ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Presidendikandidaatide väitlused: 3

Saada link

Media

Kirjeldus

Presidendikandidaadid Lagle Parek, Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Rein Taagepera väitlemas Eesti Vabariigi välispoliitika üle.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Presidendikandidaatide väitlused
Osa nr.: 3
Kestus: 01:34:38
Indeks: 1992-084204-0003
Režissöör: Sverdlik Anne
Esmaeeter : 17.09.1992
Kategooria: Info → parlamendi- ja poliitikasaated
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea (NB! Heli puudub ja helipraak!).
00:00:19 Lagle Parek, Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Rein Taagepera Eesti Televisiooni stuudios (NB! Heli puudub!).
00:00:29 Mati Talvik saadet sisse juhatamas (NB! Heli puudub!).
00:00:31 Tiiter: Mati Talvik (NB! Heli puudub!).
00:00:39 Talvik (NB! Heli puudub!).
00:01:26 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera (NB! Heli puudub!).
00:01:34 Parek (NB! Heli puudub!).
00:01:36 Tiiter: Lagle Parek (NB! Heli puudub!).
00:01:42 Parek ütlemas, et Eesti Vabariigi välispoliitika peab tuginema õiglusele, õigusele, positiivse ja väärika tasakaalu hoidmisele Ida ja Lääne, Põhja ja Lõuna vahel. Parek ütlemas, et me peame teada andma välispoliitiliselt, selge sõnumi meie mineviku, hetkeprobleemide kui ka tulevikunägemuse kohta. Parek ütlemas, et sõnum peab olema alati selge ja ühene, aga me ei tohi unustada ajaloolisi kogemusi. Parek ütlemas, et olukord on väga sarnane Vabadussõja järgse olukorraga kui näiteks liitlaste missiooni juht peale Vabadussõda kindral Coff analüüsides seda situatsiooni, mis tookord oli Eesti Vabariigis, ütles, et ainuke stabiliseeriv jõud tol momendil oli Laidoneri isik ja Eesti kaitsevägi. Parek ütlemas, et see kaitsevägi desarmeeris Judenitši ja ajas välja Bulat-Balahhovitši, võitis Landesvehri. Parek ütlemas, et peame väga suurt tähtsust omistama oma kaitsejõudude loomisele, ka see on välispoliitikale suur tugi.
00:03:00 Parek.
00:03:07 Rüütel ütlemas, et Eesti välispoliitika aluseks on tema riiklikud huvid.
00:03:10 Tiiter: Arnold Rüütel.
00:03:22 Rüütel ütlemas, et Eesti välispoliitika peab kindlustama Eesti arengu ja rahvuslikud huvid. Rüütel ütlemas, et Eesti julgeoleku kindlustamise peamiseks teeks on kollektiivsed alused, me peame tihendama ja süvendama suhteid Balti riikidega, Põhjamaade Nõukoguga ja samuti ka NATO Koostöönõukoguga. Rüütel ütlemas, et me peame tihendama ja suurendama integratsiooni Euroopa erinevate ühendustega, sealjuures oleks võimalikult varem tarvis saavutada meie Euroopa Nõukogu liikmestaatus. Rüütel ütlemas, et need on lihtsalt need kollektiivsed meetmed, kuid peame arvestama ka reaalse olukorraga, mis eksisteerib meie vahetus lähikonnas. Rüütel ütlemas, et ta mõtleb selle all endise NSV Liidu lagunemise tulemusena iseseisvunud riike. Rüütel ütlemas, et on vaja, et nende riikidega säilitaks me hea koostöö ja üksteise usalduse. Rüütel ütlemas, et samuti on tarvis, et me suudaksime lõplikult võimalikult kiiremini välja viia endised Nõukogude Liidu, praegused Vene jurisdiktsiooni all olevad väed ja muidugi, lähtudes Tartu rah
00:05:09 Rüütel.
00:05:14 Meri.
00:05:20 Tiiter: Lennart Meri.
00:05:33 Meri ütlemas, et nii Parek kui ka Rüütel on rääkinud olulistest teguritest, mis räägivad Eesti rahvusriigi püsimise poolt. Meri ütlemas, et ta ei tahaks seda korrata, küll paneks ta aga mõned aktsendid teisiti.
00:05:45 Meri ütlemas, et tahaks tuua eeskujuks Euroopa, mis on selles mõttes erakordne maailmaosa, kus Eestist palju väiksemad riigid on eksisteerinud kõrvuti väga suurte riikidega ilma, et nad oleksid oma rahvusriigi tunnuseid kaotanud. Meri ütlemas, et Euroopa kogemus on meile kõige olulisem ja Euroopa kogemus ei ole mitte kivi keset põldu, mis on seal sajandeid liikumatult püsinud, vaid see on kogemus, mis täna 1992, on teistmoodi kui kümme aastat tagasi 1982. Meri ütlemas, et me peame mõistma, et me mõtleksime koos Euroopaga. Meri ütlemas, et seda tahtmist, oskust ja vajadust oleme me võibolla alahinnanud. Meri ütlemas, et ta on kindel, et meie ajakirjandus siin väga tõhusalt kaasa aitab, et mõista, et me elame ühes uues maailmas. Meri ütlemas, et me elame ühes uues maailmas, kus lennuk ületab Eesti õhuruumi umbes kaheksa sekundiga (just nii ta ütleb), et see lennuk maksab umbes pool Eesti aastasest eelarvest.
00:07:25 Meri ütlemas, et kõige olulisem on vaadata neid tegureid, mis kindlustavad Eesti kui rahvuse, eesti keele, eesti kultuuri, Eesti identiteedi säilimise. Meri ütlemas, et me oleme kõige raskemal ajal pidanud loovutama ühe kaitseliini teise järel, otseses ja ülekantud mõttes, Sinimägedega alustades ja meie lastesõimedega lõpetades, kuhu viidi sisse vene keel. Meri ütlemas, et me ei ole aga kunagi taganenud viimasest kaitsest, see on Eesti identiteedist. Meri ütlemas, et meil on nüüd suurepärased eeldused kaotatud ruum tagasi võita, nii et oleks garanteeritud eesti rahva püsimine, see on peamine ja vahendeid selleks on mõõtmatult palju. Meri ütlemas, et ühed vahendid selleks on niisuguste lepingute, mitte ainult poliitiliste ja mitte ainult sõjaliste, mitte ainult julgeolekulepingute sõlmimine, vaid eeskätt, ja nende hulgas ka majanduslepingute sõlmimine, mis garanteeriks Eesti majandusele stabiilse ja sõltumatu edasiarengu. Meri ütlemas, et ainult majandusele suudaksime rajada poliitilist hoonet, sest majandus o
00:09:03 Meri.
00:09:09 Taagepera.
00:09:16 Tiiter: Rein Taagepera.
00:09:21 Taagepera ütlemas, et vastandina Parekile arvab ta, et rahvusriikluse aluseks pole mitte välispoliitika, vaid sisetegurid, iseäranis küllaldase sündivuse säilitamine ja võib-olla ka tõstmine. Taagepera ütlemas, et ta on nõus Balti koostööga, koostööga Skandinaavia ja Lääne-Euroopaga. Taagepera ütlemas, et on vaja ka aru saada, mida lääne-eurooplased ütlevad ja miks nad ütlevad seda või teist Eesti olukorra kohta. Taagepera ütlemas, et arusaam selle asemel, et vihastada, et need rumalad ei saa ju Eesti olukorrast üldse aru. Taagepera ütlemas, et on tarvis kindlat, kuigi mitte väljakutsuvat idapoliitikat ja nagu Meri mainis võtta välispoliitikat mitte ainult poliitikana, vaid ka majanduspoliitikana. Taagepera ütlemas, et läheks veel laiemaks ja käsitleks välisministeeriumi välispoliitika kõrval ka rahva välispoliitikat.
00:10:45 Taagepera ütlemas, et oma 30 aasta plaanis, mis 20 aasta eest sai kirjutatud ja kahe aasta eest Vikerkaares ilmus oli tal ette loetud järgmised rahva kaugsihid, millised enamuses on välispoliitilise rahvusliku iseloomuga.
00:11:05 Taagepera lugemas ette lõiku oma artiklist, kus on öeldud, et kokkuvõttes tahame 30 aasta pärast näha järgmist pilti: oleme olemas ja elame suhteliselt hästi - see on sisepoliitiline , oleme sillaks keset ühinenud Euroopa südalinna, kontaktiks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel, meil on oma osa rahvusvahelisi teadus- ja kultuurikeskusi, oleme aktiivsed rahvusvaheliste hõõrete lahendamisel, oleme tuntud väikerahvana, kes aitab teisi väikerahvaid ja võibolla kõige tähtsam - meie taust on tunnustet osa maailmakultuuri taustast.
00:11:43 Taagepera ütlemas, et kui Šveitsiga midagi juhtub, siis on maailm loksutatud, kuigi Šveits on väike maa, sest nad tunnevad Šveitsi Wilhelm Telli, kultuuri järgi. Taagepera ütlemas, et meiega võib juhtuda asju sellepärast, et me pole üle maailma tuntud, me peame tegutsema aktiivselt ÜRO raamides, võtma osa maailma probleemide lahendamisest selleks, et maailm võtaks osa meie probleemidest.
00:12:13 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:12:23 Talvik küsimas, et kas Eestil on kunagi lootus oodata meie suhtes ambitsioonideta ja sõbralikku Venemaad.
00:12:33 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:12:38 Parek ütlemas, et see on arvatavasti meie kõikide soov, et see naaber oleks sõbralik, aga eelkõige peab selleks juhtuma demokraatliku mõtteviisi võit Venemaal, see on meile suurimaks garantiiks. Parek ütlemas, et tema nägemuse järgi Venemaa siseprobleemid saavad teda veel väga kaua piinama ja tal ei saa olema jõudu ja aega tegelikult vaadata meie poole väga ambitsioonikalt, sest et ei tohi unustada, et Venemaa territooriumil elab väga palju rahvaid, kes on samm-sammult hakanud ennast praegu identifitseerima. Parek ütlemas, et Tatarstan on suurim koostisosa Venemaa sees, peaaegu 30 miljonit, suur rahvas, väga rikas rahvas. Parek ütlemas, et ta on kokku puutunud paljude nende tegelastega, seal on ka olemas Tatari Rahvusliku Sõltumatuse Partei, kellega neil on suhted. Parek ütlemas, et ta teab, kuidas nad on end leidmas riigina. Parek ütlemas, et tundub, et praegu valitakse seal mängult olematutele riikidele presidente, kuid see on esimene samm, nad on leidmas ennast, nad hakkavad järkjärgult kindlasti taotlema
00:14:25 Parek ütlemas, et kaks tegurit hakkavad mängima meie kasuks: üks on demokraatliku mõtte areng ja teine on rahvaste vabadusvõitlus, mis viib Venemaa veel suuremale lagunemisele.
00:14:46 Rüütel ütlemas, et me peame lähtuma ja aluseks võtma euroopaliku mõtlemise, see tähendab looma eeldused oma ühiskonna demokratiseerimiseks ja kaasa aitama selleks ka teistele. Rüütel arvamas, et seda on püütud teha teatud määral ka idanaabri suhtes ja see meie poliitika on olnud aus. Rüütel ütlemas, et me ei tohi unustada oma ajaloolisest mälust kõige raskemaid hetki ja suhteid oma idanaabriga ja selletõttu me peame olema valvsad. Rüütel ütlemas, et peamiseks on meil integreeruda Euroopasse, oma lähima regiooniga, et oleks tagatud kollektiivsed kaitsemeetmed, sest selleni, et Venemaa jõuaks nii kaugele, kui oleme meie ühiskonna demokratiseerimisega jõudnud, on ilmselt veel küllalt pikk tee. Rüütel ütlemas, et ei tohi laskuda pessimismi, me peame olema realistid ja aitama kaasa ka oma lähinaabri ühiskonna demokratiseerimisele.
00:16:15 Rüütel.
00:16:20 Meri ütlemas, et küsimus on niisugune: kas Eestil on üldse lootust omada kunagi ambitsioonideta sõbralikku idanaabrit. Meri ütlemas, et ta sõnastaks selle küsimuse laiemalt: kas Euroopal on üldse lootust omada, sest Eesti on nagu meie Tartu Ülikooli professor ja audoktor Granö kunagi ühes oma raamatus oma avalauses öelnud - Eesti on see osa Kesk-Euroopast, kus Kesk-Euroopa läheb märkamatult üle Põhja-Euroopaks. Meri ütlemas, et see on küsimuste küsimus, sest kummalisel kombel kirjutatakse Euroopa ajalugu väljaspool Euroopat ja Venemaa ajalugu väljaspool Venemaad.
00:17:24 Meri ütlemas, et ta teab, et peab lühidalt rääkima ja talle on ette heidetud seda, et ta näeb asju liiga globaalselt, aga küsimuste küsimus viib ta vastuse väga lähedale Parekile. Meri ütlemas, et nende saatused on olnud erinevad, aga see, kust nad oma kogemust ammutavad, on olnud sama allikas - Venemaa, mida nad ilmselt mõlemad hästi tunnevad. Meri ütlemas, et Venemaa puhul on väga harva räägitud seda, et Venemaa pole veel ise selgeks saanud mis on Venemaa. Meri ütlemas, et Venemaa ei ole ju mitte Burjaat- Mongoolia, Venemaa ei ole ju mitte Tatarstan, Venemaa ei ole mitte Astrahan, mis vallutati Ivan IV aegu, siis kui tema väed seisid ka Tallinna all, Venemaa on midagi muud. Meri ütlemas, et see mis Venemaa on, saab vastuse alles siis, kui Venemaa ise leiab endas mitte ainult seda moraalset ja poliitilist tahet, vaid ka äratundmist, et on paratamatu iseennast määrata. Meri ütlemas, et on mõeldamatu, et see suur piirkond, mida uhuvad samad lained, mis jooksevad ka Jaapanis randa, oleks Euroopa osa. Meri ütlem
00:19:58 Meri ütlemas, et me oleme alati olnud olnud Venemaa demokraatlikule mõttele jäälõhkuja rollis. Meri ütlemas, et tal ei lähe kunagi meelest ära üks vana väeti mutike, kes oleks võinud olla ka tema vanaema, kes möödunud aasta 20. augustil kandis põlle sees üht kivi ja kui CNN küsis ta käest - mida te teete - ütles ta peaaegu üle õla: Me läheme oma parlamenti kaitsma nii nagu Balti riigid oma parlamenti kaitsesid. Meri ütlemas, et see on see osa, mida Eesti, Läti, Leedu demokraatia on Venemaal etendanud, mis on leidnud väga paljusid sõpru ja sama palju vaenlasi, sest Venemaal töötab praegu niinimetatud Vene ühiskondlik valitsus, kes oma programmi deklareeris ja selles programmis on Vene impeeriumi piiride taastamine. Meri ütlemas, et see Vene ühiskondlik valitsus on andnud välja ka oma dekreedi number üks - alustada tööd.
00:21:19 Meri.
00:21:28 Taagepera ütlemas, et samalaadse küsimuse esitasid endale arvatavasti Saksamaa naabrid pärast Hitleri riigi langemist: kas neil on võimalik elada rahuliku naabriga otse Euroopa südames. Taagepera ütlemas, et viimased 40 aastat andsid sellele küllaltki positiivse vastuse: jah, see ähvardav suur rahvas suutis muuta demokraatlikuks ja olla osa Euroopast, aga nüüd, kus Saksamaa on jälle ühinenud, tulevad vanad mured uuesti esile ja on tulnud ka juba rassistlikud rahutused Saksamaal, mis talle ei ole eriline üllatus, sest viie aasta eest koges ta seda isiklikult hästi tühjas Müncheni raudteejaamas.
00:22:34 Taagepera ütlemas, et Venemaa ja Eesti on praegu paratamatult nii erineva suurusega, et ohumoment jääb püsima. Taagepera ütlemas, et seda võib muuta kaks tegurit, üks on, et Venemaa Saksamaa kombel demokratiseerub. Taagepera ütlemas, et see toob aga teise ohu - demokraatlik Venemaa hakkab arvatavasti arenema majanduslikult ja võib muutuda sel puhul Eestile majanduslikult ohtlikuks, samalaadselt kui Saksamaa võib seda kujuneda Põhjamaile, kaasa arvatud Baltimaad.
00:23:21 Taagepera ütlemas, et Vladivostok on Moskvast natuke kaugemal kui Washington Londonist ja ühine keel ei tarvitse mitte neid ühendada, kui majanduslikud huvid on nii erinevad kui olid noortel Ameerika Ühendriikidel ja kui erinevad huvid on Kaug-Idal võrreldes Moskvaga, on täiesti võimalik, et Kaug-Ida hakkab vaatama Jaapani ja Lõuna-Korea jõukuse poole. Taagepera ütlemas, et kui endiste rahvusvabariikide vöönd Volga ja Uurali vahel saavutavad iseseisvuse, võib terve Siber osutuda äralõigatuks ja pöörduda Vaikse ookeani poole, mis jätab selle Süda-Venemaa, kus on vana Novgorodi-Moskva, praegu Peterburi-Moskva vastuolu. Taagepera ütlemas, et on väike võimalus, kuid täiesti mõeldav, et isand Novgorod end taastab, seekord keskusega Peterburis ja meil on palju väiksem idanaaber kui praegu. Taagepera ütlemas, et siiski isegi oleks taastatud Novgorod-Peterburg kaugelt suurem naaber kui Eesti ja raskused võivad kesta.
00:25:20 Taagepera.
00:25:29 Meri ütlemas, et Taagepera vastus mõnes detailis langeb tema tunnetega kokku. Meri ütlemas, et ta tahaks tähelepanu juhtida ühele põhimõttelisele veale: demokraatliku Saksamaa areng ei ole kunagi oht oma naabritele, nii nagu suur ja demokraatlik Euroopa riik ei ole kunagi ohuks väiksele naabrile.
00:25:59 Taagepera.
00:26:08 Meri ütlemas, et rahu ja tasakaalu ei taga tänapäeva Euroopas mitte sõjavägi, tagab hoopis demokraatia ja selles on Venemaa lootus ja selles on Euroopa lootus.
00:26:19 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:26:29 Meri.
00:26:35 Taagepera.
00:26:44 Talvik.
00:26:59 Talvik küsimas, et kas Balti ühtsus jääb aktuaalseks ka tulevikus, siis kui meie kõigil kolmel riigil on riigi tunnused olemas.
00:27:15 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:27:24 Parek küsimas, et kas seda ühtsust on olnud ja on, sest kui ajalooliselt tagasi vaadata, et kogemustest õppida, siis ei ole Leedu kuni 1918. aastani kunagi kuulunud Balti ühtsusesse või Balti mõjusfääri, sest oli Liivimaa, Kuramaa, Eestimaa ja Leedumaa on olnud alati rohkem Poola mõju all. Parek ütlemas, et siin on ka see vahe, mis tuleneb usust, sest Leedu on tugev katoliiklik maa, aga Eestimaa hakkab alles leidma jõudu usust. Parek ütlemas, et ta loodab, et Jumala poole pööravad uuesti näo paljud eestlased, mille nad on vahepeal nagu ära unustanud. See on nagu üks jõud, mis meil praegu puudub. Parek ütlemas, et vahepeal on see Lätimaa, kus on nii luterlust ja katoliiklust ja seda ühtsust ei olnud meil sel momendil, kui seda oli väga vaja - 1939 -1940 aastatel. Parek ütlemas, et tema meelest tol momendil, kui Leedu eirates Eestit ja Lätit, kuulutas välja oma iseseisvuse, ta tegelikult ei saavutanud seda, see saavutati koos. Parek ütlemas, et ta kahtleb väga selles ühtsuses, hoolimata sellest, et kõik me tööt
00:29:19 Parek.
00:29:27 Rüütel ütlemas, et kui vaadata mitte kaugesse tulevikku (just nii ta ütlebki, mõeldud on arvatavasti lähiminevikku) ja siis meie vabadusvõitluse perioodile, siis, kui Eesti suutis luua kõige tugevamad relvajõud, siis võib-olla Eesti etendas väga olulist osa, et Balti riigid üldse kõik suutsid oma iseseisvuse saavutada. Rüütel nimetamas selle peamiseks mõjuteguriks Eesti vägede poolt Landesveeri vägede ja Rauddiviisi väljalöömist Lätist ja seda koguni kahel korral. Rüütel ütlemas, et see otsustas läti rahva saatuse suurel määral. Rüütel ütlemas, et Läti tolleaegne valitsus, Ulmanise valitsus, sai tulla laevade pealt Riiga, oma pealinna. Rüütel ütlemas, et sellest alates, kui rääkida lähiminevikust, algaski võibolla see mõte Balti teatud ühisrindest.
00:30:36 Rüütel ütlemas, et nii saavutasid Balti riigid, relvaga käes, terve rea asjaolude tõttu oma iseseisvuse. Rüütel ütlemas, et oht on olnud samuti ühine, praktiliselt samadel kuupäevadel kui Nõukogude Liit okupeeris Balti riigid, siis rääkides kasvõi massimõrvadest, küüditamisest või millestki muust või nõndanimetatud revolutsioonist, viidi praktiliselt üheaegselt peaaegu samadel päevadel läbi. Rüütel ütlemas, et ka see pole juhuslik, et seda nii tehti.
00:31:15 Rüütel ütlemas, et kui tuletada meelde nüüdset vabadusvõitlust, siis praktiliselt meie poliitilised protsessid kulgesid ligilähedaselt ka analoogsetes tingimustes ja mitte suure ajavahemiku jooksul. Rüütel ütlemas, et kui rääkida demokraatlike ühiskondade, kolme riigi kujunemisest, siis kui organiseeriti Balti riikide nõukogu ja kui ta ühel õhtul helistas Gorbunovsile ja Landsbergisele, kui Gorbunovs oli valitud sel ööl kell 12. Rüütel ütlemas, et nad leppisid kohe kokku, et tulla kokku Tallinna ja arutada nüüd ühiseid samme, mida on võimalik riikide iseseisvuse taotlemiseks ette võtta. Rüütel ütlemas, et kui seda poleks tehtud, on ta veendunud, et Nõukogude Liit oleks suutnud ükshaaval meist jagu saada. Rüütel ütlemas, et kui taotleti oma seisukohtade selgekstegemiseks ühist kokkusaamist Gorbatšoviga, siis neid vastu ei võetud, vaatamata korduvatele taotlustele ja nõudmistele. Rüütel ütlemas, et lõpuks mindi juhuslikult, poolvägisi kolmekesi tema kabinetti, ainult üks kord oli võimalus koos rääkida. Rüütel ü
00:33:02 Rüütel ütlemas, et praktiliselt kõik meie järgnevad sammud on ühiselt toimunud, on vastu võetud terve hulk ühiseid otsuseid, kus ühiselt pöörduti rahvusvahelise üldsuse poole ja mujale, et meid toetataks. Rüütel ütlemas, et üksikuna oleks meid võib-olla vähem toetatud.
00:33:25 Rüütel ütlemas, et ta on rääkinud, et peaksime oma välispoliitika aluseks võtma selle, et integreeruksime oma lähiregiooni - Baltimaadega, Põhjamaadega, Läänemere regiooni maadega, Euroopaga ja kaugemalt ka maailmaga, sest oleme ÜRO liige.
00:33:53 Rüütel ütlemas, et ta leiab, et Balti ühtsuse küsimust ei tohi kõrvale jätta. Rüütel ütlemas, et kui tahtsime oma iseseisvust välja kuulutada möödunud aasta märtsis-aprillis, olid Eestis selleks kõik ettevalmistused tehtud, kõik oli läbi mõeldud, kui aga nad arutasid seda kolmekesi Landsbergise ja Gorbunovsiga,et millal see samm teha, jõuti siiski järeldusele, et peame Lätit järele ootama. Rüütel ütlemas, et Läti sel ajal ei olnud aga võimeline seda sammu tegema ja sel põhjusel, et Lätis on venekeelse elanikkonna osakaal juba üle 50%. Rüütel ütlemas, et niisugust otsest radikaalset sammu polnud Läti tol hetkel võimeline astuma. Rüütel ütlemas, et lõpliku iseseisvuse väljakuulutamise otsus tehti praktiliselt ühiselt. Rüütel ütlemas, et kui ta sõitis Moskvasse, et taotleda esimesena Venemaalt meie tunnustamist, mis oli väga tähtis, siis Läti ja Leedu seda sammu ei teinud, kuid oli juttu ka, et nüüd on õige kõiki tunnustada. Rüütel ütlemas, et tema arvates oli ka see samm õige ja kõik järgnevad sammud, tunnustus
00:35:55 Rüütel ütlemas, et oht on veel olemas, lähtudes ainult sellest.
00:36:03 Rüütel.
00:36:12 Rüütel ütlemas, et kui me oleme pöördunud oma ajaloolisse normaalsesse keskkonda, suhtleme Soome, Rootsi, Taani ja teiste rahvastega, siis me räägime juba Balti rahvaste omavahelisest suhtlemisest sellel tasemel.
00:36:32 Meri ütlemas, et aastatel 1939-1940 olid kolm Balti riiki oma majanduselt mitte teineteist täiendavad, vaid teineteisega võistlevad. Meri ütlemas, et ta alustab taas sealt, kus ta ühe küsimusega lõpetas ja võistlevatele majandustele üles ehitada ühtset poliitikat on praktiliselt võimatu. Meri ütlemas, et kui me tahame üldse 1939-1940 õppetunnist midagi õppida, siis me peame neid vigu vältima. Meri ütlemas, et me peame mõistma, et kui Eesti, Läti, Leedu oma majandusliku potentsiaali ühendavad, siis ei ole need enam kolm väikeriiki, mille pealinnu mitte ainult meie idanaaber segi ajab, vaid ka meie sõbrad Läänes. Meri ütlemas, et siis me oleme Rootsi suurune provintsiriik. Meri ütlemas, et ta tahaks vaadata maailma niisuguse pilguga nagu teda vaadatakse Pariisist või Washingtonist või Tokyost. Meri ütlemas, et üks diplomaat, kes sel ajal töötas Washingtonis, luges hommikulehest, et Vene piiril on toimunud suur plahvatus, ta helistas Helsingisse ja selgus, et see plahvatus oli toimunud Soomes küll, aga Oulus, te
00:39:34 Meri ütlemas, et Belgia, Holland, Luksemburg on üksvahe olnud Benelux ja meil tuleb seesama käik läbi teha. Meri soovitamas vaatajal hankida uus Revue Baltic, mis muuhulgas oli ka üks neid väljaandeid, mida meile ette heideti, et me läheme otsekohe Nõukogude Liidule kallale kolmekesi ja kisume ta lõhki nagu lõvid, ja just sellele on üks sealne artikkel pühendatud, et meil ei ole seda komplimentaarsust ehk teineteist täiendavat majanduslikku baasi, vaid me võistleme. Meri ütlemas, et senikaua kuni me võistleme, senikaua kui me teeme seda sama tööd kolmes erinevas kohas, selle asemel, et läbi viia tööjaotus, on väga raske sinna üles ehitada ka ühtset poliitilist ja välispoliitilist pealisehitust.
00:41:02 Meri.
00:41:17 Meri ütlemas, et kultuuriliselt ja kuningate kaudu oleme väga lähedaselt seotud Taani ja Rootsiga. Keele ja kultuuri kaudu ei tunne ta ühtegi näidet, mis oleks Eesti ja Soome südamliku vahekorraga võrreldav. Meri ütlemas, et me teeksime vea, kui me oma julgeolekusüsteemi rajaksime üksnes riikide peale, kes maailmas ja maailma silmis on samasugused väikeriigid nagu meie. Meri ütlemas, et ta mõistab täiesti Pareki suurt sümpaatiat Rootsi vastu ja ta jagab seda, aga küsimus ei ole mitte selles, et meie vaataksime Rootsi poole, küsimus on selles, kas Rootsi vaatab tagasi meie poole. Meri ütlemas, et Rootsi valitsusel lasub kõigepealt kohustus oma rahvuslikke huvisid kaitsta.
00:42:38 Meri.
00:42:43 Taagepera ütlemas, et see on temale küllaltki emotsionaalne küsimus, sest nagu on näha, kannab ta Balti ketist saadik mööda maailma ringi embleemi Eesti, Läti, Leedu lippudega ja see ei olnud mingi järsk ärkamine Balti keti ajal.
00:43:02 Balti keti embleem Taagepera kuuerevääril.
00:43:08 Taagepera ütlemas, et see oli aeglane arenemine rahvusvahelise Balti Uurimuste Edendamise Ühingu raames, üksvahe ka selle esimehena, kus oli pidev koostöö lätlastega ja leedulastega. Taagepera ütlemas, et see kerge leedulaste oma poole vedamine oli märgatav. Taagepera ütlemas, et temast sai küllaldaselt kultuuriliselt baltlane, selles mõttes, et ta teadlikult luges Läti ja Leedu ilukirjandust tõlkes. Taagepera ütlemas, et ta nentis ka oma rahulolematuseks, et just vabanemisprotsessi aegu ta sidemed teiste Balti riikidega hakkasid nõrgenema, sest niipalju oli lugeda Eesti kohta, niipalju oli tegeleda Eestiga ja seda nentis ta ka Balti riikides - koostöö oli tugevaim just selle esimeses ajajärgus. Taagepera ütlemas, et ta nõustub kõikide eelkõnelejatega analüüsiga ja Mišjunase ja tema ingliskeelne Balti riikide ajalugu viimase 50 aasta jooksul väljendab samalaadseid mõtteid. Taagepera ütlemas, et tal on hea meel, et Meri tõstatas analoogia Beneluxiga, sest Belgia, Holland ja Luksemburg on lõpuks kultuuriliselt
00:45:14 Taagepera ütlemas, et ta näeb ette, et Balti koostöö peaks tugevnema just praegu, kus me oleme üksi ja see nõrgeneb uuesti siis, kui meid võetakse vastu Euroopa Ühendusse.
00:45:34 Taagepera ütlemas, et teine näide on Põhjala Nõukogu, mis on rohkem kultuurilise põhiasetusega ja seepärast arvatavasti kestev ka siis, kui kõik Põhjala riigid astuvad Euroopa Ühendusse. Taagepera ütlemas, et rõhutaks Balti püsivamat kultuurilist koostööd, võibolla on meie koostöö kõige tihedam siis, kui surve näiteks Ida poolt on keskmine, kui surve on madal, siis me lähme oma teed, meil pole vaja, kui surve on tõesti tugev, siis läheb nii nagu Parek ütles - 39. aastal.
00:46:26 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:46:46 Talvik.
00:46:52 Parek ütlemas, et praegu on Venemaa juba meie jaoks välispoliitika piirkond. Parek küsimas Rüütlilt, et kas sel momendil, kui oli Eesti Julgeolekukomitee likvideerimine, ei oleks Rüütel Ülemnõukogu esimehena saanud takistada arhiivide väljaviimist Venemaale, sest praegu seisame me fakti ees, et seal olles annavad need võimaluse meid alati santažeerida.
00:47:29 Rüütel ütlemas, et see on väga tõsiselt ja õigesti püstitatud küsimus, sellega tegeles valitsus ja vastav leping sõlmiti siis Savisaare valitsuse poolt Nõukogude Liidu organite ja Julgeoleku ülemaga. Rüütel ütlemas, et kahjuks polnud kontakt nendes küsimustes sel ajal ilmselt küllaldane, kuigi juttu oli, et on vaja tõesti kõik arhiivid, mis on Eestis, antaks üle ja säilitataks siin, kuid ilmselt kas seda ei suudetud teha või olid lepped mingite teiste tingimustega, kas suusõnaliselt või mingil kujul selliselt püstitatud, et siiski ilmselt osa viidi ära.
00:48:26 Rüütel.
00:48:44 Parek ütlemas, et ta ei usu, et tehti kõik, et seda takistada, neid dokumente ei kaitstud kuidagi. Parek ütlemas, et ta on sügavalt veendunud, et see ei olnud õige.
00:49:06 Parek küsimas Merilt, et kui too saab Eesti Vabariigi presidendiks, kuidas ta suhtub siis sarnaste rahvaste vabadusvõitluse toetamisse nagu Tiibet. Parek ütlemas, et tema noor parteikaaslane tahtis Merile esitada küsimuse, miks too välisministrina ei võtnud vastu dalai-laamat.
00:49:43 Meri.
00:49:51 Meri ütlemas, et selle küsimuse on talle korduvalt esitanud ka Linnart Mäll. Meri ütlemas, et ta usub, et ta peaks kasutama praegust võimalust, et öelda, et ta tegi protokolliosakonnale korralduse dalai-laama Eesti piiril vastu võtta. Meri ütlemas, et dalai-laama sõitis Eestist läbi ja pühitses välisministeeriumi protokolliosakonna abi ja eestkostega Pühajärve.
00:50:38 Meri ütlemas, et me peame igas olukorras alati nägema mitu käiku ette ja teades neid konflikte, mis on niinimetatud dalai-laama poliitilisel ringkonnal ja Pekingi valitsusel ning teades, et viimane on ÜRO Julgeolekukomitee alaline liige, oli selge, et Eesti ei saa endale võtta riske ja Hiina reaktsioonid on olnud väga sageli väga järsud, lõpuks võib seda maailma suurima rahvastikuga rahvas endale ka lubada. Meri ütlemas, et me nägime seda kahetsusväärsel kombel, kui meie naabrid lätlased seadsid sisse konsulaarvahekorrad Formoosa (Taivaniga), mis tähendas neile diplomaatiliste vahekordade lõpetamist Hiinaga. Meri ütlemas, et tal aga on täielik poolehoid kõiksusele. Meri ütlemas, et ta on kahtlemata viimane eestlane, kes Birmas Lustigit külastas, kui rääkida budismist. Meri ütlemas, et Lustig usaldas talle mitte ainult mälestused mehest, keda Eestis pole kunagi mõistetud - Tõnissonist -, vaid ka Tõnissoni pärandi.
00:52:47 Meri ütlemas, et poliitikuna ei saa ta lähtuda nendest kirjanduslikest huvidest, nendest inimlikest huvidest, ta peab lähtuma oma rahva rahvuslikest huvidest ja see pani talle teatud piirid. Meri ütlemas, et tal on sõpru, kellele ta tahaks ise vastu rutata Eesti piirile, aga ta ei saa seda teha.
00:53:09 Meri.
00:53:19 Rüütel ütlemas, et siit tuleneb üks väga tõsine küsimus välispoliitikas. Rüütel ütlemas, et välispoliitika on nii tõsine asi, et siin peab toimuma kõigi vastavate institutsioonide väga tihe koostöö ja koordinatsioon, et seda vastutustundega teha. Rüütel ütlemas, et ta on Meriga nõus, et ta lähtus tol ajal väga tõsiselt üldistest Eesti riiklikest huvidest, aga me teame seda, et paralleelselt see väike riik võitles nende samade ideaalide eest, mille eest meie, Eesti rahvas ja Balti rahvad võitlesime ja samasuguse tugeva ja suurrahvuslikest ambitsioonidest lähtuva poliitikaga. Rüütel ütlemas, et sellel hetkel ilmselt jäi meie koordinatsioonist mõningal määral puudu. Rüütel ütlemas, et ta on kohtunud pikemalt dalai-laama välisministriga ja temaga mõtteid vahetanud ning leidnud, et neil on väga palju ühist ja meil on väga palju ühiseid muresid. Rüütel ütlemas, et kohtumise ajal polnud Eesti veel iseseisev.
00:54:41 Rüütel ütlemas, et ta on teatud määral Meriga nõus, sest kui see küsimus üles kerkis, tuli vaadata selle kahte külge ning lisamas, et koordinatsioon oleks pidanud olema ühine Balti riikide vahel, sest tegemist oli äärmiselt tõsise asjaga.
00:55:09 Rüütel.
00:55:12 Parek ütlemas, et Taagepera on väitnud, et presidendina ta ei kapituleeru. Parek ütlemas, et kui tuleb päev-X ja Taagepera on Eesti Vabariigi president ning Jeltsin tuginedes vene vähemuse huvide kaitsmise vajadusele Eestis esitab Eestile ultimaatumi a la 39. aasta ja Taageperal on tund aega aega otsuseid vastu võtta ning küsimas Taageperalt, mida too siis teeks.
00:55:51 Taagepera.
00:56:06 Taagepera ütlemas, et ta järgiks seda nõu, mida Jaan Tõnisson olevat andnud 40. aastal - laske vähemalt paar pauku, et Jõhvi ja Narva pataljoniga võidelda nii nagu Pitka poisid võitlesid Tallinnas 1940 veelgi lootusetumas olukorras.
00:56:35 Taagepera ütlemas, et ta arvatavasti sõidaks ise Narva, et mitte endale tagasiteed jätta selles olukorras.
00:56:51 Talvik.
00:56:57 Rüütel ütlemas, et ajakirjanduses on ilmunud palju väiteid, et Eesti on end liigselt sidunud Saksamaaga ja küsimas, mida Parek arvab sellest asjast.
00:57:12 Parek.
00:57:15 Parek arvamas, et ei ole.
00:57:22 Meri, helis Rüütel küsimas, kuidas Meri suhtub Balti turu arengusse, sest vastav lepe kirjutati alla Meri välisministriks oleku ajal ja kuidas seda asja võiks edasi ajada.
00:57:53 Meri ütlemas, et seda küsimust on seoses eelnevate küsimustega arutatud. Meri ütlemas, et peab seda äärmiselt tähtsaks, kuigi ta ei hakka numbreid esitama. Meri ütlemas, et mistahes suhkrupeedi transportimine Eestist Soome, see tähendab, et me veame 96% vett Soome selleks, et seda tagasi vedada. Meri ütlemas, et suhkrupeedi suhkrusisaldus suureneb sedamööda, kuidas me läheme lõunapoole. Meri ütlemas, et olgu see üks kolelihtne näide, missuguseid võimalusi meil niisuguse ühtse majanduspiirkonna loomiseks, kus me mitte üksteise võidu ei püüa - meenutades lapsepõlve - head suitsuribi müüa Inglismaale nii, et Eesti hind oleks natuke parem kui Läti hind ja tekib võistlus, kes suudab hinda madalamale lasta, selleks et turgu võita.
00:59:27 Meri ütlemas, et me peame mõista, et loodus ise on meid siia jätnud, oma asendit me suudame samavähe valida nagu tähtkujusid enda pea kohal. Meri ütlemas, et järelikult me peame sellest realiteedist tegema arukaid järeldusi ja neid arukaid järeldusi on tehtud väga vähe, neid on tehtud siis kui on olnud väline surve. Meri ütlemas, et niipea kui see väline surve on natuke järele andnud, läheb igaüks ise suunas.
01:00:06 Meri ütlemas, et tal piinlik, et ta on olnud selle tunnistajaks, kui Lätilt taheti elektrienergia eest maailmaturu hinda. Meri ütlemas, et see asi on täiesti võimatu, samahästi võib kohvitassist tahta Ameerika kullavarusid. Meri teatamas, et lätlased ütlesid, et neil ei ole seda raha. Meri ütlemas, et see oli ette teada.
01:00:42 Meri kuulamas Talviku repliiki, et me maksame kohvitassi eest juba maailmaturu hinda.
01:00:47 Meri uurimas kohvitassi.
01:00:53 Meri ütlemas, et talle tundub, et me peame siin ühe väga tugeva ja koostöösõbraliku ühismüüri rajama, sest ilma selleta ei saa Baltikumi kui ühte osa Euroopast mitte kunagi ette kujutada. Meri ütlemas, et me peame olema osa Euroopast, sest just see aitab meil ennast teostada sel väga viljakal ja ohtlikul alal, kus me praegu oleme. Meri ütlemas, et sild peab alati toetuma kahele punktile ja teine punkt on Idas.
01:01:53 Meri ütlemas, et maksimaalne koostöö majanduses on eeldus sellele, et meil oleks efektiivne ühine ja seejuures sõbralik välispoliitika Ida suunas, Lääne suunas on ta seda niikuinii.
01:02:17 Meri ütlemas, et ta peab tulevase Eesti presidendi üheks väga oluliseks ülesandeks siin kõigiti kaasa aidata, et me ei kordaks neid vigu, mis on tehtud aastatel 1939-1940, kui meid nopiti ükshaaval.
01:02:40 Meri.
01:02:47 Rüütel küsimas Taageperalt, et kas territoriaalveed peaksid algama meie rannajoonest nelja või kaheteistkümne miili kauguselt.
01:03:00 Naerev Taagepera.
01:03:04 Taagepera ütlemas, et arvatavasti pikas perspektiivis peame seda kooskõlastama teiste Läänemeremaade riikidega, nii et üle Läänemere oleks samad kaugused. Taagepera ütlemas, et praegu meie kaitse- või kontrollivõime tõesti ei ületa nelja miili, aga ta ei ole selles kindel.
01:03:45 Taagepera.
01:03:55 Taagepera ütlemas, et muidugi võib öelda, et kaheteist miili kaugusel on piir lühem kui nelja miili kaugusel. Taagepera ütlemas, et mõnes mõttes on see küsimus ehk akadeemiline, sest me ei suuda praegu arvatavasti isegi nelja miiligi kaitsta. Taagepera ütlemas, et ta pole vaadanud milline on Taani ja Rootsi praktika, paistab, et Soome piirdub kitsama piiriga.
01:04:38 Rüütel ütlemas, et see pole vast päris akadeemiline, sest on tegemist maavarade ja paljude muud probleemidega ning see on väga põhimõtteline küsimus, Eestile eriti.
01:04:49 Taagepera ütlemas, et seda peaks ikkagi kooskõlastama teiste Läänemeremaadega, kui meie ajame selle piiri kaugemale kui teised, siis on meil raskusi selle hoidmisega. Taagepera ütlemas, et talle meenub Lüübia (just nii ta ütleb), kes otsustas tõmmata väga sirged, kaugele ulatuvad jooned üle sügava lahe ja see aitas kaasa Lüübiale küllaltki ebameeldivateks jõulahinguteks. Taagepera ütlemas, et ta ei usu, et meil oleks tulevikus küllalt palju sõjalennukeid, et selline olukord saaks korduda.
01:05:36 Taagepera.
01:05:39 Meri ütlemas, et territoriaalvesi asetab meile kohustusi ja territoriaalvesi on meile määratud ja pärandatud Eesti Vabariigi poolt ja kui me siin seda küsimust käsitleme, siis me peame kõnelema sellest, et me Eesti Vabariigi piire laiendame oma vesistu osas. Meri ütlemas, et üks väga oluline asi, mis tuli esile just kalurite ja põllumeestega ja rannaküla inimestega, , kellega ta rääkis, on see, et inimesed ei ole teadlikud, et lisaks territoriaalveele, mille eest me peame hoolt kandma teda kaitstes, seal oma politseiülesandeid täites, oma tolliülesandeid täites, oma arstiülesandeid täites, lisaks sellele on olemas majanduspiir. Meri ütlemas, et see majanduspiir läheb Eesti ja Soome vahel läbi täpselt Soome lahe keskel, see majanduspiir on probleem, mis on praegu Eesti ja Läti vaheliste läbirääkimiste objekt. Meri ütlemas, et vajaduse korral võime majanduspiiri tõmmata nii, et kogu Liivi laht, mida vahepeal on nimetatud Riia laheks, oleks suletud ja poolitatud ainult eesti ja läti kalurite vahel. Meri ütlemas,
01:08:35 Meri ütlemas, et on täiesti päri Rüütli küsimuse esitamisega ja nende märkustega, mida Taagepera tegi.
01:08:49 Meri.
01:09:01 Meri ütlemas: Jumal kui kiiresti aeg möödub!
01:09:05 Meri küsimas Parekilt, et kuidas mõjub Eesti välispoliitikale USA presidendikandidaadi Bill Clintoni võimalik valimisvõit.
01:09:18 Parek arvamas, et hästi, sest ta usub, et too toetab meie iseseisvust igati.
01:09:28 Parek, helis Meri ütlemas, et siiamaani on meie rahvuskaaslased USAs pigem vabariiklaste taga.
01:09:41 Meri ütlemas, et võib-olla Taagepera parandab teda, sest too tunneb noid asju kahtlemata oma kodukoha tõttu paremini. Meri küsimas Parekilt, et mis annab lootust.
01:10:03 Parek ütlemas, et tema meelest Bush tekitas meis väga palju pettumusi suhtumisega meie vabadusvõitlusse ning paratamatult asetatakse lootused uuele mehele.
01:10:20 Parek.
01:10:28 Meri ütlemas, et kõige rohkem vapustas teda Bushi kõne 1. augustil, kui ta Moskvast Washingtoni tagasi sõitis ja tegi vahepeatuse Kiievis ainult selleks, et pöörduda ukrainlaste poole palvega mitte ennast teostada ukraina rahvusena. Meri ütlemas, et Bush kasutas seal väga tugevaid sõnu ja neid sõnu oli ta varem kuulnud. Need olid Gorbatšovi sõnad, mis olid Bushile suhu pandud nagu valehambad.
01:11:01 Meri.
01:11:02 Talvik.
01:11:08 Meri ütlemas, et Bush sai selle eest Ameerika ukraina pressi käest materdada, sest Kanadas ja Ühendriikides on küllalt palju ukrainlasi.
01:11:19 Meri.
01:11:21 Parek ütlemas, et ilmaasjata ei ole rahva seas kahtlusi, et on olemas Bushi-Gorbatšovi kokkulepe.
01:11:27 Meri.
01:11:35 Meri ütlemas, et peaks nagu vaidlema, aga tuleb välja, et ta Parekiga kuidagi ei vaidle.
01:11:39 Naeratav Meri.
01:11:45 Talvik rääkimas Clintonist.
01:12:31 Meri ütlemas, et usaldab Ameerika gallupeid vähem kui Eesti gallupeid.
01:12:38 Meri küsimas Rüütlilt, et milliseid konkreetseid õppetunde vöiks ta esile tuua eesti põllumehele Rio de Janeiro kohtumiselt, kus too suvel viibis.
01:12:59 Rüütel ütlemas, et see on väga tore küsimus, sest Eestimaa reostab väga tõsiselt oma elukeskkonda ja sealhulgas ka põllumajandust. Rüütel ütlemas, et ta tahab väga loota, et meie maaelu ümberkorraldamise tulemusena suudame üle minna enam kaasaegsele tehnoloogiale ja selle abil säästa loodust. Rüütel ütlemas, et ta loeks ka metsamehed põllumeeste hulka, sest sisuliselt nad tegelevad ühe objektiga. Rüütel ütlemas, et ühise töö tulemusena võime Eestimaad palju kaunimana näha kui ta praegu on, korrastama oma metsad, meie jõed ja järved saavad olema puhtamad kui praegu.
01:14:22 Rüütel.
01:14:24 Meri ütlemas, et see on Eesti keskkond, Eesti loodus, see õhk, mida me hingame, vesi, mida me joome kas kaevust või kraanist, aga just see tegelik, see põllumees, kellel praegu ikka veel ei ole maad, mida ta ootab.
01:14:51 Rüütel ütlemas, et meil praegu veidi rohkem kui 8000 talu, kellel on dokumendid vormistatud, kusagil 3000 ringis on vormistamisel. Rüütel ütlemas, et enne sõda, 39.-40. aastal oli meil üle 140 000 talu. Rüütel ütlemas, et kuivõrd inimene on maalt lahkunud, millal põgenenud, millal lihtsalt ühiskonna industrialiseerimise käigus lahkunud, siis praegu pole kuigi palju maa tahtjaid. Rüütel ütlemas, et alustada uue talu pidamisega, see eeldab, et perekond peab olema küllaltki elujõuline, sest ega talu rajada kerge ei ole, kõik tuleb otsast alustada. Rüütel ütlemas, et riik ei suuda muidugi küllaldaselt abi anda, selleks et uued pered, noored pered eriti, võiksid rajada uusi talusid. Rüütel ütlemas, et sellega muidugi tegeletakse, kuid jõudu jääb väheks. Rüütel ütlemas, et nähtavasti on siin võimalik teha seda protsessi märksa ulatuslikumalt, kui me kasutaksime ära oma ennesõjaaegse kogemuse ühistute töö korraldamise osas. Rüütel ütlemas, et väga kalleid masinaid on siis võimalik muretseda juba ühiselt. Rüütel ütle
01:17:41 Meri.
01:17:46 Rüütel ütlemas, et meil on imetore algus saanud selle näol, et UNESCO raames on kuulutatud Hiiumaa, Saaremaa biosfääri kaitsealadeks ja siit tuleneb üks väga huvitav tegevus, võib-olla oleks järgnevalt vaja seadustada Riigikogu tasemel, et luua Läänemere saarte ühine looduskaitse, keskkonnakaitse mõttes võibolla organisatsioon. Rüütel ütlemas me ei ole saanud sellesse veel praegu täielikult lülituda, see on võibolla üks kõige ilusam võibolla Rio de Janeiro mõtete realiseerimine.
01:18:48 Meri ütlemas, et teda tabas natuke ootamatult see väide, et Eestis ei ole praegu maa tahtjaid. Meri ütlemas, et mis puutub meie Lääne-Eesti saarestikku ja Ahvenamaa saarestikku, siis on ta Rüütliga täiesti nõus. Meri ütlemas, et see töö on juba käimas Kuressaare ja Maarianhamina vahel. Meri ütlemas, et ta on leidnud neid kokkupuutepunkte. Meri ütlemas, et see, mis teda Ahvenamaal eriti liigutas, oli see, et rahva hulgas on täiesti elavana püsinud teadmine, et Eesti saared on seal. Meri ütlemas, et see ei olnud mingisugune ajalehtede kaudu tagasi tulnud teadmine, vaid umbes niisugune enesestmõistetav teadmine, et vanaisa talu on selle metsatuka taga.
01:19:49 Meri.
01:19:53 Talvik ütlemas, et koostöö Balti mere saarte vahel ei piirdu ainult Ahvenamaa ja Saaremaaga ning käibel on nali, et äkki need saared moodustavad isegi omaette riigi.
01:20:07 Meri.
01:20:11 Rüütel ütlemas, et sinna hulka kuulub Ahvenamaa, Öland, Gotland, Bornholm ja Saaremaa, Hiiumaa oma väikesaarte ja laidudega, see on imehuvitav ja tore koostöö keskkonnakaitses ja räägime ka kultuurist. Rüütel ütlemas, et sisuliselt see tähendaks meie saarte ja saarte rahvaste tagasipöördumist oma loomulikku keskkonda, sest varasematel aegadel on teada, et käidi isegi perekondlikult läbi nende saarte vahel.
01:20:43 Rüütel.
01:20:48 Meri ütlemas, et nüüd läksid nad Rio de Janeirost tõepoolest natuke kaugele.
01:21:00 Meri ütlemas, et teda kurvastas Rahvarinde suhe valimiste edasilükkamisega 20. septembrile, mille tulemusena Eesti Vabariigi vastuvõtmine Euroopa Nõukogu liikmeks on nüüd edasi lükkunud järgmisse aastasse. Meri ütlemas, et talle tundub, et see oli natukene läbimõtlemata otsus Rahvarinde poolt ja tal oleks hirmus hea meel kui Taagepera peaga noogutaks.
01:21:40 Taagepera.
01:21:44 Taagepera ütlemas, et ta ei nooguta, sest ta on mõnel määral ka valimiste spetsialist ja arvestades, et põhiseadus võeti vastu alles juunis ja alles pärast seda sai valimiste mehhanismi käiku panna, oli kohtavalt vähe aega, et välja töötada valimistega seotud lisaseadused.
01:22:10 Taagepera ütlemas, et võrreldes teiste Baltimaadega, on praegu kavas, et Leedu ja Eesti esildused (just nii ta ütleb) tulevad korraga arutlusele jaanuaris ja Läti oma nihkub veelgi kaugemale. Me oleme ikka esirinnas. Taagepera ütlemas, et paari päeva eest ju Euroopa Ühenduse majanduskomisjon andis meile tagasilöögi, tuues esile mitte valimisküsimust, vaid ka teisi küsimusi, nii vene küsimust. Taagepera ütlemas, et ta kardab, et kui oleks esiseptembris (just nii ta ütleb) esitatud avaldus, siis oleks see võinud valimiste kõrval jääda sama vene küsimuse taha, kus meist ei ole aru saadud, kus me ei ole nendest aru saanud. Taagepera ütlemas, et üldine reegel on asju esitada siis kui on kõrge tõenäosus, et see ka vastu võetakse. Taagepera ütlemas, et tagasilükkamine nagu nüüd majanduskomisjoni puhul, avaldab omaette negatiivset psühholoogilist mõju.
01:23:55 Meri ütlemas, et ta ei taha siin kaamera ees olla kole tark ja oma vana ratsu seljas edasi ratsutada, aga see kõik mida hea sõber Taagepera äsja ütles, on ligilähedane tõde, aga mitte täistõde. Meri ütlemas, et Carry Teatle(?), kes oli Eesti olukordade analüüsija ja esitaja Brüsselis, pani oma dokumendi kokku juba 30. juunil, enne seda kui põhiseadus jõustus, kaks päeva pärast seda kui põhiseadus oli Ülemnõukogus arutusel. Meri ütlemas, et ta ei tahaks öelda, et see on hämara taustaga, aga ta on kahetsusväärselt üks neid inglise sotsialiste, keda Inglismaal ei tunta ja kuidas see ülesanne tema kätte mängiti, ei tarvitse ka Merit huvitada.
01:25:29 Meri ütlemas, et oluline on see, et Brüsselis on 16 000 ametnikku ja 16 000 ametniku hulgas tekib umbes samasugune reaktsioon nagu Tšernobõli aatomikatlas. Meri ütlemas, et see konflikt mis praegu on, ei ole mitte konflikt Eesti pärast, see ei ole konflikt sellepärast, et Eesti oleks vastu võtnud mingisuguseid seadusi, millele Euroopas keegi oleks midagi ette heitnud. Meri ütlemas, et see on konflikt sellesama REX komisjoni, mida too tundmatu inglise sotsialist esitas, ja Brüsseli vahel.
01:26:23 Meri.
01:26:28 Meri ütlemas, et me ei ole kellegi hammasrataste vahel, Eesti ei saa mitte kunagi olema hammasrataste vahel. Meri ütlemas, et Euroopa ise on hammasrataste vahel, Maastricht on tulekul. Meri ütlemas, et samal päeval, kui meie valijad lähevad ja valivad esimest korda oma õiget ja esimest parlamenti.
01:26:53 Meri.
01:26:57 Rüütel ütlemas, et ta on selle küsimusega väga tõsiselt ja korduvalt tegelenud ja kui L...... käis Eestis, oli tal pikem jutuajamine temaga. Rüütel ütlemas, et ta sai väga palju informatsiooni nende probleemide üle, millest siin äsja oli juttu, ka inimõiguste rikkumisest Eestis ja ka inimõiguste rikkumisest 40. aastatest alates. Rüütel ütlemas, et ta oli palunud, et seda küsimust vaadeldaks komplekselt. Rüütel ütlemas, et L...... tunnustas tema seisukohti ning andis ka pärast kohtumist ka vastava intervjuu, mida taunisid väga tõsiselt kaks Vene parlamendikomisjoni esimeest. Rüütel ütlemas, et see jooksis maailma pressist väga ulatuslikult läbi. Rüütel ütlemas, et see, mida siin praegu tõstatati, et me oleks saanud Euroopa Nõukogu liikmeks, kui me oleks suutnud kiiremini kõik oma küsimused seoses valimistega läbi viia, oli Rüütlil kohtumine ja pikem jutuajamine L....... nendel teemadel ka Helsingis, kus ta oli püsivalt nendel seisukohtadel, milles Tallinnas oldi varem kokku lepitud.
01:28:15 Rüütel ütlemas, et ta arvab, et see pikaleveninud aeg andiski võimaluse töödelda üht või teist isikut ja sellest tulenevalt tuligi niisugune ebamäärane otsus, see ei ole lõplik otsus, kuid on teatud määral kahtluse alla pandud üks või teine küsimus seal. Rüütel ütlemas, et kui me oleksime suutnud kiiremini teha, siis olid seisukohad täiesti selged ja ühepoolsed. Rüütel ütlemas, et nii võib poliitikas sageli juhtuda, kui asju ei viida küllalt energiliselt lõpuni.
01:29:06 Talvik.
01:29:18 Taagepera ütlemas, et ta ei tunne ennast kohustatud Rahvarinde iga positsiooni kaitsma. Taagepera ütlemas, et kui ta oleks saanud detsembris või veebruaris põhiseaduse rahvahääletusele panna, nagu ta tol ajal väga lootis, siis oleks mõndagi olnud teistmoodi.
01:30:01 Taagepera.
01:30:12 Taagepera ütlemas, et meid ähvardab kolm imperialismi, eeskätt muidugi Vene sõjaline ja poliitiline imperialism, teiseks Saksa majanduslik dominatsioon, kolmandaks inglise keele ning ameerika kultuuri imperialism. Taagepera ütlemas, et Venemaa eest varjab meid loodetavasti läänemaailma mõju. Taagepera küsimas Parekilt, et mis kaitseb meid saksa majanduse ja inglise keele vastu.
01:30:45 Parek ütlemas, et saksa majanduse vastu kaitseb meid praegu arvatavasti meie riigi majandussaamatus. Parek ütlemas, et väga tõsine probleem on vastuvaidlematult inglise mõju, see tähendab inglise keele mõju, ameerika kultuuri mõju. Parek ütlemas, et siin peab sihiteadlikult rahvuskultuuridele eesõiguse andma ja seda võimalikult toetama igal sammul.
01:31:19 Taagepera ütlemas, et ta nõustub põhimõtetega, aga raskem küsimus on, kuidas.
01:31:30 Taagepera ütlemas, et Soome Venemaa poliitika on aastakümneid olnud ettevaatlik, Soome on vältinud süüdistusi, hukkamõistu ja teravusi Venemaa ja tema poliitiliste sammude aadressil. Taagepera ütlemas, et praegu, vaatamata avanenud võimalusele, ei kiirusta Soome poliitikud Karjalat tagasi nõudma. Taagepera ütlemas, et üks põhjus on see, et Soome majandus lihtsalt ei kannataks Karjala Soome külge liitmist välja. Taagepera küsimas Rüütlilt, et kas Rüütli arvates on eesti poliitikuil Soome Vene poliitikast midagi õppida.
01:32:06 Rüütel.
01:32:14 Rüütel ütlemas, et ta on selle küsimusega päris põhjalikult tegelenud ning tal on olnud terve rida kohtumisi Venemaa presidendi Jeltsiniga. Rüütel ütlemas, et põhjalikum jutuajamine sel teemal toimus tal Jeltsiniga novembris, kus terve rea teiste küsimuste kõrval arutati ka piiriküsimust. Rüütel ütlemas, et osaliselt räägiti sellest ka detsembris.
01:32:40 Rüütel ütlemas, et peale selle on olnud kohtumisi veel Kozõreviga mitmel tasandil, sealjuures ka Tallinna ja mitme tema poolt saadetud usaldusisikute, nõunike või abidega. Rüütel ütlemas, et kõikidel kordadel on arutluse objektiks olnud ka piiriküsimus. Rüütel ütlemas, et ta on välja pakkunud paketis selle lahenduse, paketis sellepärast, et piiriküsimus on ka Venemaa põhiseaduse järele parlamendi, Ülemnõukogu otsustada, et pannes need küsimused tervikuna sinna, saaksime selle lahendada.
01:33:25 Rüütel ütlemas, et ta leiab, et me ei saa seda kuidagi jätta mitte lahendamata. Rüütel ütlemas, et ta on selle piiri läbi sõitnud kogu ulatuses, samuti lennanud lennukiga spetsiaalselt selle piiri kohal, et jälgida looduses seda piiri. Rüütel ütlemas, et ta on seisukohal, et me peame piirikorrektuuri tegema. Rüütel ütlemas, et võib-olla praegune vestlus ei võimalda üksikasju rääkida.
01:34:04 Rüütel ütlemas, et ta leiab, et me peame lähtuma piiriküsimuses Tartu rahust, kuid ilmselt on ebareaalne seda täpselt jälgida nii nagu see piir tol ajal maha pandi ja seda mitmel põhjusel. Rüütel ütlemas, et kui näiteks Kagu-Eestis taastataks piir täpselt nii nagu ta oli, siis sellega tuleks Eestisse veel väga suur hulk venekeelset elanikkonda (NB! Salvestus lõpeb poolelt sõnalt!)
01:34:38 Saate lõpp.
Faili nimi: 1992-084204-0003_0002_D10_PRESIDENDIKANDIDAATIDE-VAITLUSED.MXF
Indeks: 1992-084204-0003
Kestus: 01:34:38
Registreerimise kuupäev: 27.02.2016
Registreerimise aeg*: 2016-02-27 05:19:44
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;