela. Ta sureb juba ära enne uut aastat.
00:07:50 mesilane lilleõiel spl. Mesilased taru elnnuava ees. Antu Rohtla mesiniku mask peas taru juures toikmetamas. Mesilased tarus spl. KT Astrid Kannel - Rohtla hinnangul võiks inimesed meelde tuletada, mida kõike juba nõukodeajal prooviti ning millega üks või teine hurraaga alustatud ettevõtmine lõppes. 00:08:03 KT INT Antu Rohtla - 1962 on ajalooline sellepärast, et N Liidus rakendati suur kemiseerimise programm
00:08:08 ARHIIV: Kulu põleb, traktor põllul, kahjurite tõrje põllul, mürgitamine põllul (suur suitsupilv üleval), nõukogudeaegsed põllutöölised lõunat pidamas. KT INT Antu Rohtla - Et kõik peavad panema kõvasti mürke ja veel üks loosung oli niimoodi, et me peame Aeerikale järele jõudma ja mööda tormama Ameerikast. Volga jõe luhtadel kadus ära keskmiselt 1 taim aastas, 20 taimeliiki 20 aasta jooksul kadusid ära.
00:08:32 INT Antu Rohtla - Mesilasperede arvukus vähenes ka sellel eprioodil umbes 60 %
00:08:36 Kimalased tarus, katsed kimalastega laboris, kimalane püütakse purki. KT Astrid Kannel - Kõige selgemad vastused pestitsiidide mõju kohta tulevad aga laborist, kus uuritakse kimalaste-mesilaste käitumist. 00:08:49 KT INT Marika Mänd - Meie osakonnas on välja töötatud spetsiaalne metoodika
00:08:57 INT Marika Mänd (subt) ...ja spetsiaalsed aparatuurid selleks, et hinnata mesilaste ja teiste putukate ainevahetust,
00:09:06 KATE: kimalane jookseb katseklaasis laboris, laborant laua taga. Kimalane katseklaasis KT INT Marika Mänd - ...ainevahetust, hingamisrütme, lümfiringet, südame tööd ja ka liikumise aktiivsust. Niisuguste näitajate kombineerimisel ja koostoimel, jälgimisel on võimalik palju rohkem ja täpsemalt öelda, kuidas erinevad pestitsiidid siis mõjutavad tolmeldajate käitumist.
00:09:36 Kimalane katseklaasis, töö laboris, aparaat. KT Astrid Kannel - Üks, mis kimalaste tervisliku seisundi kohta selget infot annab, on nende ülimalt tundlik hingamissüsteem. 00:09:41 KT INT Reet Karise - Erinevalt inimestest, on putukatel võimalik oma hingamistaset väga madalale alla viia. Põhimõtteliselt võib seda nimetada katkendlikuks hingamiseks. Ja selle idee seisneb selles, et putukas avab oma hingamise avad ainult hetkeks ja seejärel kiiresti suleb.
00:10:11 INT Reet Karise, teadur (subt) - See suletud periood on erineval putukaliigil ja erinevas elufaasis erineva pikkusega
00:10:23 KATE: karbis putukatega katsetamine, kimalased. KT INT Reet Karise - Teatud talvituvatel liblika nukkudel võib see suletud faas kesta ka mitmeid tunde, võibolla ka 12-13 tundi. Aga aktiivsetel täiskasvanud valmikutel on suletud faas tavaliselt lühike, kui üldse esineb. Suletud faasile järgneb hingeavade värelemise faas, mille ajal pääseb küll hingamisteedesse sisse hapnik,
00:10:52 INT Reet Karise - ...aga süsihappegaasi välja ei tule. Ja kui süsihappegaasi tase organismis on piisavalt kõrgeks muutunud, siis
00:11:03 KATE: putukate labor, laborant toimetab. KT INT Reet Karise - ..siis teatud taseme juures putukas on sunnitud hingamisavad avama ja korraga välja laskma suurema hulga süsihappegaasi. Vaja on sellist hingamissüsteemi sellepärast, et putukate ainevahetuse tase on elu jooksul väga erinev.
00:11:24 INT Reet Karise - Kui nad lendavad või jooksevad ringi, siis nad vajavad pidevalt ja palju hapnikku ja seega eritavad ka palju süsihappegaasi. Aga kui nad on rahulikus olekus või isegi puhkeolekus talvel, on keha ainevahetuse tase nii madal, et pidevalt lahtiste hingeavade korral muutuks ühu hapniku tase nende kehale mürgiseks.
00:11:49 KATE: kimalane laboris, katsed kimalasega, kimalane jookseb purgis. Kimalased tarus. KT INT Reet Karise - Suletud hingeavade korral ei pääse kehast välja ka nii palju vett. Vee kokkuhoid on ka üheks põhjuseks, mis aitab putukatel ebasobivaid tingimusi üle elada. See on niivõrd tundlik süsteem, mis reageerib ka keemilisele stressile või mõnele muule stressi faktorile - kuivale või niiskele...
00:12:15 INT Reet Karise - ...ja seda saab hästi ära kasutada putukate väikeste mürgidooside mõju leidmisel.
00:12:26 KATE: kimalased laboris, kimalane purgis. KT iNT Reet Karise - Üks, mida oleme katsetanud Fastac. Kui putukas on väikse doosiga kokku saanud, siis ta ei ole enam võimeline oma hingeavasid sulgema ja avama. Ja peale mürgiga kokku puutumist on näha ainult pidevat hingamist ja seega selline putukas
00:12:50 INT Reet Karise - teatud kuivades tingimustes võib oluliselt kiiremini ära surra kui siis kui ta suudaks oma hingeavasid reguleerida.
00:12:59 kimalased katsetamisel laboris. KT Astrid Kannel- Seost pestitsiididega uuritakse ka kimalaste lihasaktiivsust jälgides. 00:13:06 KT INT Reet Karise - Lihasaktiivsus võib olla ka otseselt pärsitud ja kui näiteks närvimürk takistab lihaste liigutamist, siis meie näeme ainult väga kerget värelemist
00:13:19 INT Reet Karise - ...lihasaktiivsuse asemel ja see tähendab, et putukas ei ole mitte mingil moel võimeline kontrollima oma liigutusi.
00:13:28 KATE: diagramm arvutiekraanil, putukaga katsetamise tulemused. KT INT Reet Karise - Siin joonisel on näha meie tulemused antud loomalt. Esimene aknakene näitab süsihappegaasi eraldumise taset, teine aknake näitab vee eraldumise taset ja kolmas näitab putuka kehaliigutisi. Kui me süsteemi avasime ja uue putuka masinasse panime, siis kõigepealt pääseb toaõhk süsteemi ja seetõttu näeme hästi kõrget süsihappegaasi näitus. Mida kiiremini süsteem taassuletakse, seda kiiremini see tase ka normaliseerub, mõne aja pärast on kogu toaõhk süsteeist välja puhutud ja nüüd näeme juba kimalase enda poolt eritatud süsihappegaasi hulka. Siin on näha kuidas hingamise avad on vahepeal vähemalt osaliselt suletud ja täiesti avatud. Vee näidu peal. See on koht, kus masin lahti tehti, pääses liigset niiskust süsteemi. See on väljastpoolt tulnud niiskus. Aga siitmaalt, võin juba olla üsna kindel, see on putuka poolt eritatud vesi.
00:14:59 KATE: diagramm arvutiekraanil. KT INT Reet Karise - Ka liigutuste graafik näitab, et putuka liigutamine ja torkimine teda ärritas. Ta hakkas lihaseid hogsalt liigutama. Suhteliselt kiiresti on kehaliigutuste intensiivsus vähenenud ja me näeme üsna rahuolekus kimalast. Nüüd kõike korraga vaadates me näemegi, et kehaliigutused puuduvad ja kimalane hakkab kohe näitama katkendlikku hingamist või hingama katkendlikult.
00:15:30 päevalilled, vastu päikest pime plaan
00:15:33 kimalane päevalille õiel spl. Päevalilled. KT Astrid Kannel - Mis juhtub, kui kimalasi enam ei ole, seda kogeti valustalt 1990-ndate Suurbirattannias. 00:15:40 KT INT - Inglismaa või Suurbritannia
00:15:47 INT Marika Mänd (subt) - ...ühines oma majandusega Euroopa riikidega ja siis kadus vajadus teraviljale. Ja nüüd asendati uute kultuuridega kõik need teraviljapõllud. Tulid ristikud, põlduba, ainult õnnetuseks märgati järsku, et saaki ei ole nii nagu 1960-ndatel oli. Siis asuti uurima ja selgus, et kui 60-ndatel oli Inglismaal kirjeldatud kuskil 15 kimalase liiki, sh pikasuiselisi, siis nüüd, 1990-ndatel olid järgi jäänud lühisuiselised, neid pikasuiselisi ei olnud ja need kultuurid jäid lihtsalt tolmeldamata.
00:16:28 Kahjurite tõrje põllul. KT Astrid Kannel - Kusjuures lisaks sellele, et pestitsiidid kimalasi tapavad ja meie endagi toidu mürgitavad, on kahjurid muutumas agrokeemia suhtes resistentseks. 00:16:38 KT INT Marika Mänd - Nemd on täiesti julgelt ringi kõndimas, nendega ei juhtu enam midagi. Peale selle on järgmine probleem. Järjest raskem on leida uusi kemikaale
00:16:51 INT Marika Mänd - ...keemilis ühendeid, mida kasutada taimekaitsevahendina. Nende väljatöötamine ja tootmine on muutunud nii kalliks, et tulemuseks on see, et see ei tasu ennast ära.
00:17:03 õitsev raps põllul (efekt)
00:17:12 Astrid Kannel stand - Kuidas siis tekkinud olukorras kahjuritega võidelda. Üha enam on hakatud mõtlema, et võiks kahjuritele kallale ässitada mõned teised organismid.
00:17:20 liblikas rohelisel taimel, kimalane lilleõiel. KT INT Marika Mänd - Praegu meil on käsil üks suurem projekt, kus me uurime maasikal oleva hahkhallituse tõrjumise võimalusi.
00:17:32 INT Marika Mänd - Ja me tõrjume seda teise seenega. See seen ei ole antibiootiline, vaid ta lihtsalt on konkurent, kes tõrjub hahkhallituse välja. Põhimõtteliselt neid preparaate on võimalik põllule pritsida maasika õitsemise ajal ja siis sellega vältida seda, et me ei kasutaks fungitsiide, mis on seenhaiguste tõrjeks mõeldud preparaat
00:17:56 Väikelennuk lumel (AN-2)
00:17:58 Astrid Kannel stand lennuki juures - Loodussõbralikke tõrjevahendeid hakkavad põldudele vedama teadlaste plaanide kohaselt kimalased. Väikesed putukad hakkavad tegema seda tööd, mida nõukogude ajal tegid suured lennukid AN-2-d
00:18:10 INT Marika Mänd - Otsitakse võimalusi, kas kasutada meemesilasi, kimalasi ja kasutada ka erakmesilasi, et nad kannaksid nii nagu õietolmu ka seda seent
00:18:21 KATE: mesilased lilleõitel. Mesilased taru ees. Mesilased lilleõiel. KT INT Marika Mänd -...ja seene eoseid õitele õitsemise ajal. 00:18:24 KT Astrid Kannel - Mesilased ja kimalased saaksid oma kahjustatava hävitamiseks relvad peale spetsiaalses pulbriga täidetud dispenseris. 00:18:31 KT INT Marika Mänd - Nad kõnnivad pulbrist läbi, see jääb keha külge, jalgade külge ja nad lennates õielt-õiele kannavad seda pulbrit edasi ja sellega koos ka seene eoseid.
00:18:45 INT Marika Mänd - Praegu on välja töötamisel see meetod. Põhimõtteliselt ta töötab, aga kahjuks ei ole see nii, et on võimaik ühes kohas älja töötada ja siis kõikjal töötab. See nõuab eri piirkondades eri putukaliikide kasutamist. See nõuab kandurainete välja töötamist ja valimist, mis on seene eoste vahel vajalik, et see jääks putuka jala külge, aga ta ei tohi ka olla mürgine aine. See projekt praegu käib ja see võimaldaks
00:19:24 KATE: võililled õitsevad, mesilane lilleõiel spl, mesilased taru lennuava ees. Mesilased meeraamil. Mesilastarud metsa ääres. KT INT Marika Mänd - taimekaitse probleemidest leida lahendust. 00:19:26 KT Astrid Kannel - Enne kasutusele võttu vajab kõnealune meetod aga veel põhjalikku testimist. 00:19:32 KT Marika Mänd - On väga tähtis ka selgitada ka uute biopestitsiidide mõju, sest ka nende toimet väga täpselt ei teata. Ei ole veel selge, kas nad on ohtlikud või ohtud meie keskkonnale, tolmeldajatele. Ja emie järgnevad uuringud ongi just eelkõige seotud selliste probleemidega, mis on uute preparaatide testimine.
00:20:00 mesilane taru küljes spl, mesilastarud. KT Astrid Kannel - Nii mõnigi uurimistulemus on andnud juba põhjust kahelda ka biopestitsiidide ohutuses. 00:20:06 KT INT Reet Karise - Samuti näiteks leidsime, et putukatõrjevahend,..
00:20:13 INT Reet Karise - ....mis kuulub bioloogiliste putukatõrjevahendite hulka, on valge muskardiin. Üldjuhul on see seen, mis tapab putuka suhteliselt kiiresti. Valge muskardiiniga me leidsime, et kimalase kehasse tungides seene mürgid ei takistanud küll hingamisavade tööd, küll aga takistasid keha lihaste tööd niiviisi, et putukas ei olnud enam võimeline nende suletud ja avatud faaside vahel oma keha ventileerima, mida normaalne putukas teeb.
00:20:50 Roheline põld. Vili põllul (oder) KT Astrid Kannel - Väga vähe teatakse erinevate biopestitsiidide koostoime mõjudest. 00:20:55 KT Marika Mänd - See osa meie töödest on otseselt vajalik põllumajandustootjtele, et nad teaksid, mis preparaate võib kasutada koos, mida mitte.
00:21:09 Roheline viljapõld (oder), traktor künnab põldu, kõrrepõld. KT Astrid Kannel - Pestitsiidide toime kõrval uurivad Maaülikooli teadlased sedagi, kuidas mõjutab kimalasi maastiku muutumine seoses põldude rajamisega. Vajavad ju kimalased oma elamiseks võimalikult mosaiikset maastikku - niitusid ning nagu näitas üllatuslikult Lääne-Virumaal läbi viidud uurimus, vajavad mõned kimalased sobilike toidutaimede ja pesapaiga leidmiseks metsa olemasolu.
00:21:38 Kuusemets, päike paistab äbi puude, jõhvikad samblal. Traktor niidab rohtu. KT INT Marika Mänd - Huvitav oli see, et osa liikidest olid metsaliigid, mis näitab, et me peame oma põllumajandusmaastikus säilitama ka metsa-alasid, et ei piisa sellest kui on looduslikud niidud.
00:21:54 autosõidul roheline põld. KT Astrid Kannel - Et meelitada kimalast tolmeldama, tuleks põldude vahele jätta poolmetsikuid siilusid.
00:22:01 INT Marika Mänd (subt) - Et oleks hästi palju serva-alasid, mida nimetatakse ökotonideks, see on kahe biotoobi serva-alasid. Tavaliselt on need hästi õiterikkad.
00:22:10 sipelgad puutüvel, sipelgapesa metsas, kuklased sibavad maas. Astrid Kannel metsas sipelgapesa juures. Sipelgapesa spl. KT Astrid Kannel - Sellistel serva-aladel armastavad toimetada ka kuklased, kimalastele mõneti täiesti vastanduvad bioindikaatorid. Nemad on õppinud saasteprobleemdega päris hästi toime tulema. Ehkki otsa keemitehase või tiheda liikulusega maantee kõrval surevad nemadki. 00:22:39 KT INT Ants-Johannes Martin- sipelgad on maismaal elanud üle 100 miljoni aasta. Nad on 100 korda vanemad kui inimesed.
00:22:47 INT Ants-Johannes Martin (mürmekoloog) (subt) - Seetõttu meie ei ole kaugeltki kohanenud eluks maal.
00:22:52 sipelgad siblivad metsas palgil, sipelgapesa (efekt). KT Astrid Kannel - Kuklaste keerukas ning kellavärgina toimiv elu tagab pesapõhjas tegutseva kuninganna turvalisuse, toidutagavarade ning soojusenergia mõistliku jaotuse. Kuklased naljalt ära ei sure, kuid annavad laboris head infot selle kohta, milliste mürkidega nende kehadel kokku on tulnud puutuda. Sipelgate probleemiks on eelkõige õhust saadud saastemetallid.
00:23:29 INT Ants-Johannes Martin - Korjame siplegad kotti. Seda võime pärast näha ja võtame õhtuks kaasa Tartusse. Paneme nad grip-kotti tudile kloroforiga
00:23:39 KATE: sipelgad grip-kotis, mets (efekt). KT INT Ants-Johannes Martin - ja siis viime Tartusse OÜ Keskkonnauuring laborisse
00:23:48 INT Ants-Johannes Martin - Ja seal analüüsitakse metalle, mida me konkreetselt vajame.
00:23:51 Hõre mets, Ants-Johannes Martin ja Astrid Kannel metsas, jalg astub samblale
00:23:57 Ants-Johannes Martin Keskkonnauuringute laboris, sipelgate uurimine, sipelgate kuivatuskappi panemine (efekt). KT Astrid Kannel - Laboris pannakse sipelgad kõigepealt kuivama. 00:24:10 KT INT Ülvis Sõukand - Paneme need proovid kuivatuskappi,
00:24:15 INT Ülvis Sõukand, keskkonnakeemik (subt) - paneme portselantasside peale ja seal nad kuivavad ettenähtud aja.
00:24:17 Keskkonnauuringute labor, laborant tuleb kast proovidega käes, toimetab proovidega (efekt). KT Astrid Kannel - Et tulemusi omavahel võrrelda, on kokku lepitud, et kõik loodusobjektid kuivatatakse ära.
00:24:38 INT Ülvis Sõukand (subt) - Kui üks teadlane kuivatab need sipelgad ja teine ei kuivata, siis sellest võib tekkida päris suur segadus,
00:24:45 KATE: Keskkonnauuringute labor, siplegate uurimine. KT INT Ülvis Sõukand - sest see veeprotsent elusates organismides on päris suur. 00:24:51 KT Astrid Kannel - Kuivatatud siplegad kaalutakse ning pannakse spetsiaalsesse mikrolaineahju, et nad lahustada. 00:24:58 KT Ülvis Sõukand - Kõigepealt need metallid, mida me tahame proovis määrata, on nendes kudedes kinni ja kui me paneme sinna happe peale ja selle proovi üles lahustame, siis me saame vees olevad selle metalli-ioonid, metall on ioonsel kujul.
00:25:28 INT Ülvis Sõukand - Kui me need sipelgad paneme mikrolaineahju,
00:25:33 KATE: Keskkonnauuringute labor, sipelgate uurimine, sipelgatega katsetamine, aparaadid. INT Ülvis Sõukand - ...paneme kontsentreeritud lämmastikhappe peale ja siis kuumutame neid vastava programmi järgi 30 minutit. Peale seda ei jää neist midagi muud järgi kui ainult natuke hallikat pudi ja vedelik ja seda vedelikku me hakkamegi analüüsima. Proov imetakse kapillaari mööda pihustisse, ioonid lähevad pihustisse.
00:26:13 INT Ülvis Sõukand - Pihustis tekib udu ja edasi läheb see proov plasmasse
00:26:23 Keskkonnauuringute labor, diagramm arvutiekraanil. Ants-Johannes Martin ja Ülvis Sõukand laboris, aparaadid laboris. KT Astrid Kannel - Proov aurustatakse Kelvini kraadi juures, mis on Päikese pinnatemperatuur. 00:26:29 KT INT Ülvis Sõukand (subt) - Edasi toimub nii, et selle metalli aatom on seal plasmas ja see aatom ergastatakse ja kui nad uuesti lähevad tavaolekusse, siis nad kiirgavad Kvandi
00:26:46 INT Ülvis Sõukand - ..ehk kiirgavad kiirgust. Ja see kiirgus on proportsionaalne selle metalli kontsentratsiooniga lahuses ja mida me tahamegi teada saada.
00:27:00 Keskkonnauuringute labor, aparaat. KT Astrid Kannel - Üllatuslikult on kõige saastatumad kuklased leitud hoopiski Saaremaalt Piidumäelt. 00:27:07 KT INT Ants-Johannes Martin - See oli meie jaoks täiesti müstika, miks see oli nii. Aga siis kui me saime geoloogide andmed, siis leidsime, et ka metsakõdus, mullas on seal samuti
00:27:20 INT Ants-Johannes Martin (subt) - kõrgem saastemetallide tase. Me oskasie ainult nii palju oletada, et tõenäoliselt happeliste vihmadega ja õhusaaste.
00:27:33 päikeseloojang viljapõllus, viljapead päikeseloojangus (ilupl-d). KT Astrid Kannel - Tegelikult loodus Eestis veel päris puhas ning kõige odavam ka põllumehele oleks olemasolevat säilitada. Selleks tuleb täpselt teada, milline põllumürk või tootmiskemikaal milliste tagajärgedeni viib. Maaülikooli teadlaste hinnangul lubab tänane Euroliit põllumajanduses kasutada isegi karmimat agrokeemiat kui seda nõukogudeajal tehti
00:28:02 Lõputiitrid
00:28:19 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:28:25 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:28:30 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0045_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_BIOINDIKAATORID.MXF
Indeks: 2013-002880-0045
Kestus: 00:28:30
Registreerimise kuupäev: 04.04.2013
Registreerimise aeg*: 2013-04-04 17:24:07
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;