ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Kahekõne: Juhan Parts ja Margus Leivo

Saada link

Media

Sarja pealkiri: Kahekõne
Osa nr.: 24
Kestus: 00:52:05
Indeks: 2014-002695-0024
Režissöör: Selirand Elo
Esmaeeter : 18.09.2014
Kategooria: Elu → arvamussaade elust
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Juhan Parts
00:00:20 Stj Indrek Treufeldt (kpl) alustab saadet. Pöördub esimese külalise poole - Tere õhtust, Juhan Parts! J.Parts - Tere õhtust! (laua küljel kirjas - Kahekõne Juhan Parts)
00:00:27 Stj I.Treufeldt räägib, et ta kartis, et Parts ei tule saatesse, kuna ta on siin mitmeid kordi käinud.. halbadel, headel aegadel. Küsib, mis annab jõudu ikka ja jälle jätkata. J.Parts (kpl)- ..tulla Kahekõnesse? Stj - ..kasvõi Kahekõnesse. Parts - Saate uus väljanägemine ja teiega on alati meeldiv kohtuda. Stj - No ma olen teid ka kottinud.. Parts- ..kottinud!? Stj- ..no üldiselt.. poliitikuid võidakse kritiseerida sageli ka õigustamata, sest vb trendid nõuavad kritiseerimist. Parts- ..vastupidi, Eestis ajakirjandus võiks olla rohkem neljas võim.. kui te seda nimetate kottimiseks..
00:01:22 Stj I.Treufeldt sellest, miks Parts kutsuti saatesse (laua küljel kiri- Kahekõne Juhan Parts)- ta on peaaegu IRL-i peaministri kandidaat.. tundub, et valimiskampaania käivitub Partsist. J.Parts (kpl) räägib, et need valimised on väga olulised.. võrdleb neid 90ndate valimistega, kus on palju tõsist kaalul.. (lisateave- A.Ansipi valitsuses oli J.Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister).. Väiksel rahval on alati tähtis see, et me suudaksime adekvaatselt mõista meie ümber toimuvat..
00:03:07 Stj I.Treufeldt küsib Partsi reageeringu kohta, kui ta sai Riigikogus peaministri kõnes sarjata, et ta ei teinud midagi selleks, et olukord praamiliikluses oleks avalikkuse jaoks parem. J.Parts ei pannud küll peaministri sarjamist tähele.. räägib, et kõige parem oleks, kui riik oleks praamide omanik, operaator leitaks konkursi korral.. riigi jaoks oleks täna raha odavam, pikem, kasumlikkuse soov ei ole nii kõrge ja nii maksumaksjad võidaksid.. Praegusel valitsusel oleks kõige parem eelmise valitsuse (kui Parts oli maj.minister) otsused täide viia. (lisateave- sel nädalal teatas IRL-i esimees U.Reinsalu, et esitab Partsi peaministrikandidaadiks järgmise aasta valimistel)
00:04:29 Stj I.Treufeldt ütleb, et Partsil olid võimalus kõik ära teha, ta ei teinud.. J.Parts ütleb, et otsused olid tema poolt kõik tehtud. Sadam oleks selle otsuse ellu viinud, oli selleks valmis.. Ütleb, et kui soovitada midagi, siis seda, et valitsus läheks nende plaani juurde kohe tagasi ja aja-jutuga võib lolle püüda. Räägib, et Leedo on Eesti patrioot, teeb mida valitsus tahab, aga kui valitsus hakkab kõikuma, siis... Leedo on nupukas.
00:06:01 Stj I.Treufeldt ütleb, mis patrioot see on kui tegemist on ahelskeemiga, ühes otsas kasum, teises kahjum ja riik saab petta ja selles osaleb ka hr Leedo. J.Parts räägib, et riik ei saa petta, maksumaksja raha tuleb lugeda, muud ei midagi. Tuleb teha tegelik konkurss, mitte fassaad. Teenuskvaliteet on viidud kõrgele, vana leping saab läbi 2016 okt, aega on.. nii et viidagu eelmise valitsuse otsused ellu.
00:07:06 Stj I.Treufeldt räägib, et Partsi erakonnakaaslane hr Kiisler ütles kommentaariks peaministri kriitikale Partsi suhtes, et peaminister esindab riigile kahjulikku positsiooni, et riik annab kahju. Stj küsib kui suurt kahju. J.Parts ütleb, et 6-8 milj eurot aastas, kümne aasta peael 60 milj eurot.. (lisateave- Vjatšeslav Leedo on ärimees, Saaremaa Laevakompanii omanik)
00:07:56 Stj I.Treufeldt ütleb, et kui Parts oleks pressinud, oleks riik saanud laevad ära osta. J.Parts räägib, et läbirääkimisi peeti mitte Leedoga. Räägib, miks läbirääkimised jäid katki ja mindi üle plaanile B, st mõeldi teha avatud hanke. Stj- ..see oli suure lobi tulemus. Parts räägib, et ettevalmistus otsuse vastuvõtmiseks oli tõesti suur töö.
00:09:39 Stj I.Treufeldt küsib, kas lobistid seljatasid Eesti valitsuse? J.Parts vastab, et seda peaks valitsuse käest küsima, aga ega nad seda tunnista ka. Stj küsib, kas see on oht Eestile, kui lobi, st tagatreplased, suruvad oma huve kaitstes Eesti valitsuse mingi positsiooni peale. Parts ütleb, et sõna "oht" on liialt karm, aga üldjoontes me kõik tahaksime valitsust, kes loeb maksumaksja raha. Eelmine valitsus pani selleks õige struktuuri ülesse, nüüdne pööras selle ümber, mis on Partsi meelest komejant..
00:10:58 Stj I.Treufeldt küsib, kes selle komejandi tegelased on. J.Parts ütleb, et te ju kajastate neid õhtuti eetris. Stj ..kes püüavad mõjutada olulisi riiklikke otsuseid.. Parts räägib, et vahepeal oli ta arvamusel, et valitsuses on tankistid (lisateave- Juhan Parts on kunagine riigikontrolör) ..kui valitsus on nõrk, võib ta uskuda neile räägitavatest ohtudest.
00:12:00 Stj I.Treufeldt küsib, mis on need teemad, kus Eesti valitsus on lasknud end nö kotti pista.. kas näit apteegi-, kiirlaenuteema. J.Parts ütleb, et ei kasutaks nii karmi sõnastust nende asjade puhul. (lisateave- Urve Palo on Taavi Rõivase valitsuse majandus- ja taristuminister) Räägib kiirlaenuvõtmisest Eestis..
00:13:44 Stj I.Treufeldt sellest, et need asjad (kiirlaenuvõtmine- toim) on pikka aega olnud probleemsed.. miks valitsus, kus Parts oli, ei saanud nende lahendamisega edasi liikuda. J.Parts räägib, et nad liikusid kõvasti edasi ja kui nüüdne selle teema käsitlus saab tehtud, on see paremini lahendatud. Laenu ära keelata ei saa, aga nõrgemat poolt tuleb kaitsta. (lisateave- 2002 a valiti J.Parts Res Publica juhiks)
00:14:25 Stj I.Treufeldt IRL-i muutumisest.. et kui oldi valitsuse juures, oldi tasakaalukad, hoiduti kriitikast, nüüd kritiseeritakse.. (lisateave- Peaministriks sai J.Parts 2003.aastal pärast Res Publica valimisvõitu) J.Parts räägib, et ei ole vaja üldistada, aga mõningad muudatused pole neile meeldinud. Ja täna, kui nad valmistuvad valimisteks, peavad nad teadma, mida nemad saavad pakkuda.
00:15:26 Stj I.Treufeldt küsib, kas üldistatuna on Partsi doktriiniks see, et riik peaks kõvemini, targemalt haarama ohjad. J.Parts ütleb, et ei ole.. Stj toob näitena Elroni porgandirongid, millega riik suutis end kehtestada. Ütleb, et sama võiks teha ka praamiliiklusega. Parts räägib, et nii olekski tehtud. Adekvaatselt võetuna on mõnes asjas Eesti nii väike, et ükski turg ei toimi ja siis peabki riik toimetama.. Parts räägib ka IRL-i vaatest tulevikku, et me peame rohkem rääkima suurest ühiskonnast ja väiksemast riigist. Me oleme jõudnud teatud mugavustsooni.. väga ohtlik on arusaam, et riik on valmis..
00:18:15 Stj I.Treufeldt küsib, mis kohad need on, kus riik saaks õiguse korraldada turgu. J.Parts vastab, et seal, kus turg ei toimi. EurLiidus näit toob turg kaasa ka mõjusid, mis ei ole meie huvides, näit lennunduses.. Euroopas on väga palju asju vääramatud ja näit brittide kriitikale EurLiidu kohta kirjutaks ta kahe käega alla.. (lisateave- Šotimaal hääletab täna 4,3 milj inimest iseseisvusreferendumil) Räägib, kuidas vaadata, mis lahendused oleksid Eestile parimad, et funktsioneerida EurLiidu ühtses majanduses.
00:21:27 Stj I.Treufeldt praamindusest.. et Parts arvab, et riik on saanud tünga.. J.Parts ütleb, et ärgu stj nii öelgu, sest telekavaatajad võivad arvata, et Parts või kes iganes ei saanud sellega hakkama. Stj - ..aga me maksame peale.. Parts räägib, et seda tehakse selleks, et Saaremaaga ja Hiiumaaga oleks normaalne laevaühendus.. odavamad piletid. Ja et me saaksime maksta mõistlikult peale, peaks arvestama sellega, et riik saaks raha kõige odavamalt.. nii me kontrolliks kulusid.
00:22:50 Stj I.Treufeldt küsib Partsi kui tulevase peaministri kandidaadi Exegi monumentumi (Eks seegi monument)- Lihula monumendi kohta.. (lisateave- 10 a tagasi lasi Parts teisaldada Lihulasse püstitatud ausamba, mis kujutas SS-vormis eesti sõdurit) J.Parts räägib, et kõik asjad lähevad ajas õigesse konteksti. Toob näitena Mart Laari põllumajanduse "põhjalaskmise". Lihula monumendi juhtum paigutub koos pronkssõduriga hästi tänapäeva julgeoleku konteksti ühe nimetaja alla- "Kahjustada Eesti mainet". Stj küsib, kas mainet kahjustasid need, kes monumendi püsti panid või need, kes maha võtsid. Parts räägib, et ta ei räägi monumendist vaid sõnumist, mis käis kogu Eesti kohta.. Riigi maine on see, mis väärtused on riik omaks võtnud. Meie ajalugu on ülimalt keeruline, mille teatud osadest võidakse kinni hakata ja provotseerida. Meie naaberriigi propagandaaparaat aga tegeleb sellega igapäevaselt.
00:27:03 Stj I.Treufeldt küsib üle, kas Eesti mainet rikkusid need, kes Lihula monumendi püsti panid või need, kes maha võtsid. J.Parts räägib, et üks monument ei tähenda midagi, tähendab see, mis tema ümber tekib.. Ütleb, et täna rääkis suurepäraselt Andrei Larionov infosõjast.. Me peame palju rohkem tegema, et kaitsta ennast.. Lihula monumendi juhtum oli väike infolahing.
00:28:01 Stj I.Treufeldt ütleb, et ta võib ju tunduda väiklasena, aga tal on mure, et selle jutuga niikuinii tullakse välja. J.Parts ütleb, et mitte keegi pole 10 aastat selle vastu huvi tundnud. (lisateave- "kottima" - "huvitama, korda minema" või "tülitama, peale käima" (Eesti keele seletav sõnaraamat))
00:28:29 Stj I.Treufeldt küsib, mida Parts tõeliselt oma peaministriajast kahetseb, et midagi läks nihu, valesti. J.Parts räägib Res Publica tulekust, et nad olid noored, kogenematud, aga tegid häid otsuseid- Eesti ühines Euroopa Liiduga, Natoga.. viisime selle lõpule. Pole ühtegi otsust, mida peaks kahetsema.. (lisateave- Parts pidi tagasi astuma pärast riigikogu umbusaldusavaldust siseminister Ken-Marti Vaherile 2005.aastal)
00:29:15 Stj I.Treufeldt küsib, mis sai Res Publicale saatuslikuks, miks ta langes. J.Parts räägib, et Res Publica pole kusagile langenud.. Stj räägib matemaatilise tehte varal sellest, et mitmetest erakondadest koondunud IRLi puhul on nii, et liidetavate summa on sageli väiksem kui need liidetavad. Parts räägib, et neid ühendab üks maailmavaade. Fundamentaalselt tähtis on Res Publicale see, et Eesti on rahvusriik.. vastand sellele on multikultuursus, äri-, sotsiaalriik jm.. Räägib, et suuresti on Eesti tähtsamad otsused vastu võetud IRL-i poolt (majanduslik fundament, välispoliitiline paradigma..)..
00:31:52 Stj I.Treufeldt küsib, kus on siis Reformierakond oma saavutustega. J.Parts räägib, et igaühel on panused, aga fundamentaalsed vaidlused, Eesti riigi juuretis on Isamaa loodud.. Stj küsib, kas rahvuslus pole enam eestlaste hulgas moes. Parts nii ei arva.. räägib, miks.. Räägib rahvusliku ja rahvuslik-konservatiivsuse (IRL) vahest (lisateave- IRL-i toetas augustis 15% hääleõiguslikest Eesti elanikest)
00:33:38 Stj I.Treufeldt küsib, kuidas pidurdada eestlaste lahkumist kodumaalt. J.Parts räägib, et selles on plussid kui miinused. Täiesti teiseks peaks mõtestama Eesti kultuurivälja laiendamise.. Peame hakkama poliitikat teadlikumalt ära kasutama kuni selleni, et väljaspool Eestit eestlased saaksid koonduda mingisse Eesti parlamenti, st välisparlamenti.. Räägib kultuuri-, keeleõppest jms. Räägib Eesti majanduse väljavaatest, radikaalsete muutmiste vajalikkusest väljarändamise aspektist vaadatuna. (lisateave- ainuüksi Soomes elab ja töötab u 100 000 eestlast). Tööjõu hoidmise pärast on nad pakkunud välja nn 500 euro maksuvabastuse..
00:36:14 Stj I.Treufeldt räägib, et valimiste puhul on peateemaks see, kuidas teha, et poliitikud mitte ainult ei räägiks, vaid ka teeks. J.Parts räägib, et IRL on kehv enesekiitja, aga Laari ja Partsi valitsuses on tehtud otsuseid.. on vaja selliseid poliitikuid, kes julgevad teha otsuseid..
00:37:03 Stj I.Treufeldt lõpetab int J.Partsiga. Teeb sissejuhatuse saate teise poole teemasse..
00:38:00 Saatepea.. Kahekõne Indrek Treufeldt Margus Leivo
00:38:17 Stj I.Treufeldt alustab int teise külalisega: Tere õhtust, Margus Leivo! M.Leivo: Tere õhtust!
00:38:21 Stj I.Treufeldt küsib seoses Eesti kuumade teemadega (Eesti piir ei pea..) Leivo kui kunagise siseministri käest, et kas tema oleks teinud midagi teisiti. M.Leivo (laua küljel kiri- Kahekõne Margus Leivo) ütleb, et ta ei tea kõiki asjaolusid, aga enda jaoks on järeldanud, et meil on oodata ainult ebameeldivaid ja raskeid uudiseid. Venemaa on teatud mõttes maailmale sõja kuulutanud.
00:39:11 Stj I.Treufeldt küsib, et kas pole abi ka detailsest jutust, milline peab piir olema, kuidas üles märgitud. M.Leivo räägib, et ta kuulis, et Vabariigi Valitsus on piirile tähelepanu pööranud. Olukorras, mil ratifitseerimata lepingutega on piir paika panemata, peaks olema piir siiski puhtaks tehtud..
00:39:39 Stj I.Treufeldt ütleb, et M.Leivo sai kutsutud saatesse, sest Leivo on Šoti klubi president.. küsib, kuidas klubi vaatab seda, mis Šotimaal toimub. M.Leivo räägib, et klubi on rahulik.. pole võtnud poolt ega vastu seisukohti (lisateave- Viimaste küsitluste kohaselt on Šotimaa iseseisvuse vastased rahvahääletusel peale jäämas). Klubis käivad šotlased on 50:50 poolt ja vastu.. Šoti klubi austab sõltumata tulemusest šotlaste õigust referendumit pidada.
00:40:34 Stj I.Treufeldt küsib, milline referendumi tulemus oleks Leivole meelepärane. M.Leivo räägib, et segadust oleks vähem, kui referendum läbi ei läheks. Ka Eesti iseseisvuspüüdluse ajal ei mõelnud me, et tekitame sellega kusagil segadust, nii et meie mõistame šotlaste püüdlust.
00:41:30 Stj I.Treufeldt - ..mõistlikum oleks, kui nad jääksid Suurbritannia koosseisu? M.Leivo ei tea, kas see oleks mõistlikum.. (lisateave- Šoti klubi tähistas 2013.aastal 20.aastapäeva) Siis nad kaotaksid EL ja Nato liikmelisuse jne.. kuid iseseisvatena oleks neil ka palju võite..
00:42:06 Stj I.Treufeldt sellest, aga kui 25 a tagasi Šotimaal mingis Eesti Sõprade Klubis Eesti iseseisvuspüüdluse peale oleks öeldud, et ega see õige ei ole, kui nad nüüd lahku löövad Moskvast. M.Leivo ütleb, et päris nii pole nad öelnud.. Ja kuna meie tulime totalitaarsest ühiskonnast, tahtsime demokraatiat.. Šotil aga pole demokraatiaga midagi häda ja monarhia pole neile selliseks taagaks, siis need pole võrreldavad asjad.
00:43:23 Stj I.Treufeldt küsib kummal on Šoti iseseisvumisest rohkem võita, kas Šotimaal või Suurbritannial. M.Leivo räägib, et ka Suurbritannias peavad kõik hakkama õppima iseseisvust.. Loodab, et kaks rahvast ei lähe emotsionaalsel tasandil tülli.
00:44:08 Stj I.Treufeldt keeruliselt võetavast mõistest- rahvus.. nation. Küsib, kust läheb inglise ja šoti rahvuse piir.. M.Leivo räägib, et täna ei oska seda keegi ära seletada. Rahvas on märksa rohkem vere kaudu seotud, kui referendum näidata püüab. Küsimus on selles, et Šotimaa ei ole autonoomias oma olukorraga rahul. Seal on suured loodusvarud.. ja ta suudaks ehk iseseisvalt oma rahvast paremini edasi viia..
00:46:02 Stj I.Treufeldt sellest, et kui poolt ja vastu seis on nagu noateral, siis see, kes kaotab, kaotab raskelt.. M.Leivo räägib, et vb referendumi puhul vahekord 50:50 ei ole õige, vb peaks tegema nagu põhiseaduse puhul parlamendis.. Räägib, kuidas parlamendis nö põhiseaduse kallale saab minna.. (lisateave- Õige šoti viski peab olema valmistatud Šotimaal ja laagerduma vähemalt 3 aastat tammevaadis)
00:46:54 Stj I.Treufeldt küsib Šoti Rahvuspartei (SNP) juhi Alex Salmondi kui referendumi idee algataja kohta.. M.Leivo räägib, et tal on jäänud tunne, et see referendum oli mõeldud surve vähendajana autonoomia laiendamiseks, Londoniga paremaks suhete klaarimiseks. Leivo räägib Šoti referendumi õnnestumise mõjust laiemalt.. ka Eestile.
00:48:24 Stj I.Treufeldt ütleb, et kõlab kummaliselt, et referendumi õnnestumine on probleem. M.Leivo sellest, et öelda, et see Euroopas uusi diskussioone ja võimalusi ei avardaks, see oleks ka vale.
00:48:44 Stj I.Treufeldt küsib selle kohta, et Leivo rääkis Šoti referendumi mõjust ka Eestile. M.Leivo räägib sellest, et Ida-Virumaal on ju ka püütud referendumit teha.. Stj ütleb, et Leivo saab seda öelda, sest on siseministrina näinud ka Eesti sisemist poolt. Leivo räägib, et see rahu, mis praegu Eestis on, on väga turvaline, aga mitte nii sügav ja ühemõtteline kui ta paistab.
00:49:51 Stj I.Treufeldt küsib, mida me peaks šotlastele ütlema, kui peale jäävad need, kes keskvõimu pooldavad. M.Leivo ütleb, et ega Šotimaa pole enam pärast referendumi läbikukkumist endine.. see on toonud esile väga palju probleeme ja nad lahendatakse ära. Räägib Londoni muutunud retoorikast.. (lisateave- Margus Leivo oli siseminister 2003-2005 Juhan Partsi valitsuses) Referendumi tulemusi nähakse Suurbritannias kindlasti.
00:50:59 Stj I.Treufeldt küsib, et ega Šoti Klubi seepärast ei kao, tuleb mis tuleb. M.Leivo ütleb, et ei kao ja tänu referendumile on saanud klubi väga palju tähelepanu..
00:51:25 Stj I.Treufeldt lõpetab int, saate, lõputiitrid, ETV ident
Faili nimi: 2014-002695-0024_0001_D10_KAHEKONE.mxf
Indeks: 2014-002695-0024
Kestus: 00:52:05
Registreerimise kuupäev: 19.09.2014
Registreerimise aeg*: 2014-09-19 00:55:54
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;