ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Presidendikandidaatide väitlused: 2

Saada link

Media

Kirjeldus

Presidendikandidaadid Lagle Parek, Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Rein Taagepera väitlemas sisepoliitilistel teemadel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Presidendikandidaatide väitlused
Osa nr.: 2
Kestus: 01:32:43
Indeks: 1992-084204-0002
Režissöör: Sverdlik Anne
Esmaeeter : 16.09.1992
Kategooria: Info → parlamendi- ja poliitikasaated
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.
00:00:21 Mati Talvik saadet sisse juhatamas.
00:00:23 Tiiter: Mati Talvik.
00:00:29 Talvik.
00:00:35 Mati Talvik, Lagle Parek, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera Eesti Televisiooni stuudios.
00:00:43 Talvik ütlemas, et juttu tuleb Eesti sisepoliitikast.
00:01:04 Meri.
00:01:15 Meri ütlemas, et ta ei saa midagi parata, kuid ta südamel on mure, kui Rahvarinde majandusprogrammis on taas juttu erimajanduspiirkondadest Eestis, omaaegne projekt Narva erimajandustsoonist polnud just eriti õnnestunud.
00:01:18 Talvik, Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:01:24 Parek kuulamas Talviku palvet iseloomustada riiki, mille riigipea ta on.
00:01:33 Parek ütlemas, et see riik on ja teda ei ole.
00:01:43 Tiiter: Lagle Parek.
00:01:53 Parek ütlemas, et rahvas pole veel identifitseerunud selle riigiga, ta pole seda veel õieti omaks võtnud. Parek ütlemas, et seda riiki ongi raske omaks võtta praegu, sest politsei ei taga turvatunnet, kui on probleeme lihtsalt äraelamisega, kui on teatud hirm talve ees, siis on raske sellel inimesel ja veel raskem sellel riigipeal, kes seda riiki valitsema hakkab. Parek ütlemas, et ta ei ole pessimistlik, sest need kolm nädalat, mis ta on mööda Eestimaad sõitnud ja vahetpidamata rahvaga kohtunud, on andnud väga palju lootusi. Parek ütlemas, et üks osa elanikkonnast on saanud juba aru, et need päevad on möödas, kui riik garanteeris töö, leiva, kütte; on tulemas see uus aeg, see aeg, kus inimesele on antud õigus ennast teostada. Parek ütlemas, et tema arvates on see suurim õnn, mida saab inimesele anda ja Eesti riik püüab seda talle kindlasti anda.
00:03:11 Parek ütlemas, et üks osa inimestest on saanud sellest juba aru ja nendega koos edasi minnes saab juba kõik kaasa tõmmata. Parek ütlemas, et kõige ilusam, mis selles riigis on juba toimunud, on see, et maa on väga paljus muutunud. Parek ütlemas, et kolhoosikorra õitsvates tingimustes torkas Eestimaal kõige rohkem silma räämas maamajad, sissevajuvad katused, vildakad piirdetarad, aga nüüd võib väga harva leida maalt piirdetara, mis on lääbakil, nad on kõik sirgeks aetud, katuseharjad on enamasti plekiga kaetud ja läigivad. Parek ütlemas, et see annab lootust, et me suudame selle rahvaga sellest hädast välja tulla.
00:04:10 Talvik, Parek, Rüütel.
00:04:25 Rüütel ütlemas, et see küsimus oli veidi ootamatu, sest ta pole sellele varem mõelnud. Rüütel ütlemas, et on istunud sageli praeguse valitsusjuhi Tiit Vähiga hilisõhtutundidel ning arutanud nii päevaprobleeme ja seda, kuidas edasi olla ja mida teha. Rüütel ütlemas, et istus ka täna õhtul koos Vähiga ja kõneldi sellest, kuidas me suudame talve üle elada, praegu on varus umbes 100 000 tonni masuuti, septembris-oktoobris peaks saabuma veel umbes 200 000 tonni ning selleks on ka raha olemas, et seda välja osta. Rüütel ütlemas, et on võetud 15 miljonit dollarit laenu, et seda välja osta. Rüütel ütlemas, et see jagatakse maakondade ja linnade vahel ära, see jagatakse omakorda allapoole ära, selleks, et koolid ja teised vajalikud asutused saaksid vajaliku kütuse. Rüütel ütlemas, et jutt oli ka sellest, kuidas saada kütust uueks aastaks, et kevadeni välja tulla, räägiti ka sellest, kuidas kohalikku kütust paremini kasutada. Rüütel rääkimas, et juttu oli ka sellest, kuidas vanuritele õigeaegselt pensione välja maksta,
00:07:04 Parek, Rüütel, Meri.
00:07:16 Meri.
00:07:36 Tiiter: Lennart Meri. Meri ütlemas, et see riik pole kunagi lakanud eksisteerimast.
00:07:43 Meri ütlemas, et see riik on kadunud meie ümbert selleks, et leida oma viimast pelgupaika rahvusvahelises õiguses, aga sealt edasi pole ta enam ühtegi sammu taganenud. Meri ütlemas, et meie selg on vastu rahvusvahelist õigust ja sealt edasi me oleme siiani ainult astunud lähemale oma tulevikule. Meri ütlemas, et ta tahaks seda küsimust täpselt nii mõista nagu see oli esitatud ja esitatud oli küsimus mitte selle kohta, mida ta hakkab tegema, mitte selle kohta, mida ta tunneb kui ta silmad avab, mitte selle kohta missugust vorsti üks või teine inimene endale leiva peale paneb. Meri ütlemas, et see on riik, kelle peremees saab olema rahvas, kes langetab oma otsuseid oma saadikute kaudu. Meri ütlemas, et see on ka riik, kellel on väga suured mured nagu koolilapsel, kes on mõned tunnid vahele jätnud. Meri ütlemas, et see on riik, kes alles õpib riigina käituma, kes veab enda järel nagu pikka tolmulonti neid vanu harjumusi, mis tulevad Plaanikomiteest, mis tulevad sellest, et keegi seal üleval mõtleb ja otsustab se
00:10:26 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:10:36 Taagepera ütlemas, et see on riik ja see on rahvusriik.
00:10:42 Tiiter: Rein Taagepera.
00:10:48 Taagepera ütlemas, et on riik, mis vaatab lootusrikkalt tulevikku ja kel on põhjust rahul olla möödunud aasta üle, mil tegelik iseseisvus taastati. Taagepera ütlemas, et see on riik, mis on tõsistes raskustes, aga need on ülesaadavad raskused. Taagepera ütlemas, et pärast iseseisvuse taastamist oleme saavutanud vastuvõtu ÜRO-sse, taastunnustuse välisriikide poolt. Taagepera ütlemas, et me oleme olnud koloniaalmaa olukorras. Taagepera ütlemas, et kui kolonisaatorid lahkuvad, siis teevad nad tüüpiliselt Aafrikas ja Eestis sama, katsuvad hävitada välja minnes, katsuvad majandusblokaadi rakendada ja me oleme need majandusblokaadid edukalt üle elanud ja suurema osa välisvägedest välja saanud. Taagepera ütlemas, et me oleme Lätist ja Leedust märksa ees sellega, et meil on põhiseadus ja valimisseadus, meil on valimised ukse ees varem kui teistel, me oleme rahareformi läbi viinud, see on põhjustanud raskusi, see oli paratamatu, teistel on see veel ees. Taagepera ütlemas, et me oleme selle aastaga katnud rohkem maad k
00:13:32 Taagepera ütlemas, et olukorras, kus paljud loodavad veel riigile, nagu on viiekümne aasta jooksul õpetatud, hakkab suur osa lootma juba iseendale ja just sellele iseendale loomisega me veame ennast välja nähtavalt juba järgmise aasta jooksul. Taagepera ütlemas, et tahaks asudes presidendiks esitada rahvale need kaugemad perspektiivid, et ei sumbuks kogu mõtlemine järgmise talve raskustesse, aga et peetaks ka silmas milline Eesti peaks olema ja suudab olla kümne, kahekümne ja kolmekümne aasta pärast.
00:18:37 Talvik, Parek, Rüütel.
00:18:43 Rüütel ütlemas, et ta ühineb paljuski Parekiga ja rõhutamas, et kui oleksime suutnud põhiseaduse panna lauale 15. novembriks, sest Riigikogu valimised olid planeeritud 24. veebruariks, siis oleksime praegusega võrreldes kaugemale jõudnud ja selle nõndanimetatud üleminekuperioodi palju varem lõpetanud ja võibolla praegu räägiksime ainult positiivsetest tendentsidest meie majanduses ja paljudeski teisteski sfäärides. Rüütel ütlemas, et kahjuks me seda aga ei suutnud ja põhiseadus ei muutunud järgneva poole aasta jooksul peaaegu üldsegi.
00:20:00 Rüütel ütlemas, et tööstusettevõtete toodang on langenud umbes poole võrra ja rahvas ilmselt ei teagi seda, et juba eelmise valitsuse ajal orienteerus valitsus sisuliselt rohkem seadusloome protsessile, eelnõude esitamisele kuivõrd otsesele majanduse juhtimisele ja ettevõtted olid sunnitud lähtuma põhimõttest, et pääsemine on uppuja enda asi. Rüütel ütlemas, et see viis nad kahtlemata šokiseisundisse, seda enam, et see toimus tingimustes, kus Nõukogude Liidu majandus langes väga järsult ja kuna me saime peamise tooraine sealt, siis see kõik aitas veel kaasa.
00:21:07 Rüütel ütlemas, et ettevõtete juhid ise ei saanud väljuda maailmaturule, paljud seda otsisid, kuid abi ei tulnud kuskilt poolt. Rüütel ütlemas, et niisugune peataolek kestis pikalt, samal ajal ei suudetud ette valmistada suurtööstuse privatiseerimise seaduseelnõu, väikeprivatiseerimine algas. Rüütel ütlemas, et me võime rääkida küllalt positiivsetest tendentsidest väikeprivatiseerimises, paljud maakonnad ja linnad on jõudnud ära teha väga suure töö. Rüütel ütlemas, et on olemas juba hästi kujundatud ja küllalt rikkaliku kaubaga erakauplusi, kuigi hinnad pole igaühele vastuvõetavad, kuid see on juba turu kujunemise küsimus.
00:23:17 Rüütel ütlemas, et teise näite toob ta põllumajandusest, mis on kõigi meie jaoks määrava tähtsusega. Rüütel ütlemas, et kutsuti üles likvideerima olemasolevat tootmissüsteemi, asemele midagi pakkumata. Rüütel ütlemas, et pole mingit kahtlust, et talumajandussüsteem hakkab töötama väga efektiivselt, kuid ta pole võimeline iseennast korraldama, sest see eeldab nii palju vahendeid, mida meil pole koheselt võimalik anda ja ka seadusandlust pole suudetud õigeks ajaks ette valmistada. Rüütel ütlemas, et tänaseks on põllumajandussaaduste tootmine poole võrra vähenenud, rääkimata uustalunike raskustest, kohati nõutust olekust, rääkimata nendest, kes ei teagi, mis saab homme olema. Rüütel ütlemas, et kindlasti oleks olnud võimalus kõiki neid asju paremini teha, kui me poleks elanud nii suure poliitilise eufooria tingimustes. Rüütel ütlemas, et arvestades oma kogemusi ja teadmisi, oleksime võinud käituda palju reaalsemalt, kuid see on tegelikkus ja tagantjärele on kurb seda tõdeda. Rüütel ütlemas, et nüüd ei jää üle mu
00:24:09 Meri.
00:24:40 Meri ütlemas, et ta katsub öelda seda, mida ta peab kõige olulisemaks. Meri ütlemas, et riigi tunnused ei ole tugevnenud, ühel või teisel viisil on nii Parek kui ka Rüütel seda sama nimetanud.
00:25:08 Parek, Rüütel.
00:25:12 Meri ütlemas, et riigi tunnused pole nii tugevasti tugevnenud nagu nad oleksid viimase aasta kestel, seadused ei toimi, ärastamine käib edasi. Meri ütlemas, et kui ta mõtleb tagasi Eesti välisministeeriumi tegevusele, tuleb talle meelde Eesti Vabariigi aegse välisministeeriumi ühe väga noore informatsioonibüroo juhataja Rudolf Sirge romaani pealkiri "Rahu! Leiba! Maad!" Meri ütlemas, et need kolm lihtsat sõna, mis olid tookord hüüumärkidega, on ka nüüd meie ees õhus. Meri ütlemas, et meil ei ole seda normaalse riigi turvalist tunnet, ei õhtustel tänavatel, ei üksikutes taludes. Meri ütlemas, et kas ta peaks seda kordama, mida ta kohtumistel on kuulnud pensionäride käest. Meri ütlemas, et kogu Eesti talurahvas kisendab maa järele, nad tahaksid alustada, vanaisad ütlevad - siin on mu talu, ma olen vana, mu lapsed tahaksid seda üles ehitama, me ei saa. Meri ütlemas, et meie noortel poliitikutel, mõeldes noorte all ka neid, kes on üle kuuekümne, sest varem olid nad lihtsalt käsutäitjad, puudub üks väga oluline om
00:28:30 Meri ütlemas, et riigi tunnused ei ole tugevnenud väliselt nii kiiresti nagu me oleks seda tahtnud ja nad ei ole jõudnud meie mõttemaailma. Meri ütlemas, et see on tema vastus küsimusele, mis oli suunatud negatiivsetele ilmingutele.
00:29:49 Meri, Taagepera.
00:29:54 Taagepera ütlemas, et küsimus ise on võib-olla tunnuslik meie kõige suuremale puudujäägile, et sai esitatud küsimus, mis on halvasti tehtud möödunud aastal, aga paralleelset küsimust, mis sai möödunud aastal hästi tehtud ei ole tulnud ega ole vist ka plaanis esitada.
00:30:16 Taagepera ütlemas, et Rüütel nentis, et põhiseadus hilines.
00:30:19 Rüütel.. Taagepera ütlemas, et see on osa sellest meie halisemisest ja virisemisest, et me keskendume sellele, mis sai viltu tehtud. Muidugi hea küsida, mida saaks paremini teha. Taagepera ütlemas, et teiste kandidaatide vastustest nendib ta isegi, et meie suured edusammud on mõnel korral käänatud ebaõnnestumiseks.
00:30:28 Taagepera ütlemas, et põhiseaduse oleks võinud vastu võtta jõuludeks ja poleks olnud oluliselt erinev sellest, mis juunis tuli. Taagepera ütlemas, et ideaalsega võrreldes põhiseadus hilines, võrreldes aga meie naabermaadega oleme kaugelt ees. Taagepera ütlemas, et meil on teatav kalduvus võrrelda oma saavutusi ideaalsega ja ideaalsega võrreldes langevad alati asjad ideaalselt allapoole. Taagepera ütlemas, et reaalne võrdluspunkt on üldine Kesk- ja Ida-Euroopa. Taagepera ütlemas, et meil ei ole parteisüsteem välja kujunenud, viimase aasta jooksul on olnud võib-olla isegi tagasilangusi, aga see on probleem, millega maadleb kogu Ida-Euroopa, kogu Kesk-Euroopa, me pole selles osas mitte mahajäänud: majandusraskused, kuidas privatiseerida; igal maal on omad raskused, oma ajutised ebaõnnestumised ideaalsega võrreldes, et kui Lääne-Saksamaa ei pane Ida-Saksamaale just suuri summasid, on sealgi õnnestumine küsitav. Taagepera ütlemas, et kui me võrdleme teiste Kesk- ja Ida-Euroopa maadega, siis on meil ebaõnnestumisi
00:30:46 Taagepera ütlemas, et Parek leidis, et rahareform oleks võinud tulla varemgi.
00:30:53 Parek.
00:30:58 Taagepera ütlemas, et kui silmas pidada, et me saime sellega varem hakkama kui Läti või Leedu, siis on tegemist üldises kontekstis meie suhtelise võidu, mitte kaotusega.
00:33:03 Taagepera ütlemas, et kuna küsimus on, mida me oleme viltu ajanud, siis arvab ta, et meie oluline kaitsevall uue reaktsiooni vastu Ida poolt on muidugi meie kaitsevägi niipalju nagu teda on, aga laiemalt, palju põhilisemalt Lääne-Euroopa, läänemaailma toetus. Taagepera ütlemas, et üks asi, mis meil on olnud murenemas, võrreldes Ungari, Poola või Leeduga, on meie toetus läänemaailma poolt, soodne suhtumine läänemaailma poolt. Taagepera ütlemas, et seda kogesime alles täna sündmustes Brüsseli ja Strassbourgi kandis.
00:34:27 Taagepera ütlemas, et meil oli üks suur möödalask juunis - 5000 mittekodanikku andsid avalduse sisse õigeks ajaks taotlemaks kodakondsust ja meil oli kuldne võimalus väga väikese kuluga - ainult 5000 lisahääletajat - ütelda Lääne-Euroopale ja läänemaailmale: mis te tahate, kõik kes soovisid hääletamisõigust, said ka selle ja et neid oli ainult 5017, mis meie sinna parata saame, kui avaldusi ei tulnud ja suhtumine meisse praegu oleks Lääne-Euroopas märksa erinev. Taagepera ütlemas, et selle vastu väga väikese hääleenamusega 53% rahvast otsustas öelda ei nendele 5000-le, 46% otsustas öelda jah, nii et Eesti rahvas võrdlemisi pool ja pool selles suhtes. Taagepera ütlemas, et omateada on ta ainuke presidendikandidaat, kes soovitas öelda jah nende 5000 hääle saamiseks ja kui ta saab nüüd 46% toetuse presidendivalimistel, siis sellest talle jätkub, sest teised presidendikandidaadid hääletasid ei ja kui ta eksib, siis on võimalus seda kohe parandada ja nemad võivad omavahel jagada need ülejäänud 53% hääletajatest. T
00:37:11 Talvik, Parek, Rüütel, Meri ülestõstetud käega, Taagepera.
00:37:26 Taagepera ütlemas, et muidugi ei ole juttu ainult 5000-st, aga meie oleks saanud ütelda Läänele, Venemaast hoolimata, et kõik, kes taotlesid antud ajaks said selle, nüüd me ei saa seda ütelda, see teeb Läänes vahet.
00:37:46 Meri ütlemas, et ta ei saa midagi parata, et see, mida ta tahtis oma väga lugupeetud kolleegile lisada, oli väga sarnane saatejuhi küsimusele. Meri ütlemas, et Venemaal on jõudusid, kes ei taha Baltikumist loobuda, kes on välja mõelnud neobrežnevliku doktriini, on ju meile kõigile teada, me oleks võinud kasvõi pea peal seista. Meri ütlemas, et 200 miljonile venelasele ei ole antud Venemaal valimisõigust, Vene parlament on 66% ulatuses määratud parteifunktsionääridest ja sõjaväelastest. Meri ütlemas, et see poleks midagi muutnud, nad oleks võinud meile ette heita seda, et me kasvatame Saaremaal kadakaid. Meri ütlemas, et propagandat tuleb Goebbelsi juurest õppida ja venelased on tema parimad õpilased. Meri ütlemas, et ta ei räägi Vene rahvast, vaid nendest, kes ei ole suutelised õppima ajaloost ja ole valmis pöörama Venemaad näoga demokraatia poole.
00:39:22 Parek ütlemas, et Moldovas anti kõigile venelastele kodakondsus ja küsimus ei lahenenud.
00:39:34 Talvik, Rüütel, Meri.
00:39:42 Rüütel ütlemas, et kui me ise aitame kaasa sellele propagandale siin, mida Moskva väga aktiivselt teeb ja mille lainele on ohtlikult ka välismaal üks või teine piirkond läinud, siis see tugevneb veel ja seetõttu me me peame tõestama vastupidist.
00:40:07 Meri, Taagepera. Meri ütlemas, et just sellepärast pandi käiku üks rahvusvaheline võistlus pealkirjaga "Inimõigused Eestis". Meri ütlemas, et ta on väga uhke, et selle võistluse žürii esimeheks on rahvusvaheliselt väga kõrgesti hinnatud poliitik Max Jacobson. Meri ütlemas, et tahaks väga loota, et see vaimne jõud, mis meie vabas ajakirjanduses on ja mis on praegu suunatud väga väikeste ja meid lõhestavate probleemide serveerimisele, et ta koonduks sellele väga olulisele tegevusele ja esitab Eestist objektiivse pildi.
00:41:04 Talvik.
00:41:58 Parek küsimas Rüütlilt, kas tema meelest on riigiameteid, kus ei tohiks töötada endise repressiivorganite juhtivtöötajad.
00:42:15 Parek, Rüütel.
00:42:22 Rüütel ütlemas, et siin pole mingist (just nii ta ütleb) kahtlust ja kui uus Riigikogu tuleb kokku, siis kahtlematult tuleb väga tähelepanelikult eelkõige kõrgemate riigiametnike kohalemääramisel sellega arvestada, sest seal algab suurel määral järgnev tasand. Rüütel ütlemas, et rääkides kohalikest organitest, eile sai nendest asjadest räägitud, seal on kõige õiglasemaks hindajaks rahvas. Rüütel ütlemas, et selge on see, et kes on kõige otseselt töötanud näiteks KGB-s või selle süsteemis ühel või teisel kujul osalenud selles, ei ole mõeldav, et ta töötaks nendel juhtivatel kohtadel.
00:43:21 Parek ütlemas Merile, 13.09 viibisid neli ERSP ja valimisliidu poliitikut Isamaa ringsõidul Ida-Petserimaal, kus kerkis väga teravalt esile probleem, kuidas korraldada valimisi Setumaal.
00:43:44 Meri märkmeid tegemas, helis Parek küsimas, kuidas Meri arvates korraldada valimised Setumaal.
00:45:01 Parek ütlemas, et Setumaal tõstatati küsimus, kas ei saaks ringi käima valimisbussi, sest bussiliiklus on väga halvatud.
00:45:13 Meri ütlemas, et ta on käinud ja sõitnud Setumaal ning teab, et mõnikord tuleb selleks, et vanemale külla sõita neli korda administratiivpiiri ületada, mis on täiesti absurdne. Meri kinnitamas, et see propagandamasin, mis on pandud lõõtsuma Petseri linnas, oleks loonud olukorra, kus Eesti Vabariigi kodanikud poleks saanud teha isegi niipalju nagu nad praegu ikka teha saavad. Meri ütlemas, et me tegime pisut rohkem kui suutsime. Meri ütlemas, et ta usub, et Petseri patrioodid teevad omalt poolt pisut rohkem kui mõned nende vaenulikud, ekstremistlikud Vene naabrid julgevad eeldada.
00:46:38 Parek ütlemas Taageperale, et täna käis ERSP oma peaministrikandidaadi välja ja enamuse oma kabineti koosseisust ka. Parek küsimas Taageperalt, kas on loota, et Rahvarinne teeb seda lähimatel päevadel.
00:47:07 Taagepera ütlemas, et liikudes rahva hulgas, pole tal mingit kahtlust, et Rahvarinde peaministri kandidaadina nähakse Savisaart ja rohkemat pole vist vaja ütelda. Taagepera ütlemas, et selle valimisliidu, kes teda esitas presidendikandidaadiks, peaministrikandidaat on olnud liigagi nähtav.
00:47:54 Parek ütlemas, et ta lootis, et äkki tulevad üllatused.
00:47:57 Taagepera ütlemas, et siis oleks see üllatus ka temale.
00:48:02 Talvik, Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:48:07 Rüütel küsimas Parekilt, millistest vahenditest peaksid kujunema kohaliku omavalitsuse tulud, sest praegu on kohalikud omavalitsused väga raskes olukorras, eriti nüüd sügisele vastu minnes.
00:48:25 Parek ütlemas, et omavalitsuse tulud peaksid kindlasti tulema maksudest.
00:48:40 Parek ütlemas, et see tähendab seda, et omavalitsused peaksid olema huvitatud ettevõtluse arendamisest, et tekiks ka maksujõuline ettevõte kohapeal.
00:48:53 Rüütel, Meri. Rüütel ütlemas, et Isamaa räägib oma programmis eelkõige tarbimise maksustamisest, aga teatavasti tähendab see kaupade ja teenuste pealt võetavate maksude suurendamist, nende kaupade hindade tõusu, mis koormaks üle eelkõige vaesema osa elanikkonnast. Rüütel küsimas Merilt, kuidas oleks selles olukorras õige toimida.
00:49:30 Meri ütlemas, et nad on korduvalt öelnud, et Isamaa pöörab põhitähelepanu sellele, et toetada noort Eesti perekonda, lähtudes mitte mingist abstraktsest toetamisest, vaid laste arvust. Meri ütlemas, et nad annavad endale aru, et Eesti tulevik ja see, mille nimel nad laua taga kogunenud, on määratud ainult ühest eesmärgist: nad peavad andma Eesti rahvale kindla veendumuse, et ta Euroopa rahvaste hulgas 20. sajandi lõpul saab täieliku garantii, et ta jääb püsima koos oma rahvaga, koos oma kultuuri, koos oma keelega.
00:50:29 Meri ütlemas, et meil on veel teisigi väga raskeid elanikkonna kategooriaid, kes praegu elavad väga rasket aega üle, pensionäre. Meri ütlemas, et tänu pensionäridele on see säde Eesti vabadusest säilinud läbi pikkade aastakümnete ja ka nende peale on mõeldud, sest ei saa pöörata selg pensionäride poole, kes on oma perekondlikus ringis säilitanud unistuse ja mälestuse vabast Eestist, õiglasest Eestist, Eestist, kus igaüks sai ennast teostada. Meri ütlemas, et need on kõige raskemad küsimused, aga selleks on ka lahendused; lahendused, mis on kooskõlas Isamaa üldise majandusprogrammiga.
00:51:44 Rüütel, Meri. Meri ütlemas, et ta oletab, et majandusküsimuste juurde jõutakse järgmise küsimusteringiga.
00:51:54 Rüütel ütlemas, et Rahvarinne taotleb kogu omandi- ja maareformi kogu seadustiku muutmist ja küsimas Taageperalt, mida tema soovib muuta.
00:52:06 Taagepera ütlemas, et vastandina mõnele teisele presidendikandidaadile, ei ole ta täpsustanud oma majandusprogrammi, sellepärast, et olenevalt sellest, millised parteid, erakonnad, valimisliidud moodustavad valimiskoalitsiooni, terve rahva presidendina jälgib ta seda. Taagepera ütlemas, et kui ta enda majandusprogramm on liiga täpselt välja öeldud, siis takistab see koostööd valitsusega, kellel võiks olla teine programm. Taagepera ütlemas, et üldiselt oleme kõik ilmselt turumajanduse, eraomandi sisseseadmise poolt, aga olles Rahvarinde poolt ettepandud presidendikandidaat, ei ole ta Rahvarinde kandidaat ja ei tunne vajadust samastada Rahvarinde majandusprogramm detailidega, eriti arvestades, et on täiesti võimalik, et Rahvarinne ei ole valitsuses ja tema peab presidendina toetama täielikult valitsuse majandusprogrammi.
00:53:35 Talvik, Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:53:39 Meri ütlemas, et Taagepera seisukoht on täielikus kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega alates 21. septembrist ja tema poolt esitatud seisukohad on kõigile neljale presidendikandidaadile kohustuslikud, sest sealt alates esindavad nad Eesti riiki, mitte parteisid. Meri ütlemas, et praeguse valimiskampaania ajal on ta pannud ühe põhirõhu sellele, et öelda nendele elanikkonna kõige kriitilisematele kihtidele, kes kõige rohkem kannatavad ja kõige rohkem on unistanud, et nende mured on meie mured. Meri ütlemas, et see on Isamaa eetiline printsiip, see on kristlusest dikteeritud printsiip ja sellest ta ei tagane.
00:53:56 Meri ütlemas, et enesestmõistetavalt on igal Eesti Vabariigi kodanikul õigus ja kohustus valida. Meri ütlemas, et praeguses olukorras on meil probleem Moskvas saatkonnas, meil on üks kõige suuremaid eestlaste kolooniaid Moskvas, meil on praegu väga murelik olukord eestlastega Abhaasias, kus möllab sõda. Meri ütlemas, et Setumaa eestlased ületavad administratiivpiiri ja valivad selleks ette nähtud valimisringkonnas.
00:54:38 Meri. Meri ütlemas, et ta on täiesti nõus Taagepera seisukohaga.
00:54:51 Taagepera.
00:54:56 Meri ütlemas, et Taagepera ütles väga täpselt, et sellest hetkest peale, kui on Eesti Vabariigi etteotsa asunud president, ei esinda ta ühtki parteid.
00:55:00 Talvik.
00:55:12 Meri.
00:55:17 Meri ütlemas, et ERSP-d on aegajalt nimetatud rahvusradikaalide parteiks, nüüd tundub, et Restitutsioon ja Eesti Kodanik süüdistavad ERSP-d uue Põhiseaduse toetamises. Meri küsimas Parekilt, miks ERSP on aktiivselt uut põhiseadust toetanud.
00:55:55 Parek ütlemas, et tema meelest tuleb vaadata poliitilise partei käitumist okupatsioonis ja iseseisvas riigis väga erinevalt. Parek ütlemas, et väga radikaalne hoiak oli ühel parteil ääretult vajalik okupatsiooni tingimustes, sest kui poleks tol ajal olnud väga radikaalset hoiakut ühelt poolt, siis poleks areng olnud piisavalt kiire. Parek ütlemas, et tänases Eestis, kus me oleme iseseisev riik, vastutus selle riigi arengu eest langeb kõikidele erakondadele ja seda vastutust peab väga tõsiselt tajuma ja seega käitumine peab olema teine. Parek ütlemas, et kõik, mis viib edasi meie riigi arengut, on ERSP-le tähtis ja nad nägid, et see kompromiss, mis saavutati 20. augusti ööl Põhiseadusliku Assamblee loomiseks, oli väga tähtis otsus, see oli samm edasi, kus pandi alus kõigile nendele sammudele, millega me oleme teistest ees. Parek ütlemas, et 1938. aasta põhiseadust ei saa pidada nii heaks, et seda kaitsta, sest ollakse parlamentarismi pooldajad, diktatuuri vastased. Parek ütlemas, et neile meeldib põhimõttelise
00:57:51 Parek, Rüütel, Meri.
00:58:00 Taagepera ütlemas, et siit võiks tulla teatavad uued kooskõlad, sest ta nõustub iga sõnaga, mida Parek on öelnud.
00:58:07 Parek, Rüütel, Meri.
00:58:19 Rüütel, Meri. Meri ütlemas, et teatavasti plaanitsetakse valimisreformi (just nii ta ütleb), mille käigus ministeeriumite arvu vähendatakse 18-lt 11-le ja küsimas Rüütlilt, kuidas too suhtub bürokraatia vähendamisse ja nimetatud reformi tervikuna.
00:58:48 Rüütel ütlemas, et suhtub sellesse positiivselt, selles pole mingit kahtlust, et õige on hoida administratsiooni minimaalsel tasandil, see on väga kulukas ja rohkearvuline administratsioon muutub oma olemuselt paratamatult konservatiivseks, sest ta püüab jätkata oma traditsioonilist tegevust. Rüütel ütlemas, et arv ei määra vast üldse midagi. Rüütel ütlemas, et Hollandi põllumajandusministeerium tegeleb nii metsamajanduse, kalanduse ja põllumajandusega juba aastakümneid, see institutsioon ei ole praktiliselt muutunud ja töötab väga edukalt. Rüütel ütlemas, et ta toetab täielikult seisukohta, et riigil tuleb hoida minimaalset administratiivset koosseisu.
01:00:45 Meri, Taagepera. Meri küsimas Taageperalt, kuhu peaks neid erimajanduspiirkondi õieti rajama ja kuidas ta sellesse ideesse suhtub.
01:00:55 Taagepera küsimas, kas Meril on täpne tsitaat.
01:01:14 Meri, Taagepera. Meri ütlemas, et ta teab Taagepera täpsust ja tsiteerimas Rahvarinde valimisliidu majanduspoliitika punkti 14, kus on öeldud, et Eesti eripiirkondades luuakse erimajandustsoonid.
01:01:33 Taagepera ütlemas, et ta on öelnud Narvas, et kui Eestis tuleb nii nagu peab tulema ulatuslik valdade-linnade omavalitsus ja kui otsustatakse siis ka maakondade tasemel, et siis mingeid erimajandustsoone ei peaks vaja olema ega ka mingit muud autonoomset piirkonda, sest ka maakonna ja valla ja linna omavalitsused annavad küllaldase omavalitsuse, kus iga vald on nii-öelda erimajandustsoon. Taagepera ütlemas, et kui taastatakse kultuuriautonoomia umbes sel kujul nagu see oli enne okupatsiooni, annab see ka rahvusvähemustele võimalused seal, kus nad pole seda suutelised saama omavalitsuse teel. Taagepera ütlemas, et käies Põlvas ja Võrus ja Hiiumaal, näeb ta eriolukorda, need on maapiirkonnad, need on maapiirkonnad, kus asju on jagatud võrdselt ja kipuvad nüüd ebavõrdselt alla jääma, sest tallinlased on paratamatult külale(?) ligemal, Tartu suudab ennast kaitsta, suudavad ka jõukad maakonnad ennast kaitsta, ka suuremad linnad. Taagepera ütlemas, et ta nimetaks seda erimajandustsooniks, aga teatavat spetsiaaltuge
01:03:49 Meri, Taagepera. Taagepera ütlemas, et terminit erimajandustsoon pole ta Soome kohta kunagi tarvitanud ja üldse ta ei tarvitaks seda sõna.
01:04:04 Meri, Taagepera. Meri palumas luba teha kaks märkust.
01:04:16 Meri ütlemas, et üks märkus on see, et ta on sel juhul natuke mures Taagepera kui potentsiaalse presidendi ja teda toetava Rahvarinde läbisaamise asjus, kuid ta on kindel, et sellega saab ta hakkama.
01:04:46 Taagepera.
01:04:54 Meri ütlemas, et see, mida Taagepera nimetas Hiiumaa suhtes, on talle südamelähedane. Meri ütlemas, et niisugused riigid, kus suur osa rahvastikust elab saartel on ühel või teisel viisil loonud olukorra, kus saarerahvas ei ole mitte jäetud vaeslapse hoolde. Meri ütlemas, et näiteks Soome riigis peetakse igat parve, kui tarvitada vana eestikeelset sõna ehk praami, mis tuleneb venekeelsest sõna parom, maantee pikenduseks ja parve kasutamine selleks, et mandrilt sõita Saaremaale või mandrilt Hiiumaale, on saare elanikele täiesti tasuta. Meri ütlemas, et praegu on juba see väike asi, midagi mis seab saarlasi ja hiidlasi halvemasse olukorda, mis neid diskrimineerib ja seda ei tohi olla. Meri ütlemas, et nad on huvitatud, et ka väiksemad saared, mis okupatsioonivõimude poolt tehti rahvastikust lagedaks, nii et rannakülad on peale Saaremaa õieti kadunud, et see kõik taastuks. Meri ütlemas, et selletõttu on tal väga hea meel, et Taagepera andis talle võimaluse sellel väiksel, aga saarlastele ja hiidlastele olulisel k
01:06:19 Taagepera.
01:06:25 Meri.
01:06:39 Taagepera ütlemas, et ta on saanud Hiiumaale ja Saaremaale minnes tunnetuse, et see on erinev kolkakülast.
01:06:41 Talvik.
01:07:04 Talvik.
01:07:09 Taagepera küsimas Parekilt, millist põllumajanduse omandistruktuuri kujutab too Eestis ette 20 aasta pärast ja milliseid peamisi põllumajandustooteid.
01:07:30 Parek ütlemas, et põllumajandusküsimus on selle valimiskampaania põhiline küsimus rahva poolt, aga nii pikas perspektiivis 20 aasta peale inimesed ei küsi. Parek ütlemas, et 20 aasta pärast on tema arvates Eestis talud, küllaltki suured talud, niisugused talud nagu on Läänes. Parek ütlemas, et ta kaldub arvama, et väga palju Eesti elanikkonda elab maal, kasvatab endale veidike midagi, et eestlases jõukuse kasvuga areneb välja see nostalgiline maale tagasiminek, lihtsalt normaalne elu. Parek ütlemas, et Eestimaal on ju peaaegu ju igal kandis 40-50 kilomeetri kaugusel üks linn või küllaltki suur alev, kus saab tööl käia. Parek ütlemas, et 20 aasta pärast on ju välja arenenud teed, telefonivõrk, maal elab väga palju Eesti elanikke, kes käivad tööl mujal, aga põllumajanduses domineerib suur talu, mis annab põhiproduktid, mis eestlasele on vajalik.
01:09:01 Taagepera küsimas Parekilt, kas ta põllumajandussaadusi väljaveoainetena ei näe ja kuulamas Pareki eitavat vastust.
01:09:09 Parek, helis Taagepera ütlemas, et praegu on tekkimas palju väikesi talusid ja võib oletada, et suur osa nendest läheb pankrotti või müüakse ära ja tugevamad talud ostavad suurema osa maad üles.
01:09:27 Parek ütlemas, et see oleneb sellest, kuidas ta vabas arengus läheb, kui väike talu leiab endale rakenduse, kui ta leiab endale selle lahenduse midagi erilist toota, kui ta leiab selle toitaine, mis ta talust saab, leiab selle eripära, millega ta lööb läbi rahvusvahelisel turul. Parek ütlemas, et niisugused mõttevälgatused võivad ju tulla inimesel, et ta leiab selle ainulaadse lahenduse, ta võib seda ümber töödelda oma talus, siis võib see väiketalu ka jääda. Parek ütlemas, et kõikidel on võimalused leida endale rakendus.
01:10:15 Taagepera küsimas, kas Parek ei näe ka põllumajandustooteid ümbertöödeldud kujul tähtsa ekspordiainena.
01:10:23 Parek ütlemas, et näeb põllumajandussaaduseid ümbertöödeldud kujul rohkem delikatessidena. Parek ütlemas, et peab olema hea leid, mis välismaa turul läbi lööks. Parek ütlemas, et Eesti eksport peaks valdavalt tööstus olema.
01:10:45 Taagepera küsimas Rüütlilt, kui palju venelasi too kujutab ette Eestis 20 aasta pärast ja millise hoiakuga on nad eestlaste ja Eesti riigi suhtes.
01:11:05 Rüütel ütlemas, et venelasi on kindlasti oluliselt vähem kui praegu ja kui rääkida nendest konkreetsetest olukordadest ja meetmetest, mis tema arvates on tarvis selleks teha, et Eesti riik taastaks tõeliselt ennast ka demograafilises mõttes, mille all ta ei mõtle seda, et tuleb taastada rahvuslik koosseis protsentuaalselt nagu see oli enne sõda, kuid me peame suutma looma olukorra, et siiski eestlastele on Eestimaa ainuke maa, kus nad elavad ja nad peavad suutma ise määratleda siin ja oma poliitika määratlema. Rüütel ütlemas, et see eeldab, et me peaksime enamuses olema. Rüütel ütlemas, et ta kujutab ette, et reaalne on meil säilitada oma rahvuslik identiteet, kui viiendik-veerand elanikkonnast oleks teisi rahvusi. Rüütel ütlemas, et ta ei räägiks üldse venelastest, sest meil on mitukümmend erinevat rahvust. Rüütel ütlemas, et kui me hakkame privatiseerima oma kortereid, elamumajandust - seda võib teha juba septembrist alates, sest kõik vajalikud seadused ja otsused on olemas, siis teatavasti töötatud aastate
01:13:30 Rüütel ütlemas, et samal ajal on vaja luua ka tingimused, et need inimesed, kes jäävad Eestisse elama ja soovivad siin töötada, oleks nendele on loodud võimalused kultuurautonoomia raames arendada oma rahvuslikku kultuuri, et nad tunneksid end ka turvalisena selles mõttes siin Eestis. Rüütel ütlemas, et tingimusteta peavad lahkuma repressiivorganites töötanud inimesed, kes on spetsiaalselt siia suunatud ja loomulikult sõjaväelased.
01:14:19 Talvik, Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
01:14:27 Talvik küsimas, milliseid olulisi negatiivseid tendentse on presidendikandidaadid märganud Eesti arengus viimase aasta jooksul.
01:14:41 Talvik, Parek, Rüütel.
01:14:45 Parek ütlemas, et 20. augustil välditi uue riigi teket, taastati Eesti Vabariik. Parek ütlemas, et pidevalt selle aasta jooksul erinevatest ringkondadest tuleb tahe viia seda riiki uue riigi staatusesse, tahetakse laiendada kodanikkonda, tahetakse arutleda riigi piiri ümber; olgugi, et selle taastatud riigiga saime omale Tartu rahulepingu piiri. Parek ütlemas, et need negatiivsed tendentsid on pidurdustendentsid: peatus maareform, erastamine. Parek ütlemas, et Põhiseadusassamblees ulatati erinevate poliitiliste jõudude poolt teineteisele käsi, saavutati väga suur võit - valmis põhiseadus, nüüd on hakatud seda torpedeerima. Parek ütlemas, et nüüd tahetakse lõhestada rahvast ja see ajab talle hirmu peale. Parek ütlemas, et valimiste eel, selle asemel, et käia välja tee tulevikku, vaadatakse rohkem taha, katsutakse lüüa teineteist, ka rahvuslikud jõud - valimisliit Eesti Kodanik - kipub lõhestama parempoolseid jõude. Parek ütlemas, et ilmselt oleks võimalik, kui me kõik püüaksime istuda ühise laua taha ja neid k
01:14:49 Taagepera ütlemas, et ta on oma kampaania jooksul mitmel pool öelnud, et umbes kolmandik praegustest muulastest lahkub ja ülejäänus ühtib Rüütli poolt pakutud protsendiga.
01:15:06 Rüütel ütlemas, et luuakse lihtsalt tingimused, et inimene saaks pöörduda tagasi oma kodumaale, kui ta seda soovib. Rüütel ütlemas, et on loodud väga humaansed tingimused ja samal ajal, kes soovib töötada siin, ka selleks on loodud tingimused. Rüütel ütlemas, et tema arust toimub loomulik protsess, kuid siiski teadlik protsess, mis tähendab, et me kõik peame teadma, et kes lahkuvad, mispärast me küsimuse sellisel kujul püstitame ja on vaja, et ka Euroopa teaks seda.
01:15:48 Taagepera ütlemas, et ta on nõus, et umbes 20 aasta jooksul umbes kolmandik lahkub ning lisamas, et üks teine kolmandik 20-30 aasta jooksul eestistub ulatuslikult.
01:16:10 Rüütel ütlemas, et see on täiesti loomulik protsess, sest kui võtta eestlasi paljude sajandite ja põlvkondade vältel, siis puhtaverelisi nähtavasti ei olegi vist. Rüütel ütlemas, et ta arvab, et see on loomulik protsess tänasele maailmale ja Euroopale.
01:16:29 Taagepera küsimas Rüütlilt, mis hoiakut näeb too nende hulgas, kes pole eestistunud eestlaste ja Eesti riigi suhtes 20 aasta pärast.
01:16:38 Rüütel ütlemas, et ta kujutab ette, et sõltumata rahvusest on tagatud kõik inimõigused Eestis inimesele, ta võib töötada, ta võib saada kodakondsuse. Rüütel ütlemas, et meie kodakondsusseadus on väga lojaalne. Rüütel ütlemas, et kui ta kodakondsust ei soovi saada, võib ta töötada töölepingu alusel. Rüütel ütlemas, et on vaja nende riikidega, kust võib niisugune elanikkond võib põhiliselt pärineda, sõlmida vastavad lepped, et töötatud aastate eest tasume talle teatud määral pensioni, et inimene lahkudes ja pöördudes tagasi oma kodumaale, ei ole ta midagi kaotanud oma töötatud aastate eest.
01:17:35 Taagepera küsimas Rüütlilt, kas too arvab, et aga need, kes siia jäävad ja pole eestistunud, kas need on 20 aasta pärast lojaalse hoiakuga Eesti suhtes, olgu siis kodanike või mittekodanikena.
01:17:53 Rüütel ütlemas, et ta kujutab ette, et kui me teostame niisugust poliitikat nagu praegu räägitud, siis on täiesti loomulik, et inimene tunnustab ja hindab sellist poliitikut (just nii ta ütleb) ja see loob eeldused, et ta on lojaalne.
01:18:12 Taagepera ütlemas, et tema arust on Eestile hädasti vaja tugeva toetusega valitsust Riigikogus ja küsimas Merilt, kas too arvab, et enamusvalitsust on võimalik üldse moodustada ilma et Isamaa ja Rahvarinde mõlemad osaleksid.
01:18:44 Meri ütlemas, et meil on ütlemas, et meil on vähemalt viis erinevat firmat, mis teevad gallupeid, ta ei tööta neis, aga kui lähtuda sellest, mida ta tajub, aga ta tajub inimest, ta tajub auditooriumi, ta näeb kuidas inimesed vaatavad täis lootust ja ahastust talle otsa, siis on tal tekkinud niisugune tunne, et enam kui poliitikud, on eestlased külas, linnas, tehases mõistnud seda, et meil on praegu vajalik kõigi rahvuslike jõudude täielik liitumine selleks, et me suudaksime teha seda mida me oleme lubanud teha - taastada Eesti Vabariik kui euroopalik riik.
01:19:50 Meri ütlemas, et ta veendunud, et Isamaal on praegu väga suur toetajaskond eesti rahva hulgas. Meri ütlemas, et ta on veendunud, et meil saab olema niisugune Riigikogu, mis tagab stabiilse valitsuse, mis suudab kiiresti asuda kõigi nende virelema jäänud seaduseelnõude kallale, mis siiamaani on takistanud erastamist, mis siiamaani on takistanud eestlasele selle peremehetunde andmist, mille puudumisel me oleme seesama eikellegimaa, millest ta on juba eelnevalt rääkinud. Meri ütlemas, et meil peab olema peremees.
01:20:52 Meri ütlemas, et tulles tagasi Taagepera küsimuse juurde, on Isamaa seadnud kõige kõrgemale nimelt just isamaa ja seda eesmärki saab teostada ainult kõigi isamaalike jõudude maksimaalse ühendamisega ja need saavad olema Riigikogus, sest need on rahva poolt valitud, demokraatlikult valitud.
01:21:22 Taagepera küsimas Merilt, mida tähendab kõigi isamaalike jõudude koostöö, kuna Parek raadiosaates täpsustas, et ta ei pea vasakvõimalust ega Rahvarinnet rahvuslikult mõtlevateks.
01:21:42 Parek.
01:21:45 Taagepera ütlemas, et kuna mõned Isamaaliidu esindajad on näinud koalitsioonivõimalust küll Kindla Koduga, aga välja jättes Rahvarinde ja küsimas Merilt, et kui too räägib kõigi isamaalike jõududega, kas see hõlmab ka Rahvarinnet.
01:22:09 Meri ütlemas, et me peame endale aru andma, et kui on tegemist valimiskampaaniaga, siis valimiskampaania suudab olla efektiivne ainult siis, kui tal on mingi täiesti täpne piir ümber tõmmatud. Meri ütlemas, et see piir jookseb paraku paratamatult ka nende kahe laua vahelt läbi, ometi et me näeme Eestit nii nagu me nägime Eestit juba 1977. aastal, kui nad esmakordselt kohtusid - vabana, jõukana, demokraatlikuna. Meri ütlemas, et Isamaa kindlad koostööpartnerid on Mõõdukad, on ERSP, kindlad koostööpartnerid on kõik need poliitikud, kes mingisugustel taktikalistel põhjustel on valimiskampaania ajaks kogemata või teadlikult või rumalusest või kavalusest valinud endale ühe, teise või kolmanda poliitilise raamistiku, mis kestab ainult senikaua kui valimised on möödas.
01:23:39 Meri ütlemas, et ta tunneb kõikjal häid inimesi ja ka see ühendus, mis nimetab ennast Kindlaks Koduks ja mis kahjuks ühendab kõige rohkem endisi. Meri ütlemas, et ta teab seal kahte väga tubli inseneri, kes on suutnud üles ehitada midagi niisugust, mis viis aastat tagasi oleks olnud riigivastane, niisugust intellektuaalset potentsiaali eemale tõrjuda iseendast ainult sellepärast, et nad on mingisugustel taktikalistel kaalutlustel liitunud valimisliiduga kellega Isamaa koostööd teha ei tahaks, oleks Eesti väga piiratud vaimse potentsiaali täiesti talumatu raiskamine.
01:24:47 Talvik.
01:24:53 Rüütel ütlemas, et ajapuudusel ei küsitud, millist Riigikogu tahetakse näha. Rüütel ütlemas, et ta kujutab ette, et meil on välja kujunenud poliitiline süsteem küllalt paljude parteidega ja see on väga tore, et see on niimoodi välja kujunenud. Rüütel ütlemas, et ta on püüdnud kõik teha, et ühiskonnas kujuneks niisugune institutsioon. Rüütel ütlemas, et kahjuks ei ole kõigil parteidel muidugi veel vajalikku sotsiaalset baasi, kuid see kindlasti ka järgnevalt kujuneb ja siis me jõuame sellega uude etappi. Rüütel ütlemas, et sellest tulenevalt, kui me räägime praegustest Riigikogu liikmetest, oleks väga tore, kui kõikidest nendest erakondadest, ühest rohkem, teisest vähem, nii kui see reaalselt võib välja kujuneda, siiski saaksid saaksid esindajad Riigikogusse. Rüütel ütlemas, et ta kujutab ette, et selline Riigikogu saab olema suhteliselt väga tugev ja teovõimeline ja selline Riigikogu on võimeline kujundama ka tugeva valitsuse ja see loob eeldused, et ühiselt edasi minna. Rüütel ütlemas, kui Meri mainis Kindla
01:26:26 Meri.
01:26:30 Rüütel ütlemas, et ainult ühiselt võime elu Eestimaal sellel nii ülimalt raskel etapil edasi viia. Rüütel ütlemas, et tema arvates Kindel Kodu sellega öelnud oma sõna, olles valmis koostööks kõigiga ühe eesmärgi nimel - Eestit välja viia nii raskest olukorrast.
01:27:11 Meri ütlemas, et küsimus puutub mitte valimisliitusid, vaid parteisid ja kui me räägime parteidest, siis me peame lähtuma parteide majanduslikust ja poliitilisest programmist. Meri ütlemas, et nad on valmis koostööks kõigi nende parteidega, kellel on kokkulangevus või vähemalt kokkupuutepunkt nende majandusprogrammiga. Meri ütlemas, et nende majandusprogrammiga on igaühel olnud aega piisavalt tutvuda. Meri ütlemas, et valitsust kokku seades on enesest mõistetav, et nad ei otsi neid punkte, mis neid eraldavad, see on just nimelt omane valimiskampaania ajaks, vaid tuleb otsida neid punkte, mis ühendavad, sest ainult neid samu isamaalikke ja euroopalikult mõtlevaid jõudusid ühendades me suudame läbi viia kõik need asjad, mis muidu jäävad paberile. Meri ütlemas, et paberilt me loeme lakkamatult vabaturumajandusest ja algatusvõimest jne, aga see on ju mõeldamatu, kui kehtib edasi plaanikomiteest päritolev tööjaotus, kus valitsus tegeleb täpsete ettekirjutustega. Meri ütlemas, et see ei ole valitsuse asi.
01:28:56 Talvik.
01:29:04 Meri.
01:29:07 Taagepera küsimas kas ta võiks ikka vastata sellele küsimusele, millele Rüütel juba vastas.
01:29:22 Küsiva ilmega Meri.
01:29:27 Talvik, Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
01:29:36 Taagepera ütlemas, et ta sooviks vastata küsimusele, mida kavatseti küsida: millisena ta sooviks näha Riigikogu. Taagepera ütlemas, et ta suhtub respektiga Rüütli vastusesse, see on üks mõeldav lahendus, aga ta ise sooviks küll näha sellist Riigikogu, kus oleks kaks või kolm suuremat parteid, valimisliitu, erakonda. Taagepera ütlemas, et ta loodab, et kui Isamaa jõuab Riigikokku, siis see jääb ka üheks rühmituseks ega jagune uuesti väiksemateks parteideks.
01:30:17 Kuulav Meri.
01:30:30 Taagepera ütlemas, et ta loodab, et paar-kolm suurimat rühmitust (salvestus katkeb poolelt sõnalt). Sisulehe koostas Aare Tiisväli
01:32:43 Lõpp.
Faili nimi: 1992-084204-0002_0002_D10_PRESIDENDIKANDIDAATIDE-VAITLUSED.MXF
Indeks: 1992-084204-0002
Kestus: 01:32:43
Registreerimise kuupäev: 24.02.2016
Registreerimise aeg*: 2016-02-24 02:09:37
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;