ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Ruta Arumäe ja Ingrid Veidenberg

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 126
Kestus: 00:51:28
Indeks: 2012-002695-0126
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter: 11.10.2012
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Stuudio üpl, saatejuht Indrek Treufeldt (kpl, subt) alustab saadet, tutvustab saatekülalist - Ruta Arumäe (SEB panga makromajandusanalüütik)
00:00:52 stj Indrek Treufeldt - kas streigid inspireerivad teid teie analüüsides? Ruta Arumäe (:01:06: subt, kpl) - streigid on üks oluline näitaja, mis protsessid ühiskonnas toimuvad.. RA palgasurvest
00:01:33 stj I.Treufeldt - kuidas streigipäevad teie tulevasi analüüse muudavad? R.Arumäe sellest, millest majandusprognoosid sõltuvad - majandus koosneb inimkäitumisest.. praegune streik näitab, et järgmisel aastal palgasurve on kiirenemas..
00:02:08 stj I.Treufeldt - ..kas see streik on nö mingi haiguse tulemus? R.Arumäe - streik näitab, kus me majandustsüklis asume..
00:02:48 stj I.Treufeldt - aga miks mitte maksta arstidele rohkem raha? R.Arumäe - .. kõigile võiks rohkem palka anda, aga see tähendaks inflatsiooni lakke hüppamist..
00:03:35 stj I.Treufeldt - see palgasuurendamine võib käivitada terve ahela.. R.Arumäe - oht on, et sellele järgnevad teised ametiühingu streigid..
00:03:51 võlguvõtmisest.. R.Arumäe - võlgu saab võtta, kui on lootust tulevikus tagasi maksta..
00:04:37 Euroopa riikide võlguvõtmistest.. R.Arumäe - see ongi praegune Euroopa häda, et mitmeid inimpõlvi on võetud võlgu ja kasutatud seda mitte kõige otstarbekamalt..
00:05:00 Soome, kus ka meie inimesed tööl käivad, võlguvõtmisest.. R.Arumäe otstarbekast võlguvõetud rahade kasutamisest..
00:05:34 Soome võla suurusest.. R.Arumäe - Soome ja Rootsi on arenenud riikide kontekstis võrdlemisi madala võlatasemega..
00:06:00 stj I.Treufeldt - natuke võiks riik ikka võlgu võtta? R.Arumäe - jah, kui seda kasutada mõistlikult.. aga alati on oht, et see võib käest ära minna, nagu vana Euroopas..
00:06:35 stj I.Treufeldt - ..kui suurt võlga saab üks riik endale lubada? R.Arumäe - kõige parem kriteerium on kirjas Euroopa Liidu Maastrichti lepingus - 60% SKP-st..
00:07:01 stj I.Treufeldt - paljud Euroopa riigid ei pea sellest kriteeriumist kinni. R.Arumäe - ..sanktsioone võlakoorma rikkumisest pole ka rakendatud..
00:07:38 Võlgade tagasisaamisest.. R.Arumäe - see on väga raske protsess.. seetõttu Euroopa raskused kestavad terve järgmise dekaadi
00:08:03 stj I.Treufeldt - riik on nagu inimene - kui liiga palju võtta võlgu, ei saa enam hakkama.. R.Arumäe - tuleb jälgida mõistliku majandamise printsiipi.. riik, erinevalt inimesest, saab võlga edasi lükata mitu inimpõlve..
00:08:54 võlguelanud Euroopa riikide palkadest - suurematest kui reaalsed võimalused pakkusid ja riigi ümberjagamise süsteemidest
00:09:13 stj - meie oleme korrektsemad, me mõistame olusid rohkem kui vana Euroopa? R.Arumäe - me ei ole elanud tulevaste põlvede arvelt..
00:09:31 stj I.Treufeldt - ..kui palju on riikide võlad kahjustanud Euroopa ühisraha? R.Arumäe Euroopa ühisrahast - ..riikide majandused on väga erinevad.. riikide intressitasemetest..
00:10:44 stj I.Treufeldt - ..võib olla Euroopa ühtsus seisneb selles, et võtta kasumit? Kui peab inimesi aitama, siis riigid peavad üksi seda tegema.. sellest tuleb ka tohutu ebaõiglus.. R.Arumäe - Euroopa integratsiooniprojekt on üsna algstaadiumis.. liikuda ühtsuse poole tahe on olemas, aga majanduslikult on see raske
00:11:46 Euroopa riikide erinevatest tunnipalkadest.. hindadest.. riikide suurest ebavõrdsusest.. R.Arumäe - kaubahindade ühtsustamine on olnud kiirem kui näit riigisisesed teenused
00:12:56 stj I.Treufeldt - võib olla seda võrdsustumist Euroopa riikidega takistab see, et me ei taha maksta kõrgemat palka? R.Arumäe - ..kui me suudaksime teha oma tooteid niivõrd hästi ja müüksime neid turul väga hea hinnaga, siis saaksime maksta ka suuremat palka
00:13:24 stj I.Treufeldt - kui vaatame meie dividende, meie miljonäre, siis raha, rahvuslikku rikkust meil justkui on? R.Arumäe - statistiliselt on meie rahvuslik rikkus tunduval maas vana Euroopa riikidest
00:13:45 eestlaste tööviljakusest.. stj - riigikontrolörgi on viidanud, et eestlased teevad kehvasti tööd.. R.Arumäe sellest, millest sõltub tööviljakus - tööjõu ja kapitali kokkupanekust, mitte üksikinimese panusest..
00:14:56 stj I.Treufeldt - ..me nagu teeme valesid asju, oleme valedel kohtadel, on valed töökohad? R.Arumäe - pigem meil tuleks oma oskusi arendada, parandada haridussüsteemi.. RA suuremate palkade maksmise võimalustest - struktuursetest muudatustest
00:15:44 stj I.Treufeldt - .. vähegi tööviljakad inimesed lahkuvad Eestist. R.Arumäe - see paneb meile suurema surve - meie oskused peavad arenema kiiremini..
00:16:08 stj I.Treufeldt - ..siis võib olla juba hilja? R.Arumäe - ..peab mingi kuldse kesktee leidma, et tööviljakust suurendada
00:16:35 stj I.Treufeldt - võib olla kutsume arstid Bangladeshist? R.Arumäe - ei tea..miks ka mitte..
00:16:43 stj I.Treufeldt Euroopa abipaketi rahadest - ..miks me peame abistama pankasid, kui nad pole oma majapidamisega hakkama saanud? R.Arumäe - raha suunatakse pigem sinna, kus see on süsteemselt oluline.. raha suunatakse maksumaksja hoiuse, mitte panga päästmiseks (subt :16:57: Täna saates: Ruta Arumäe)
00:17:43 pankurite vastutusest.. stj I.Treufeldt - aga pankurid, kes on teinud vigu, tulevad siis ikka raskustest välja..? R.Arumäe - panga omanikud reeglina saavad suurt kahju..
00:18:14 rahast Euroopa abistamiseks.. R.Arumäe - kui viitate ESM-ile, siis see raha on eelkõige mõeldud euroliidu stabiilsuse tagamiseks, et euroala lagunemise riski investorite silmis vähendada.. riikide eraprobleemid tuleb lahendada riikidel endil.. pakutakse aega ja võimalust kergendada muutuste protsessi ja kui vajalikke reforme ei tehta, siis raha ei anta..
00:19:56 raha juurdetrükkimisest.. R.Arumäe - Euroopas otseselt rahatähti juurde ei trükita.. Euroopa Keskpank ostab valitsuste võlakirju, et vähendada nende intressikulusid, mida nad ei suuda hetkel maksta.. RA sellest abiprogrammist - ..see on tinglik rahatrükkimine.. see rahamass tõmmatakse tulevikus tagasi, kui seda majanduses enam vaja ei peaks minema.. praegu pole see rahamass veel majandusse jõudnud..
00:22:09 stj - see kõlab kui hinnatõus? R.Arumäe - hinnatõusuna kõlaks ta siis, kui see raha ülekandemehhanism toimiks ja see jõuaks ka laenudesse ja rahamass suureneks.. RA rahamassi suurenemisest..
00:22:59 stj In.Treufeldt - "Äripäevas" kirjutati täna, et rahva hoiused põlevad ära, et madalad intressimäärad söövad nö pargitud raha.. R.Arumäe - see räägib meie inimeste ebakindlast olukorrast, ei ole kindel kas majanduskasv saab toimima.. kindlaim raha koht täna on deposiidis
00:24:00 stj I.Treufeldt - ..paradoksaalne on see, et inimeste arvetel on üha rohkem raha.. R.Arumäe - tõepoolest, deposiidid on aastaga kasvanud üle 10%-i
00:24:16 stj I.Treufeldt - ja see muutub Eesti majandusele ohtlikuks? R.Arumäe - ohtlikuks otseselt ei muutu.. pankadel nii palju deposiiti pole vaja, kuna laenunõudlus on väike ja seetõttu deposiitide intressid aina alanevad..
00:24:54 stj I.Treufeldt - pangad teevad kõik, et inimesed viiksid pangast raha välja? R.Arumäe - ..suure deposiidi hoidmine on pangale kulukas. stj - hoolimata sellest, et pank saaks seda raha pööritada kusagil? RA - hetkel on raharinglus peaaegu olematu - st M1 on suurem kui M2.. stj - see annab tunnistust majanduse hangumisest? RA - just
00:26:03 stj I.Treufeldt - olete öelnud ERR-is, et kui kõik oleksid sellised tarbijad nagu teie, siis majandus hanguks täielikult..? R.Arumäe - st, et ma pole representatiivne tarbija.. RA oma vastutsüklilisest poeskäikudest
00:26:48 tarbimise mõistlikkusest, vajalikkusest.. R.Arumäe - ..kui on tarbijaid, siis on tootjatel võimalik toota, sellest ka majanduskasv..
00:27:28 stj I.Treeufeldt - ..kas me elame selle kriisi üle? R.Arumäe - selge on see, et praegu on majanduskasv habras.. Eesti puhul on positiivsed punktid, võrreldes negatiivsetega, ülekaalus ja on lootus, et tagasihoidlik kasv jätkub..
00:28:05 R.Arumäe palgarallist - .. kui see palkade tõstmine laieneb, siis majanduse kasv võib jääda tunduvalt nigelamaks..
00:28:36 stj I.Treufeldt lõpetab INT
00:28:45 Saatepea katke
00:28:51 stuudio üpl, stj Indrek Treufeldt tutvustab teist saatekülalist - Ingrid Veidenberg (uue laupäevalehe LP peatoimetaja)
00:29:14 stj Indrek Treufeldt - teil oli toimetuses net maas.. kas ka sind see puudutas? Ingrid Veidenberg (:29:35: subt, kpl) - ..minust läks see vasakult mööda..aga näed, kui häiritud sa sellest oled
00:29:41 stj I.Treufeldt - jah.. äkki peaks lootma paberist väljaandele..? I.Veidenberg - mõtlesin ka, et kui haavatavad me oleme, kui sõltume ainult internetist.. I.Veidenberg paberajakirjandusest - ..ta lihtsalt ei kao, sest on nii väärtuslik ja jätkusuutlik
00:30:11 stj I.Treufeldt - mis imeloom see uus ajaleht siis on..? I.Veidenberg - .. tegemist on uue nädalalehega, mis hakkab ilmuma laupäevase Päevalehe asemel.. uus leht, uus kontseptsioon, uus meeskond
00:30:37 stj I.Treufeldt - mida saab uut olla Eesti paikaloksunud ajakirjanduses? I.Veidenberg - saab võtta uusi vaatenurki, lähenemist, saab võtta eeskuju maailma ajakirjandusest..
00:31:07 stj I.Treufeldt - ..meil on kõik olemas.. I.Veidenberg - ..ometi on mõned ajalehed loetumad kui teised.. vahe on kvaliteedis .. I.Veidenberg Maalehest - ..ajalehes pole skandaale, aga on ometi armastatud..
00:32:04 stj I.Treufeldt - neil on truu lugejaskond.. I.Veidenberg - LP peaks ka leidma lugejaskonna, kes laupäeva selle ajaleheta ette ei kujuta
00:32:17 naisteajakirjadest, nende rohkusest Eestis.. I.Veidenberg - me ei tea, kas nad kõik jäävad püsima.. naised on väga lojaalsed lugejad..
00:33:01 stj I.Treufeldt - see on loogiline, kui naine loeb, aga meeste lugemine pole nagu eesti stiil.. I.Veidenberg - mees loeb ka naisteajakirju - ta tahab teada, kuidas naine mõtleb
00:33:15 I.Veidenberg Kroonika ühinemisest teleajakirjaga Nädal - see tähendab seda, et majanduslikult on kitsas.. stj I.Treufeldt - kuskil on kitsas, aga naisteajakirju on palju.. I.Veidenberg sellest, miks naised loevad naisteajakirju.. I.Veidenberg - ..naisteajakirja on ka lihtsam teha kui meesteajakirja..
00:34:24 stj I.Treufeldt Kroonika ja Nädala ühinemisest - kas Eesti avalikkus arenes mingis sellises suunas, et enam polnud vaja sedatüüpi väljaandeid eraldi? I.Veidenberg - see on tingitud interneti pealetungist...
00:35:02 stj I.Treufeldt - et kõik kõmu on võimalik internetist saada? I.Veidenberg - ..selleks ei pea enam ostma ajakirja.. see levib kõikjal..
00:35:25 stj I.Treufeldt - aga ka tõsised tekstid on netist kättesaadavad.. I.Veidenberg - tõsiste tekstidega on võimalik raha teenida.. LP-l on tulemas digileht.. meie lugusid saab täispikkuses lugeda siis, kui ostad selle loo.. Hea ajakirjandus on kallis..
00:36:04 stj - nii et see ajastu on läbi saamas, et ma saan kõik kusagilt kätte (tasuta)? I.Veidenberg - ei saa enam tasuta kätte.. kui sa tahad maailma parematelt ajalehtedelt lugemist, sa pead maksma..
00:36:38 Ingrid Veidenberg oma nö ületulemisest Postimehe nädalalisast Ekspress Gruppi, LP peatoimetajaks - ..konkurentsi mõttes oli see poolte vahetamine.. see ettepanek oli nii ahvatlev.. oleksin tundnud ennast allaandjana, kui ma poleks ennast proovile pannud.. sellist ettepanekut tehakse elu jooksul vaid korra.. (:37:15: subt - Täna saates: Ingrid Veidenberg)
00:37:45 stj I.Treufeldt - nii et jäid Postimehe inimestega sõpradeks? I.Veidenberg - jah, kallistasime.. ja Arter toimib ju kenasti.. vaevalt minu äraminekut keegi märkabki..
00:38:12 stj I.Treufeldt - Päevaleht tahtis, et sa teeksid neile oma Arteri? I.Veidenberg - võib olla midagi ulatuslikumat.. Arter ei pea ennast müüma, ta on Postimehe vahel.. LP peab ennast ise müüma
00:38:51 ajakirjanike palkadest Eestis.. I.Veidenberg - võiksid olla paremad, ajakirjanike töö on üliraske..
00:39:44 ajakirjanike väärtusest Eestis.. stj I.Treufeldt - kas ühe ajakirjaniku eest võidakse välja käia ükskõikmistahes summa? I.Veidenberg - ma tahan loota ja öelda, et minu puhul see nii juhtuski..
00:40:08 stj I.Treufeldt - oled ajakirjanduses olnud nii subjekt (tegija), mõnes mõttes ka objekt .. kuidas oled hakkama saanud? I.Veidenberg - see on andnud hea elukogemuse, mõista mõlemat poolt - nii ajakirjandust, ajakirjanikke kui ka intervjueeritavat.. alati on võimalik kõigest välja tulla nii, et ajakirjandus ei tapa sind, vaid et sa ise juhid mängu..
00:41:06 stj I.Treufeldt - kas sa praeguse elukogemusega oleksid teinud Kroonika peataoimetajana midagi teistmoodi? I.Veidenberg - see oli õppimise aeg, tingimused teised.. proovisime piire - kui kaugele annab minna
00:41:48 stj I.Treufeldt - sinu aeg Kroonikas oli piiride kompamise aeg? I.Veidenberg - see oli meelelahutusliku ajakirjanduse tekkimise aeg, inimesed olid vabad.. täna on inimesed palju kinnisemad.. I.Veidenberg ajakirjanike usaldamise tähtsusest, interneti osatähtsusest täna..
00:43:43 stj I.Treufeldt - Daniel Vaarik on nimetanud seda "vaikuse ajastuks" - kui paljud mõistlikud, targad inimesed ei taha midagi ajakirjandusele öelda, sest interneti avarustes muutub öeldu juraks.. I.Veidenberg - selles mõttes LP-es turvaline - lood on lukus, netis on ainult lugu lugema kutsuvad loosungid..
00:44:31 stj I.Treufeldt - kommenteerida LP ikka laseb? I.Veidenberg - jaa, seda sissejuhatust loole, mitte lugusid
00:44:39 stj I.Treufeldt - kas võib tulla see aeg, kui üldse ei kommenteeriks..? I.Veidenberg - lugusid saab kommenteerida ka selles turvalises tsoonis, aga see peab olema intelligentne, seda jälgivad moderaatorid.. vahel võib olla kommentaariumis väga põnev debatt.. see on üks meedia osa..
00:45:13 meelelahutusajakirjanduse kriteeriumist, et öelda, et see on hästi tehtud.. I.Veidenberg - meid huvitab inimene.. inimesekesksus võib olla meelelahutusajakirjanduses see, mis tõmbab..
00:46:08 stj I.Treufeldt - inimese all me mõtleme staare.. I.Veidenberg - .. tõsi, inimesi huvitab see kildkond.. aga lood tavalistelt toredatelt inimestelt võivad tulla palju võimsamaid..
00:47:12 staaride tekitamistest (näitena Baari-Paavo, staarfotograaf jne).. I.Veidenberg - meelelahutusajakirjandus loobki omad staarid.. meil peab olema neid, kes ülakeha paljaks tõmbavad ja midagi väga naljakat ütlevad.. aga hea on see, et see nišš ei pääse kunagi Aktuaalse kaamera uudistesse, ei tule ajalehte LP, ei istu siin toolil..
00:48:17 stj I.Treufeldt - teil tuleb nii tõsine ajaleht nagu Eesti Kommunist kunagi.. I.Veidenberg (naerab) - kindlasti mitte, aga kvaliteedilatt on küll olemas.. Inimestel peab olema midagi öelda lisaks sellele, et nad näevad head välja
00:48:34 stj - ..kui pikka teksti on inimesed valmis lugema ajalehes? I.Veidenberg - oleneb.. inimesed on valmis lugema väga pikki tekste, kui see on huvitav.. seda nädalavahetusel, nädala sees ei ole selleks aega.. 20 000 tähemärki on inimlik piir
00:49:22 stj I.Treufeldt - öeldakse, et praeguse infouputuse ajal läheb hinda keskendumisvõime.. te loodate, et seda veel jagub Eestis? I.Veidenberg - jaa.. I.Veidenberg erinevat moodi tekstide pakkumisest, piltidega ja ilma... - ka fotosse võib süveneda.. ja ma ei alahindaks lugejat..
00:50:24 stj I.Treufeldt - mis on praegu Eestis hea tiraaž? I.Veidenberg - .. on 70 000
00:50:51 stj I.Treufeldt lõpetab INT, saate, lõputiitrid, ETV ident..
Faili nimi: 2012-002695-0126_0001_D10_KAHEKONE.MXF
Indeks: 2012-002695-0126
Kestus: 00:51:28
Registreerimise kuupäev: 12.10.2012
Registreerimise aeg*: 2012-10-12 03:31:11
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;