ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Presidendikandidaatide väitlused: 1

Saada link

Media

Kirjeldus

Presidendikandidaadid Lagle Parek, Arnold Rüütel, Lennart Meri ja Rein Taagepera arutamas stuudios üldpoliitilistel teemadel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Sarja pealkiri: Presidendikandidaatide väitlused
Osa nr.: 1
Kestus: 01:30:20
Indeks: 1992-084204-0001
Esmaeeter : 15.09.1992
Kategooria: Info → parlamendi- ja poliitikasaated
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.
00:00:19 Presidendikandidaadid Lagle Parek, Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera Eesti Televisiooni stuudios.
00:00:48 Mati Talvik saadet sisse juhatamas ning teatamas, et saates tuleb juttu presidendi rollist riigipeana.
00:01:04 Tiiter: Mati Talvik.
00:01:08 Talvik küsimas kas on põhimõttelist erinevust, kuidas kandidaati presidendiks valitakse - kas otse rahvahääletusel või Riigikogu poolt.
00:01:27 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:01:34 Parek ütlemas, et põhimõtteliselt tuleb tööd hakata tegema, aga meeldivam on kahtlemata saada otse.
00:01:38 Tiiter: Lagle Parek.
00:01:40 Parek.
00:01:45 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera. Rüütel ütlemas, et vahe on muidugi väga suur, ühel juhul on olla valitud rahva mandaadiga taskus.
00:01:55 Tiiter: Arnold Rüütel. Rüütel ütlemas, et teisel puhul ainult Riigikogu mandaadiga.
00:02:05 Rüütel ütlemas, et arvestades riigi keerulist majanduslikku ja poliitilist olukorda, on rahva mandaadiga taskus presidendi kohuseid võimalik edukamalt täita, sealjuures loomulikult rangelt kinni pidades põhiseaduses ette kirjutatud nõuetest.
00:02:27 Tiiter: Lennart Meri. Meri ütlemas, et põhimõtteliselt ta pooldab mandaati, mis tuleb otse rahva käest.
00:02:42 Meri ütlemas, et kõik siinviibijad on töötanud Põhiseaduslikus Assamblees, töötanud välja põhiseaduse, andnud selle rahvale arutada ja rahvas on otsustanud selle kasuks, mis kaante vahel.
00:02:57 Meri näitamas vaatajale Eesti Vabariigi põhiseadust.
00:02:58 Meri ütlemas, et ta on veendunud, et saame ka sel viisil hakkama.
00:03:08 Taagepera ütlemas, et mõlemad variandid on demokraatlikud, ka Riigikogu on rahva poolt valitud.
00:03:21 Tiiter: Rein Taagepera. Taagepera ütlemas, et Riigikogu poolt presidendi valimine on kaudselt rahva poolt presidendi valimine. Taagepera ütlemas, et otsevalimisega on see risk, et teadmine, et presidendil on otsene mandaat, võib presidendil kärbsed pähe ajada, et temal on tugevam mandaat kui Riigikogul ja võib tuua võimuvõitluse sinna, kus seda tõesti vaja ei ole.
00:03:50 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:03:56 Talvik küsimas Eesti Vabariigi põhiseadus annab piisavalt võimalusi riigipeana tegutseda.
00:04:14 Parek ütlemas, et Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamisel sai aluseks ERSP töögrupi poolt pakutud projekt ja seepärast on talle põhiseadus eriti armas ja seepärast on niisugust presidenti, kellel ei olegi rohkem võimu kui põhiseaduse järgi, ongi ta soovinud.
00:04:45 Rüütel ütlemas, et vastuvõetud põhiseadus võimaldab kindlasti lahendada kõiki vajalikke küsimusi, kuid samal ajal ekspertide poolt tehtud märkused põhiseaduse kohta on paljudel juhtudel põhjendatud, kuid praeguses olukorras on meil õige lähtuda sellest põhiseadusest. Rüütel ütlemas, et selle põhiseadusega võime oma riigi tõeliselt taastada ja elu Eestimaal edasi arendada.
00:05:27 Meri ütlemas, et tal ei ole vähimatki kahtlust, et saame selle põhiseadusega need ülesanded täita, mis me ees on. Meri ütlemas, et talle tundub, et see põhiseadus annab üsna suuri õigusi presidendile, õigusi, mida president on igapäevases töös vaevalt hakkab iga päev kasutama. Meri ütlemas, et presidendil on õigus Riigikogu poolt vastu võetud toores seadus tagasi saata ja see on väga lähedane vetoõigusele. Meri ütlemas, et talle tundub, et vaevalt tuleb tal niisugust õigust kasutada, aga kui vaja, siis ta kasutab seda. Meri ütlemas, et on raske ette kujutada, et demokraatlikult valitud Riigikogu võiks tooreid või pooltooreid seadusi vastu võtta nii nagu see kahetsusväärsel kombel oli Ülemnõukogus. Meri ütlemas, et kui see peaks juhtuma, aga ta on veendunud, et seda ei juhtu, siis kasutab ta kahtlemata seda põhiseadusega temale antud õigust.
00:07:06 Taagepera ütlemas, et põhiseadus on andnud presidendile liigagi suured võimupiirid võrreldes teiste parlamentlike maadega. Taagepera ütlemas, et on osi nagu vetoõigus, mis on osa presidendidemokraatiast, aga mitte osa parlamendidemokraatiast ja kui me segame need osad, siis on see nagu paneks Volvo osad Volgasse või vastupidi - mõlemad autod liiguvad, aga osad ei ole vahetatavad. Taagepera ütlemas, et vetoõigus kuulub presidendidemokraatiasse, meie puhul, kuna meil on parlamentaarne demokraatia, siis presidendina ta neid üleliigseid õigusi ei kasutaks. Taagepera ütlemas, et see, et parlament võiks vastu võtta pooltooreid otsuseid, selle tõenäosus kasvab, kui parlament teab, et ta võib teha pooltoorest tööd - küll president kinni püüab, kui ta aga teab, et president ei kavatse vetoõigust kasutada, siis peab Riigikogu tegema korralikku tööd. Taagepera ütlemas, et veto kasutamine tõmbaks presidenti päevapoliitikasse, kuhu ta ei kuulu, samuti kui president tarvitaks vetoõigust, kuna seadus on põhiseadusega vastuo
00:08:42 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:08:46 Talvik küsimas, millisena kujutavad presidendikandidaadid Eesti Vabariigi tulevast esindatust tipptasemel rahvusvahelistel kohtumistel, kuna rahvusvahelises praktikas on olemas mõlemad variandid - riiki esindab peaminister, riiki esindab president.
00:09:10 Parek ütlemas, et vabariigi president esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Parek ütlemas, et kui küsimused lähevad päevaprobleemidesse ja majandusküsimustesse, siis esindab Eestit tingimata peaminister.
00:09:31 Rüütel ütlemas, et põhiseaduses on kirjas, et Eesti Vabariiki rahvusvaheliselt esindab vabariigi president, aga mis puutub majandusküsimustesse, siis on see juba eraldi rida ja siin esindavad ministrid ja peaministrid, nii nagu rahvusvahelised nõupidamised seda nõuavad.
00:09:59 Meri ütlemas, et Talviku küsimus ei ole täpne, sest kui on mingisugune tippkohtumine tulekul, siis seda valmistatakse ette aasta ja on alati teada, kas see tippkohtumine on rituaalse iseloomuga ja sel juhul on iseenesest mõistetav, et sinna tulevad kokku presidendid ja esindavad oma riiki sellega, et nad ühtedele või teistele kuude või aastate vältel valmistatud dokumendile annavad oma allkirja ja see allkiri on sümboolse väärtusega allkiri, selle allkirja taga on rahvas, kes on selle õiguse presidendile delegeerinud.
00:11:00 Meri ütlemas, et on täiesti erinevaid nõupidamisi, kus päevakorras päevapoliitilised küsimused, kus luuakse uusi majanduspoliitilisi ühendusi, aga see pole probleem, mis tuleb äkitselt ja see on juba ammu ette teada, kes sinna tuleb.
00:11:41 Kuulav Lennart Meri.
00:11:59 Meri ütlemas, et on asju ja tippkohtumisi, kuhu tulevad ka kuningad, ka siis kui nad esindavad äärmiselt sümboolselt oma riiki.
00:12:15 Naeratav Meri.
00:12:20 Meri ütlemas, et Helsingi laadi kohtumistel käivad presidendid.
00:12:26 Taagepera ütlemas, et see peab olema otsustatud peaministri ja presidendi vahel, kes läheb, silmas pidades, et Eesti valitsuse juht on ikkagi peaminister. Taagepera ütlemas, et riigil ei saa olla kahte välispoliitikat ega ka kahte välismajanduspoliitikat ja riigi poliitika peab otsustama valitsus, välisküsimused välisministeerium ja nemad otsustavad, kas läheb peaminister või läheb president ja kui läheb president, siis ikkagi valitsuse poliitika esindajana, mitte omaette erineva joone ajajana. Taagepera ütlemas, et muidugi on rahvusvahelised arusaamad, kuhu peab tingimata minema formaalne riigipea, kuhu läheb tegelik valitsusjuht, on ka selliseid vahepealseid, kuhu võib saata ühe või teise. Taagepera ütlemas, et seda, mida president välismaal räägib, seda otsustab valitsus ja peaminister. Taagepera ütlemas, et presidendina esindab ta seda välispoliitikat, mida valitsus otsustab, ka siis kui ta arvab, et võiks natuke teisiti teha.
00:13:49 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:14:00 Talvik ütlemas, et saabunud on kord, kus presidendikandidaadid võivad vastastikku küsimusi esitada.
00:14:23 Parek küsimas Rüütlilt, kas ta peab ühiskonna desovetiseerimist vajalikuks.
00:14:36 Rüütel ütlemas, et seda on kindlasti vaja teha ning seda on vaja teha loomulikult, sest kõikjal töötasid väga erinevad inimesed, ühed olid need, kes toimisid meie eesmärkidele mittevastavalt ning olid ka inimesed, kes tegid kõik selleks, et Eesti suudaks selle aja üle elada. Rüütel ütlemas, et tema arvates võiksid need inimesed edasi töötada.
00:15:22 Parek, Rüütel. Rüütel ütlemas, et selle üle suudab kõige paremini otsustada ühiskond ise, sest kõik toimus ühiskonna silma all. Rüütel ütlemas, et see protsess on vaja läbi viia selliselt, et suudame oma ühiskonna viia uuele tasandile, tõeliselt taastada oma Eesti Vabariigi ja jõuda järele teistele maadele, kellest oleme majandusarengus maha jäänud.
00:16:03 Parek küsimas Merilt, et juhul kui ta saab presidendiks, kas ta soovib näha poliitikute või spetsialistide valitsust, mida Eesti riik praegu vajab.
00:16:19 Meri ütlemas, et tema arvates vajab Eesti poliitikute valitsust, sest need probleemid, mida meil tuleb lahendada, on poliitilised probleemid ka siis, kui nad näiliselt on majanduslikud probleemid. Meri ütlemas, et me ei saa majandusprobleeme lahendada vastu võtmata täiesti selgeid poliitilisi otsuseid. Meri ütlemas, et need poliitilised otsused, millel on majanduse kaudu suur tagasimõju poliitikale ja poliitika kaudu suur tagasimõju majandusele, on kiire privatiseerimine, selle kaudu antakse rahvale tagasi peremehetunne. Meri ütlemas, et see peremehetunde puudumine on loonud Eestis üleminekuperioodi, mida ta võrdleb eikellegimaaga. Meri ütlemas, et need on olulised poliitilised küsimused, mida saab ainult poliitiline valitsus lahendada.
00:17:33 Meri uurimas kaaskandidaatide reaktsiooni.
00:17:40 Talvik ütlemas, et kandidaatidel on võimalus ka väitlusse astuda.
00:18:00 Parek ütlemas, et ta pole Meri arvamusega eriti päri. Parek küsimas Taageperalt, kuidas ta suhtub sellesse kui Riigikokku kandideeriv Heimar Lenk levitab mitte just sõbraliku naaberriigi massiteabevahendites meie riiki diskrediteerivaid teateid.
00:19:04 Taagepera ütlemas, et reportaaž on läinud läbi mitme sõela ja see, mida Lenk ütles, läks läbi Ostankino (Taagepera ütleb Ostenkino) sõela ja sealt nopiti välja see, mis neile meeldis ja mis kõlas sensatsiooniliselt ja Eesti noppis välja selle, mis oli sensatsioonilisem Eestis. Taagepera ütlemas, et ta on solvunud, et teda sinna sisse ei arvestatud, sest tema kohta on levitatud ka igasugust laimu seoses KGB-ga.
00:20:05 Parek ütlemas, et eila (nii ta ütlebki) pani teda väga üllatuma Rahvarinde avaldus, mis järgnes televisioonis näidatud Heimar Lengi klipile, kus Rahvarinne kiitis sisuliselt heaks selle teo.
00:20:20 Taagepera ütlemas, et ta ei taha ennast täiesti Rahvarindega samastada ning peab ennast Rahvarinde poolt ülesseatuks terve rahva presidendikandidaadiks ning kui Parek leiab mingit erinevust tema seletuse ja Rahvarinde seletuse vahel, siis olgu peale.
00:20:53 Parek ütlemas, et ta tahaks, et sellele küsimusele vastaksid ka teised presidendikandidaadid.
00:21:10 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:21:23 Meri ütlemas, et ta hindas väga kõrgelt raadiodebati aegu, kus Taagepera täiesti selgelt mõistis selle hukka. Meri ütlemas, et ehkki ta mõistab, et on Taageperaga võistlev presidendikandidaat, meeldib talle võistelda ausa ja otsekohese inimesega. Meri tänamas selle eest Taageperat.
00:21:58 Parek ütlemas, et ta jagab sama arvamust.
00:22:02 Rüütel ütlemas, et see, mis on toimunud endistes sotsialismimaades, kus üksteise süüdistamine ja rahvuslik lõhestamine on võtnud suure ja laia ulatuse ning meie kohus on püüda niipalju, kui on võimalik, seda vältida. Rüütel ütlemas, et kui on tegemist "veriste kätega", siis peab inimene kandma karistust, kuid ülejäänud süüdistustes vastutab igaüks rahva ees ise.
00:22:48 Parek ütlemas, et sellel avaldusel on väga suured tagajärjed, talle on helistanud Venemaalt endised kaasvangid ja küsinud, mis Eestis lahti on.
00:23:03 Meri ütlemas, et sai sellest saatest teada tänu sellele, et talle Moskvast helistati. Meri ütlemas, et talle helistasid võõrad inimesed ja ütlesid, et nad on tema poolel. Meri ütlemas, et kui see teade Lengi kummalisest sõnavõtust levis, siis sai ta aru, et see oli Vene demokraatide reaktsioon sellele.
00:23:39 Rüütel ütlemas, et tema arvates on sellel aktsioonil rahvusliku lõhestamise eesmärk.
00:23:58 Parek ütlemas, et võibolla võidakse presidendikandidaate kahtlustada, kuid valimisvõitlus ei tohi vabariigi piiridest välja minna, sest mitte ükski liikumine ei tahaks Eesti iseseisvuse vastu töötada, aga antud juhul see avaldus töötab Eesti iseseisvuse vastu.
00:24:23 Talvik ütlemas, siin on tegu kahetsusväärse kokkulangevusega, et Ostankino televisiooni uudiste korrespondent kandideerib Rahvarinde nimekirjas. Talvik ütlemas, et meie televisioonis on see täielikult välistatud, et korrespondent võiks korraga televisiooni korrespondent ja olla nimekirjas kandideerimas Riigikokku, välistelevisiooni korrespondendi kohta need asjad ei mõjunud. Talvik ütlemas, et tal on hea meel, et kõigi presidendikandidaatide arvamus oli jäägitult ühene.
00:25:19 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:25:26 Rüütel küsimas Parekilt, kuidas kõik sõjaväekohuslased noormehed armeesse saada.
00:25:44 Parek, Rüütel. Parek ütlemas, et Eestis peavad hakkama seadused kehtima, sest seaduse järgi on noormeestel kohustuslik teenida Eesti kaitsejõududes. Parek ütlemas, et see ei tule kindlasti kergesti, aga Eesti riigis ei tule midagi kergesti.
00:26:20 Parek, Rüütel. Rüütel ütlemas, et seadusi on püütud teha rangemaks, mõningal määral on olukord paranenud, kuid mitte niipalju kui vaja ja lausa kahju on praegu hakata tarvitama veel rangemaid meetmeid, sest noormees ei taha tulla teenima Eesti iseseisvuse kaitseks sõjaväkke ega ka piirivalvesse. Rüütel ütlemas, et seda on tal hingeliselt raske üle elada.
00:26:56 Parek, Rüütel. Parek ütlemas, et muutused inimeses ei toimu järsku.
00:27:04 Parek ütlemas, et see pikk võitlus okupatsiooniarmees teenimise vastu on vaja pöörata teistmoodi ja ilmselt sisemised muutused ei käi kiiresti. Parek ütlemas, et meie kaitsevägedes kord ja mentaliteet ja kasarmud jätavad soovida, aga Eestis pole kergeid küsimusi üldse.
00:27:31 Rüütel küsimas Merilt, kuidas ta kavatseb toimida kui vastuvõetud seadus ei vasta Põhiseadusele.
00:27:46 Kuulav Meri.
00:27:54 Meri ütlemas, et kõigepealt peab ta prioriteetseks selle lünga täitmise, millest oli juttu ka raadiodebatis, kus ta osutas, et me leiame inimesed, kes oleksid võimelised neid kõrgemaid riigiameteid täitma. Meri ütlemas, et ta peab siinjuures silmas ka väliseestlasi. Meri ütlemas, et ta tahaks hoolitseda selle eest, et meie õigussüsteem saaks nii kiiresti kui võimalik puhastatud, sest tal on võimatu ette kujutada, et süsteem, mis on teeninud inimvaenulikke seadusi, mille aluseks pole olnud kodanikuõigused, saaks käigu pealt, ainult siltide ümbervahetamisega äkki teenima neid õigusmõisteid, mis teenivad Euroopas.
00:29:14 Parek, Rüütel, Meri. Rüütel ütlemas, et küll mees leitakse, aga me ei ole oma õigusloomega nii kaugele jõudnud, et seda organit luua ja nüüd tekib paratamatult tühimik.
00:29:33 Kuulav Meri.
00:29:38 Meri ütlemas, et neid tühimikke ei saa nii täita nagu (Arnold, anna andeks) Rüütel püüdis seda täita, kui Ülemnõukogule esitatud kandidaadi poolt anti 13 häält. Meri ütlemas, et need peavad olema uued mehed, kellel üle kõige on õigus ja seadus.
00:30:06 Meri.
00:30:14 Rüütel ütlemas, et sel teemal pole mõtet diskussiooni jätkata. Rüütel küsimas Taageperalt, et kui Ida-Virumaal luuakse Mittekodanike Esinduskogu, kas ta siis hakkab presidendina nendega läbirääkimisi pidama.
00:30:47 Kuulav Taagepera.
00:30:52 Taagepera ütlemas, et selles suhtes tuleb esile probleem, mida piiratud kodakondsuse andmine tõi. Taagepera ütlemas, et üks asi on kodakondsuse andmisega viivitada Tartus või Tallinnas, teine asi on seda teha Kirde-Eestis, kus me oleme olukorra ees, kus Narva linnavalitsus koosneb valdavalt mittekodanikest. Taagepera ütlemas, et küsimus on, kas nende esindajad, kes siin paratamatult füüsiliselt on, kas nad saavad end tühjaks rääkida mõnel määral Riigikogu takistades Riigikogus või ei ole neil muud väljundit(Taagepera ütleb väljendit), kui tänavale ilmumine või sellise eraldi organisatsiooni moodustamine, mis on oma iseloomult poliitiline partei. Taagepera ütlemas, et poliitilisse parteisse meie Põhiseaduse kohaselt mittekodanikud kuuluda ei saa. Taagepera ütlemas, et see on raske punkt põhiseaduses. Taagepera ütlemas, et mingi paralleelse parlamendiga ei tule läbirääkimised muidugi küsimuse alla. Taagepera ütlemas, et kui mingi elanike rühma esindaja, olgu see Narva linnavalitsus või mingi eraorganisatsioon,
00:33:14 Parek, Rüütel. Rüütel ütlemas, et Taagepera vihjas veale seaduse vastuvõtmisel. Rüütel küsimas Taageperalt, kas ta arvab presidendiks saades, et see kodakondsusseadus tuleks uuesti läbi vaadata.
00:33:40 Taagepera ütlemas, et mis on vastu võetud, on Eestis praegu seaduseks, oluline on, et seda seadust kiiresti nende suhtes, kes on vajaliku aja Eestis viibinud, kes oskavad eesti keelt küllaldaselt, rakendama hakataks. Taagepera ütlemas, et tunneb eriti muret ja hoolt Liidu eestlaste, ingerlaste, soomlaste pärast. Taagepera ütlemas, et Kilingi-Nõmmel kohtas ta Viiburi soomlast, kes oli keelelt eestlane ja on tarvis, et hakkaksime seda kodakondsusseadust kiiremas korras läbi viima, nii nagu meie administratiivsed-bürokraatlikud võimed lubavad. Taagepera ütlemas, et parima tahtmise juures me ei suuda rohkem kui paarkümmend tuhat aastas läbi töödelda. Taagepera ütlemas, et ta tunneb muret, et vahepeal võib Narvas tulla plahvatus või liiga paljud muulased võtavad Vene kodakondsuse. Taagepera ütlemas, et kui nad teevad seda selleks, et lahkuda, siis õnn kaasa, meil pole muud vaja kui kodakondsusseadus rakendada ja loota, et vahepeal ei tule plahvatust.
00:35:40 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:35:50 Kuulav Taagepera.
00:36:04 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:36:13 Talvik.
00:36:24 Meri ütlemas, et ta on natuke kimbatuses, et kui seina taga räägime teineteisele sina ja kaamera ees teie. Meri vabandamas vaataja ees, kui aegamööda sinatamised ja teietamised segamini lähevad.
00:36:46 Meri küsimas Parekilt, kas ka tema arvates peaks Riigikogu kõik Ülemnõukogu poolt vastuvõetud seadused läbi vaatama.
00:37:02 Parek, Rüütel, Meri. Parek ütlemas, et kõik seadused tuleb sellest aspektist läbi vaadata, kas nad töötavad Eesti riigi ülesehitamise heaks.
00:37:14 Parek ütlemas, et sellest aspektist tuleb kogu seadusandlus läbi vaadata, sest eesmärk peab olema väga kindel ja siin ei tohi olla takistusi ees ja Eesti riigi arengut pidurdavad seadused tuleb tühistada.
00:37:36 Kuulav Parek.
00:37:48 Parek, Rüütel, Meri. Meri nõustumas ja ütlemas, et ta pelgab seda, et võime uuesti nullpunktist alustada kui see seisukoht, mille positiivseid külgi ta täiesti mõistab, muutub ainuvalitsevaks seisukohaks. Meri ütlemas, et oleme juba aega kaotanud Ülemnõukogu halva töö tõttu.
00:38:09 Meri ütlemas, et ta esitas küsimuse selleks, et tajuda kuidas Parek suhtub meie kätest läbilibisevasse aega.
00:38:18 Parek ütlemas, et parlamenti tööle minnes on ERSP-l seadused läbi vaadatud ja grupp läheb välja konkreetsete ettepanekutega.
00:38:39 Naeratav Meri.
00:38:47 Meri küsimas Rüütlilt, missuguseid seadusi ta presidendina algataks.
00:38:53 Rüütel ütlemas, et presidendil pole seaduste algatamise õigust ja presidendina püüab ta kaasa aidata kõikide probleemide lahendamisele ja eelduste loomisele, kuid need tulenevad ikkagi Riigikogu liikmetelt.
00:39:27 Kuulav Rüütel.
00:40:00 Meri, Taagepera.
00:40:12 Meri, Taagepera. Meri küsimas Taageperalt, kas ta on juba loobunud Kanada kodakondsusest.
00:40:33 Meri, Taagepera. Taagepera ütlemas, et ta ei ole loobunud Kanada kodakondsusest, kui ta oleks seda teinud, siis poleks ta saanud kahe kuu eest Eestisse sõita. Taagepera ütlemas, et sai Eesti passi kätte umbes kuu aja eest ja dekaanina Tartus loobuks ta Kanada kodakondsusest, kui ta kunagi Kanadasse sõidab.
00:41:16 Taagepera ütlemas, et mis puutub presidendiks saamisse, siis sel momendil, kui ta on presidendiks valitud, loobub ta instantselt oma Kanada passist ja kodakondsusest.
00:41:28 Meri ütlemas, et tal tulevad mõnikord ka võõrsõnad suhu, instantselt tähendab silmapilkselt.
00:41:36 Taagepera ütlemas, et ta soovitas põhiseaduse koostamisel sulgeda täiesti võimalus topeltkodakondsuseks, sest topeltkodakondsus, mis on suunatud eeskätt väliseestlastele Läänes, võib avada Trooja hobuse venelastele, kes enne võtavad Eesti kodakondsuse ja hiljem võtavad Vene kodakondsuse lisaks. Taagepera ütlemas, et sellisel puhul oleks ta pidanud varem otsustama enda soovituse kohaselt, kas ta võtab Eesti passi ja loobub samal ajal Kanada passist või mitte. Taagepera ütlemas, et kuna oldi nii lahked ja talle jäeti see võimalus, mida ta ei soovinud, siis ta mõnda aega kasutab seda.
00:42:42 Meri, Taagepera.
00:42:53 Taagepera küsimas Parekilt - kui valitsusele, kes talle eriti ei sümpatiseeri, avaldatakse umbusaldust ja see valitsus palub välja kuulutada erakordsed (just nii ta ütleb) valimised, kas ta täidaks peaministri või valitsuse palve ja millest see otsus sõltub.
00:43:27 Parek ütlemas, et ta katsuks kõigepealt nõu pidada kõigi poliitiliste jõududega ja niisuguse asja ära hoida, sest Riigikogu ja valitsus peavad saama teatud aja töötama, et ennast näidata ning presidendi kohus on ära hoida igasugused kriisid niipalju kui võimalik. Parek ütlemas, et kui ta aga näeb, et valitsus hakkab töötama Eesti iseseisvuse vastu ja kõik, mis töötab Eesti iseseisvuse vastu, selle vastu ta presidendina astub, aga kõik muud kriisiolukorrad kavatseb ta võimalikult tasakaalukalt lahendada, sest enneaegsed valimised on alati halvad.
00:44:28 Taagepera küsimas Parekilt, mida teha siis, kui presidendi kõigist püüdlustest hoolimata valitsusele siiski avaldatakse umbusaldust.
00:44:50 Parek ütlemas, et kui see on parlamendi tahe, püüab ta läbirääkimiste teel mõista parlamenti ja kui see on parlamendi tahe, siis jääb see ka tema tahteks.
00:45:03 Taagepera ütlemas, et kui parlament on juba enamusega valitsuse kukutanud, siis ta oletab, et see parlamendi enamus ei soovi näha ennast kukutanud, ei soovi uusi valimisi.
00:45:18 Parek ütlemas, et niipalju kui tal jõudu on, ta pidurdab niisuguseid nähtusi, ainult ühe märkusega - Eesti iseseisvus peab olema domineeriv.
00:45:36 Taagepera ütlemas, et Rüütel esitas väga detailse valimisprogrammi, mis puudutas teemasid, mis on rohkem valitsuse valdkonnas. Taagepera ütlemas, et ta abilised analüüsisid seda valimisprogrammi, kus on 53 korral loetletud, mida peab keegi tegema, 29 korral mida tuleks teha, 20 korral mida on või oleks vaja teha - näiteks oma tervise eest hoolitsemine peab olema kasulik, kõikjal Eestis on vajalik tagada elamiskõlblik keskkond. Taagepera ütlemas, et see kõlab natuke nagu kompartei Keskkomitee Poliitbüroo direktiivid kümne aasta eest, et keegi teine aga tehku. Taagepera küsimas Rüütlilt, et kui teda valitakse presidendiks, kas siis muutub midagi või jääb presidendilossi alles rahvale, parlamendile, valitsusele direktiive ja juhtnööre jagav, aga mitte millegi eest vastutav Poliitbüroo.
00:47:28 Rüütel ütlemas, et see küsimus on esitatud tendentslikult, aga ta ei puudutaks selle tendentslikkust. Rüütel ütlemas, et ta täidab kõikidel juhtudel kõik selle, mis on Põhiseaduses ette nähtud, kuid ei ole kahtlust, et inimesena ja küllalt kontaktse inimesena püüab ta igati kaasa aidata ka meie majanduse arengule ja miks mitte ka pidada peaministriga ja mõne ministriga nõu ja mõtteid vahetada, leida lahendid ja kus võimalik kaasa aidata, ilma Põhiseadust rikkumata. Rüütel ütlemas, et ta oma programmi küll nii ei käsitle nagu Taagepera seda näeb, kõik sõltub sellest, kuidas kellelgi elukeeled on.
00:48:40 Taagepera esitamas Merile sama küsimust nagu Parekile.
00:49:09 Meri ütlemas, et kõik sõltub Põhiseaduse tundmisest. Meri ütlemas, et kui valitsus astub tagasi, on presidendil 14 päeva moodustada uus valitsus, kui see ebaõnnestub, siis esitada uus peaministri kandidaat, kui see ebaõnnestub, pöörduda Riigikogu poole. Meri ütlemas Taageperale, et see on väike altvedamise küsimus, kui hästi presidendikandidaadid tunnevad Põhiseadust. Meri ütlemas, et siin ei ole niisugust olukorda, et valitsuse tagasiastumine vallandab otsekohe uue valimiskampaania vajaduse.
00:50:14 Põhiseaduse teksti uuriv Taagepera.
00:50:20 Meri ütlemas, et antud juhul on tegemist põhiseaduse 78. paragrahvi kolmanda lõiguga, mis osutab mitmetele muudele paragrahvidele. Meri ütlemas, et valitsuskriis on täiesti normaalne nähtus demokraatlikus ühiskonnas. Meri ütlemas, et ta peab kõige olulisemaks oma valijatele selgeks teha, et normaalses parlamentaarses demokraatias kuulub valitsuskriis asja juurde, me aga oleme 50 aastat harjunud sellega, et valitsused tulevad ja seisavad nagu kreeka marmorkujud kuni surm nad ära viib, Brežnevi puhul ei aidanud isegi surm, sellele pumbati ei tea kelle verd sisse ja ta hakkas uuesti käske jagama.
00:51:17 Muhelev Taagepera.
00:51:19 Meri ütlemas, et meie läheme täiesti teise maailma.
00:51:31 Meri, Taagepera. Taagepera ütlemas, et konksuga küsimust siin ei olnud, sest kui see oleks lõks olnud, oleks ta selle juba eelneva kandidaadi puhul kinni löönud. Taagepera tsiteerimas põhiseadust, kus on öeldud, et valitsuse või peaministri umbusaldamise korral võib vabariigi president kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised, nii et langev valitsus võib teha ettepaneku ja siis ainult sel puhul jääb vabariigi presidendil otsustada kas kuulutab välja erakorralised valimised või mitte. Taagepera ütlemas, et ta mõistab asja nii, et sel puhul läheks Meri edasi uue valitsuse moodustamise katsega ja väldiks erakorralisi valimisi.
00:52:26 Meri, Taagepera. Meri ütlemas, et poliitikas on alati üks piir, kus teoreetilised, akadeemilised probleemid ja praktiline poliitika on ühe nähtamatu klaasseinaga eraldatud, neid küsimusi ei saa abstraktselt vastata, see sõltub olukorrast, mis on siseriigis, see sõltub ka välissurvest, mida meile avaldatakse.
00:53:00 Meri ütlemas, et iga niisugune tegur sunnib teda kaaluma probleemi tervikuna ja lähtuma sellest lahendusest, mis vastab kõige rohkem eesti rahva, Eesti riigi, Eesti sõltumatuse huvidele ja selleks annab praegune põhiseadus piisava aluse.
00:53:29 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
00:53:37 Talvik.
00:54:51 Talvik küsimas Parekilt, mida ta mõtleb avatuse all ja kuidas ta seda tagab.
00:55:04 Parek küsimust kuulamas.
00:55:13 Parek ütlemas, et ta on rääkinud avatusest kui probleemist ja on rääkinud ka seda, et Eesti poliitika probleem on praegu usaldus. Parek ütlemas, et praegune areng eriti valimisvõitluse käigus on näidanud, et usaldamatuse kriis on Eestis praegu väga suur, mis halvab palju asju. Parek ütlemas, et tema arvates saab seda ületada ainult avatusega ja avatus on see, et ei ole enam saladusi. Parek ütlemas, et kritiseerib valitsust, sest valed pinged tekivad seetõttu, et ei avaldata nimekirju kodakondsuse saanute kohta, kui nimekirjad oleksid avaldatud, ei oleks neid pingeid. Parek ütlemas, et tal ei ole nii suurt umbusaldust valitsuse vastu, et ta arvaks, et kõik need ebaõiglaselt antud, ta usub, et enamus on õiglaselt antud, võibolla mõne üksiku kohta küsiks ta - miks. Parek ütlemas, et avatus tähendab seda, et ei tohiks olla niisuguseid saladusi, mis on põhjendamatud. Parek ütlemas, et avatus on väljapääs praegusest ummikust, me peame olema avatud lääne poole oma välispoliitikas, me peame avatult suhtlema ka idaga.
00:58:09 Kuulav Parek.
00:58:19 Talvik ütlemas, et Pareki tippunistuseks on kummutada müüt, et poliitika on räpane ja kole asi.
00:58:28 Parek ütlemas, et kui rahva ees saladusi ei ole, kui iga avaldust ja tegu on võimalik kohe kritiseerida, siis on vigu kindlasti vähem, siis on ka halbu tagajärgi vähem, sest kriitika paneb asja varem paika.
00:58:44 Parek.
00:58:52 Rüütel küsimust kuulamas.
00:59:10 Rüütel ütlemas, et kogu ta tegevus on toimunud eesti rahva silma all ja kõige raskematel aegadel teavad inimesed, kellega ta suhtles, teavad suured kollektiivid, mida ta rääkis ja mida ta tegi. Rüütel ütlemas, et ta arvab, et edaspidi kirjutatakse ta elu lahti veel detailsemalt, sest väga palju on avamata ja see toob palju selgust sellesse, mida seni on püütud kahtluse alla panna. Rüütel ütlemas, et ta ei näe mingit ohtu ja lõppkokkuvõttes rahvas otsustab nii nagu otsustab.
01:00:12 Rüütel küsimust kuulamas.
01:00:15 Talvik ütlemas, et ajakirjanduses on Rüütlit nimetatud rahvusradikaalide pantvangiks ja sellega seletatud ka Rüütli teatud passiivsust kolhoosikorra mõningas säilitamises, et rahvas süüa saaks.
01:00:28 Rüütel ütlemas, et kui rääkida rahvusradikaalidest, siis programmis polegi peaaegu erinevusi, mis puudutab Eesti iseseisvuse taastamist ja kuidas jõuda kiiremini oma majanduse arendamises edasi, kuid mitmed meetmed, mis puudutavad rahvussiseseid pingeid, me peame saavutama rahvusliku leppimuse, teistmoodi ei suuda me eesseisvaid ülesandeid mitte kuidagi realiseerida ja siin on seisukohad üsna paljuski erinevad. Rüütel ütlemas, et Taagepera mäletab väga hästi, kui oli alles juttu, et on vaja luua Kodanike Komiteed ja selle kaudu jõuda iseseisvuseni.
01:01:45 Kuulav Taagepera.
01:01:56 Rüütel ütlemas, et Kadrioru aias Taageperaga jalutades leidsid nad, et samm-sammult tee on õigem. Rüütel ütlemas, et erinevused on olnud taktikalistes küsimustes, kuid muudes asjades pole erinevusi olnud. Rüütel küsimas, kas ta on seetõttu pantvang või midagi muud. Rüütel ütlemas, et ta pole siiski pantvang ja on oma arvamused kõikjal alati otseselt välja öelnud, olgu jutt kas keerulisest kodakondsuse küsimusest või paljudest muudestki asjadest. Rüütel ütlemas, et ta on iseseisvalt teostanud oma poliitikat, avameelselt ja siiralt, kõigile seda rääkinud kõige keerulisematel, raskematel aegadel ja et ainult nii on meil reaalne võib-olla tõesti taastada oma iseseisvus. Rüütel ütlemas, et ta jääb nende seisukohtade juurde ka praegu.
01:03:08 Rüütel Talviku küsimust kuulamas.
01:03:19 Rüütel ütlemas, et ta pole midagi salaja teinud, pole kuskil kirjutanud salajasi kirju, artikleid ega raamatuid ja kõik, mis on olemas ja mida ta on ise kirjutanud, seda teavad kõik ja see, mis on ette kirjutatud, millega on tulnud sunniviisil kuskil pool nõustuda ja ei ole võimalik olnud neid oma tahtmise järel ümber teha, seda teavad ka kõik.
01:03:50 Rüütel küsimust kuulamas.
01:03:52 Talvik küsimas Merilt, kuidas ta kavatseb presidendina hakata ellu viima põhimõtet - plats puhtaks.
01:04:15 Meri küsimust kuulamas.
01:04:33 Meri ütlemas, et see on plakat, mis rahvale väga meeldib ja talle endale meeldib see kahekordselt selle pärast, et mees, kes luuaga oma väravate ees seisab, on ta väga vana sõber professor Vahtre, kes õppis kursus temast eespool. Meri ütlemas, et plats puhtaks tähendab kõigepealt seda, et me peame ükskord ometi mõistma, et tuleb seljaga pöörduda mineviku poole, selleks et näoga olla tuleviku poole. Meri ütlemas, et see küsimus on kuidagiviisi seotud äsjase küsimusega, mis esitati Rüütlile. Meri rääkimas, et mõned nädalad tagasi oli ta Haapsalus ning oli väga liigutatud, kui kohalik leht tõi talle kõne, mille ta oli pidanud Haapsalu rahukonverentsil ülemöödunud aastal. Meri ütlemas, et kui ta selle kõne poolteist aastat hiljem üle luges, mõistis ta, et selles on üks lause, mida me peaksime oma südames kandma - me peame vihkama süsteemi, aga me ei tohi vihata inimest. Meri ütlemas, et see tunne on temas väga sügavalt. Meri rääkimas, et kui talle kolmesaja inimese ees öeldi, et ta peab kõnetama Jeltsinit meie k
01:08:30 Meri lausumas, et selles seisnebki demokraatia ja euroopaliku inimkesksuse printsiip, et inimene peab olema tähelepanu keskmes. Meri ütlemas, et me ehitame riiki inimese ümber, riik peab inimest teenima, aga mitte vastupidi.
01:09:19 Meri.
01:09:28 Talvik.
01:09:35 Naeratav Meri.
01:09:37 Talvik küsimas Taageperalt, milliseks ta hindab oma poliitilist mainet väliseestlastest valijate hulgas.
01:09:47 Taagepera ütlemas, et hindab seda küllaltki soodsaks ja tema arvates umbes pooled väliseestlastest valijatest annavad hääle temale. Taagepera ütlemas, et tal on aastakümneid olnud head suhted Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimehe Juhan Simonsoniga, Torontos olles on alati väike hommikusöök Kanada Eesti organisatsiooni juhi Laas Leivatiga, Los Angelesis kutsuti ta kahe aasta eest iseseisvuspäeva kõnelejaks ning on sage kaastööline Vabas Eestlases, mis on Ameerika mandri kõige suurema tiraažiga Eesti ajaleht. Taagepera ütlemas, et tal on väliseestlaste hulgas tugevaid pooldajaid ja tugevaid vastaseid, nii nagu Eestiski.
01:11:05 Talvik küsimas Taageperalt, mida tema oponendid räägivad.
01:11:14 Taagepera ütlemas, et seda peavad nemad rääkima.
01:11:16 Taagepera.
01:11:24 Talvik ütlemas, et väliseesti pressi lugedes on jäänud mulje, et üks osa literaate ja poliitikuid peab teda liiga vasakpoolseks.
01:11:45 Taagepera ütlemas, et ainus poliitiline rühmitus, kus ta Ameerikas viibides on olnud, oli üliõpilaspõlves Kanada Noorte Konservatiivide Erakond. Taagepera ütlemas, et on poliitiliselt tsentrist, pigem parempoolne. Taagepera ütlemas, et on kogu aeg valimiseelsetel koosolekutel rõhutanud lootmist iseendale, mitte riigile, see on ju selgesti parempoolne hoiak. Taagepera ütlemas, et Soomes avaldasid nad Soome-Eesti ühisajakirja numbri, mis sai soodsa vastuvõtu Soome Kokomuus erakonna poolt, konservatiivide ajakirjanduses. Taagepera ütlemas, et tema asutas Välis-Eesti Muinsuskaitse Seltsi, mille siht oli aidata Eesti Muinsuskaitse Seltsi, mis oli oma loomise ajal Eesti vabadusliikumise üheks tipp-punktiks, siis ütlesid paljud väliseestlased kahtlevalt - te toetate üht organisatsiooni, mis on Eestis saanud legaalse tegevusvõimaluse, ja kui ta on saanud legaalse tegevusvõimaluse, ju see siis peab olema kommunistlik. Taagepera ütlemas, et see on üks peamine joon, miks mõned on teda vasakpoolsuses kahtlustanud.
01:13:48 Parek, Rüütel, Meri, Taagepera.
01:13:57 Talvik küsimas, mis võib kahjustada riigipea autoriteeti.
01:14:16 Parek ütlemas, et riigipea autoriteeti võivad kahjustada salajased läbirääkimised Venemaaga. Parek ütlemas, et peame meeles pidama, et Venemaa on meie idanaaber ja vaatamata sellele, et seal on demokraatlik areng, kuid temalt võib alati loota üllatusi, Venemaa poole tuleb alati vaadata huviga, tähelepanuga ja kogemus läbirääkimistes Venemaaga 1939-1940, kui rahval ei olnud täit selgust, milles need läbirääkimised seisnevad, siis on see üks valusamaid ja tõsisemaid kohti riigipea jaoks. Parek ütlemas, et salajasi läbirääkimisi ei tohiks üldse olla, aga eriti Ida poole, sest see oleks üks suuremaid autoriteedi kaotusi kui niisugused asjad toimuksid.
01:15:35 Parek ütlemas, et Hiina on meie jaoks liiga kauge maa, kuid ka Saksamaaga ei tohiks salajasi läbirääkimisi olla. Parek ütlemas, et mõned teised ei ajaks rahvast nii ärevile kui Venemaa, sest rahvas jälgib eriti tähelepanelikult kõike, mis toimub Venemaaga, valusad õppetunnid on olemas ja tuleb ettevaatlik olla.
01:15:37 Parek.
01:16:14 Parek ütlemas, et vaevalt Läti hakkab meie iseseisvust kunagi ohustama.
01:16:23 Parek.
01:16:27 Parek ütlemas, et neil Eesti poliitika algaastatel, mis tulevad, peaks salajasus olema välistatud.
01:16:35 Parek.
01:16:41 Rüütel ütlemas, et inimese autoriteet, austus tema vastu on see konkreetne kollektiiv, laiem ring inimesi kuni Eesti piiri taha välja, see lihtsalt kujuneb ja ilmselt summeeruvad kõik faktorid, mis kutsuvad esile austuse inimese vastu ning tema arvates käivad presidendi kohta samad arusaamad ja mõisted, ainult see väljendub palju tugevama rõhuga. Rüütel ütlemas, et ta ei hakka eraldama sellest üksikuid probleeme ja küsimusi.
01:17:35 Rüütel.
01:17:42 Meri.
01:17:48 Meri ütlemas, et riigipea autoriteeti võib kahjustada riigipea ise. Meri ütlemas, et me oleme nõupidamislaudade taga võrdsed, aga kui me käitume või kõneleme, siis on alati tunda, et on üks väga täpne vahekord riigi ja riigipea vahel, riigipea peab mõistma kas ta esindab Portugali suurust riiki, kas ta esindab Monacot, kas ta esindab Hiinat, võib-olla ta ei peagi seda mõistma, võibolla seetõttu on ta riigipeaks saanud, et see on talle kaasa antud, selle peale ei saa mitte mõelda, see ei ole mitte viis, kuidas käituda, see peab iseenesest tulema. Meri ütlemas, et talle tundub, et kui seda natuke kirjanduslikku seletust kahe-kolme sõnaga öelda, siis riigipea on tõsiselt võetav kuju rahvusvaheliselt siis, kui tema sõna ja tema tegu ei lähe lahku.
01:19:18 Meri.
01:19:35 Meri ütlemas, et ta mäletab üht lugu, kus üks teatav riigipea juhtis Teist maailmasõda gloobuse pealt.
01:19:46 Meri.
01:19:55 Meri ütlemas, et ta teab, et neid ei maksa ümber istutada Eestisse.
01:19:59 Naeratav Meri.
01:20:06 Taagepera ütlemas, et tugeva võimuga riigipea võib muidugi oma prestiiži vähendada sellega, et teeb valesid otsuseid, Eesti puhul, kui president püsib põhiseaduse raames, siis ei tule tal nii palju raskeid otsuseid teha, rasked otsused on peaministril ja valitsusel. Taagepera ütlemas, et riigipea võib oma autoriteeti kahandada isiku käitumisega, me näeme juhtumeid, kus langetakse alkoholi ohvriks nagu kõik muud surelikud või on mõni perekonnaskandaal, kus on kõige rohkem kahju presidendist, kui tema ise pole sellega seotud, vaid on tema vennad-õed või lapsed, kus ta midagi parata ei saa. Taagepera ütlemas, et poliitilises mõttes võib Eesti president autoriteeti kaotada, kui ta asub võimuvõitlusse Riigikoguga, milleks need natuke ebaparlamentaarsed sätted nagu vivita veto võimalusi annavad.
01:21:32 Taagepera ütlemas, et kui president sekkub päevapoliitikasse ja kujuneb mittereservinimeseks, selleks ajaks, kui muu päevapoliitika hakkab umbe jooksma, vaid kui ta sekkub päevapoliitikasse nii, et ta ei ole enam terve rahva president, vaid paistab nagu ühe erakonna või arvamuse esindajana. Taagepera ütlemas, et võibolla kõige hullem selles olukorras on see, et president võimuvõitluses Riigikoguga säilitab oma autoriteedi, hävitades parlamendi autoriteedi. Taagepera ütlemas, et Ameerikas on Bush seda suhteliselt edukalt teinud, ka Reagan enne seda, nüüd hakkab see arvatavasti kätte maksma. Taagepera ütlemas, et ta loodab, et tulevane Eesti president hoidub poliitilistest päevaküsimustest.
01:23:03 Talvik.
01:23:09 Rüütel ütlemas, et olukord võib kujuneda väga keeruliseks, kui presidendikandidaat on ühe erakonna või valimisliidu esindaja, kuna põhimõtted oluliselt erinevad, sest ei saa loobuda hetkeliselt, saades presidendiks, nendest seisukohtadest, mida president toob erakonnast kaasa.
01:23:58 Talvik.
01:24:09 Taagepera ütlemas, et ta oli mõnigi kord rohkem Eesti Komitee poolel Eesti Kongressi loomise ajal kui Rahvarinde poolel ja küsimas, millised rühmitused on praegu ja millised rühmitused ja inimesed olid vastastikku kahe aasta eest. Taagepera ütlemas, et viisid, kuidas inimesed on rühmitunud Eestis kahe aasta pärast, on sellised, et öeldakse, et see pole võimalik. Taagepera ütlemas, et selles perspektiivis ei ole tal mingit kõhklust olla olukorras ja olla terve rahva president, olla poliitilise mängu vahekohtunikuks.
01:25:35 Talvik küsimas, kuidas presidendikandidaadid oma valimispropagandaga rahul on.
01:26:14 Parek ütlemas, et rahvaga kohtudes on ta saanud väga suure kogemuse ning arvamas, et ta on väga palju kasvanud.
01:26:40 Rüütel ütlemas, et tal on olnud vähe võimalusi suuri üritusi ja kohtumisi korraldada, aga väikesed kohtumised on olnud väga huvitavad. Rüütel ütlemas,et kohtumistest on jäänud talle mulje, et inimesed soovivad kõigepealt, et meie elujärg paraneks ning et ei oleks vaenu ja põlgust üksteise vastu. Rüütel ütlemas, et see viitab sellele, et meie rahvas on terve.
01:27:36 Meri ütlemas, et ta pole selles kunagi kahelnud, et rahvas on terve, muidu poleks nad siin. Rüütel ütlemas, et rahvas on talle südamele pannud mure, mitte tüdimuse Eesti pärast. Meri tänamas kõiki neid, kes on arvatavasti sõimanud Tallinna Telefonivõrku, sest nad pole teda telefonitsi kätte saanud. Rüütel ütlemas Elmo Rukkile, et saab temaga kokku ja jätkab poolelijäänud juttu, sest rahvas tahab uut Eestimaad.
01:28:20 Taagepera.
01:28:28 Taagepera ütlemas, et ta on kõnelenud kolmekümnes kohas ja tunneb end rahva ees ja rahva keskel ääretult hästi, palju paremini kui telestuudios. Taagepera ütlemas, et mida sirgemad küsimused on, seda toredam on neile vastata. Taagepera ütlemas, et kui ta presidendiks valitakse, tuleb ta Eestisse tagasi.
01:29:10 Talvik saadet lõpetamas (NB! Salvestus katkeb poolelt sõnalt!).
01:30:08 Must väli. Sisulehe koostas Aare Tiisväli
Faili nimi: 1992-084204-0001_0002_D10_PRESIDENDIKANDIDAATIDE-VAITLUSED.MXF
Indeks: 1992-084204-0001
Kestus: 01:30:20
Registreerimise kuupäev: 23.02.2016
Registreerimise aeg*: 2016-02-23 21:49:43
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;