ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

Iseseisvuse portreed: Päts

Saada link

Media

Kirjeldus

Iseseisvuse portreed” on elulooliste televisandite sari XX sajandi alguses Eesti iseseisvumist nii või teisiti mõjutanud tuntud tegelastest. Sari koosneb 5-st 7-minutilisest filmist, millest igaüks jutustab loo ühest ajaloolisest persoonist – Jaan Poska, Konstantin Päts, Johan Laidoner ja esimesest vene asjade minister Aleksei Sorokin. Eetrisse jõuab samuti 35-minutiline film kõikidest tegelaskujudest. Jaan Poska või nagu tol ajal paljud teda kutsusid - Ivan Ivanovitš Poska. Imetlusväärne mees, jurist, poliitik ja diplomaat, inimene tänu kellele Eesti iseseisvus sai juriidiliselt tunnustatud. Konstantin Päts – Eesti Vabariigi esimene president, traagilise elusaatusega, kes elades väga keerulises ajas oli sunnitud vastavalt sellele ka tegutsema. Johan Laidoner – Vene tsaari armee ohvitser, Eesti sõja- ja riigimees, Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, kelle juhtimise all võitis Eesti Vabadusssõja. Kindral Nikolai Judenitš – üks edukamaist I maailma sõja aegsest Vene impeeriumi kindralitest, kes Kodusõja ajal oli sovjetliku võimu vastu sõdinud vägede juht Loode Venemaal. Tema juhitud Loode Armee võttis osa Eesti Vabadussõjast olles samuti Eesti Vabariigi liitlane. Aleksei P. Sorokin oli vene rahvusminister Eesti Ajutises Valitsuses 28. veebruarist kuni 8. maini 1919. Ainukese vene kogukonna esindajana sai Vene nimekirja ridadest valitud Eesti Asutavasse Kogusse, lisaks oli ta ka I ja V Riigikogu liige esindades Vene Kodanikkude Kogu.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Iseseisvuse portreed
Osa nr.: 2
Kestus: 00:08:17
Indeks: 2017-003634-0002
Esmaeeter : 24.02.2017
Kategooria: Elu → elusaade, muu
Püsiviide: vajuta siia
00:00:17 Saatejuht Artur Tjulenev: "23.02.1874 Jakobi Päts ja Olga Tumanova perekonnas sündis teine laps - Konstantin.
00:00:36 Ajaloolane Igor Kopõtin räägib Pätsi biograafia tükke /Kateplaanid - must-valged kaadrid/
00:01:19 Saatejuht Artur Tjulenev: 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena.
00:01:39 Poska ja Pätsi tegevused aitasid eestlasi valimistele tulla. Lübecki õigused.
00:02:23 Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Nõukogude Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril.
00:03:11 Eesti iseseisvuse omandamine. Päts mitu korda oli riigivanem. Konstantin Päts ja Johan Laidoner viisid 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde.
00:03:53 Tänapäeval on Kadrioru administratiivhoone Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Varem presidendi residents oli Kadriorru loss, mie oli Vene tsaar Peeter I suveresidents.
00:04:08 Enne kui tuli presidendi amet - riigi pea oli - riigivanem või peaminister, kes elas Toompeal ametlikus korteris. Kateplaanid /Kadrioru loss, Kadriorg/ Natuke hiljem Konstantin Pätsil oli ka suvine residents
00:04:33 19. sajandi alguses Vene suurkaupmees Grigori Jelissejev Toila kandis Pühajõe mõisa, et rajada sinna endale loss, mida nimetati ka omaniku järgi Jelissejevi lossiks. Hiljem Loss võeti kasutusele Eesti riigipea (tol ajal Konstantin Päts) suveresidentsina. Sõjaajal loss oli lammutatud, aga lossipark on ikka alles.
00:04:57 Kateplaanid / sõja autod sõidavad/ must-valged kaadrid/ Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939 Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. 1940 andis Päts allkirja Andrei Ždanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest
00:05:32 21. juunil 1940 andis Päts Kadriorru lossi rõdust oma viimast kõnet.
00:06:05 Päts vahistati hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga Ufaas selleks eraldatud korteris. 1942 saadeti Konstantin Päts Moskvasse. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. 1952 talle oli määratud karistuseks 25 aastat vabaduse kaotust.
00:06:18 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas.
00:06:35 Jämejala vaimuhaiglas sai Päts aga liiga suure tähelepanu, külalised tulid ja jätsid lille.
00:07:00 29. detsembril 1954 Konstantin Päts viidi Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse
00:07:09 18. jaanuarini 1956 suri Eesti esimene presidend, Buraševo psühhiaatriahaiglas. Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul. Kateplaan / kalmistu
Faili nimi: 2017-003634-0002_0002_XHD_ISESEISVUSE-PORTREED_PATS.mxf
Indeks: 2017-003634-0002
Kestus: 00:08:17
Registreerimise kuupäev: 23.02.2017
Registreerimise aeg*: 2017-02-23 02:35:27
Videoanalüüsi olek: Completed

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse