Avaleht → Elu → Iseseisvuse portreed → Iseseisvuse portreed: Laidoner
Iseseisvuse portreed: Laidoner
Kirjeldus
Iseseisvuse portreed” on elulooliste televisandite sari XX sajandi alguses Eesti iseseisvumist nii või teisiti mõjutanud tuntud tegelastest. Sari koosneb 5-st 7-minutilisest filmist, millest igaüks jutustab loo ühest ajaloolisest persoonist – Jaan Poska, Konstantin Päts, Johan Laidoner ja esimesest vene asjade minister Aleksei Sorokin. Eetrisse jõuab samuti 35-minutiline film kõikidest tegelaskujudest. Jaan Poska või nagu tol ajal paljud teda kutsusid - Ivan Ivanovitš Poska. Imetlusväärne mees, jurist, poliitik ja diplomaat, inimene tänu kellele Eesti iseseisvus sai juriidiliselt tunnustatud. Konstantin Päts – Eesti Vabariigi esimene president, traagilise elusaatusega, kes elades väga keerulises ajas oli sunnitud vastavalt sellele ka tegutsema. Johan Laidoner – Vene tsaari armee ohvitser, Eesti sõja- ja riigimees, Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, kelle juhtimise all võitis Eesti Vabadusssõja. Kindral Nikolai Judenitš – üks edukamaist I maailma sõja aegsest Vene impeeriumi kindralitest, kes Kodusõja ajal oli sovjetliku võimu vastu sõdinud vägede juht Loode Venemaal. Tema juhitud Loode Armee võttis osa Eesti Vabadussõjast olles samuti Eesti Vabariigi liitlane. Aleksei P. Sorokin oli vene rahvusminister Eesti Ajutises Valitsuses 28. veebruarist kuni 8. maini 1919. Ainukese vene kogukonna esindajana sai Vene nimekirja ridadest valitud Eesti Asutavasse Kogusse, lisaks oli ta ka I ja V Riigikogu liige esindades Vene Kodanikkude Kogu.
Samast seeriast
Iseseisvuse portreed: Päts00:08:17 
Iseseisvuse portreed: Poska00:07:23 
Iseseisvuse portreed: 600:34:55 
Iseseisvuse portreed: Sorokin00:06:40 
Iseseisvuse portreed: Judenitš00:07:46 
Iseseisvuse portreed: Laidoner00:07:41 Sarnased saated
-
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
Iseseisvuse sünd: ISESEISVUSE SÜND. 3. saade. 1918. aasta00:37:38 -
Portreed: PORTREED. Neeme Järvi00:57:24
-
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest -
25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest
| Sarja pealkiri: | Iseseisvuse portreed |
|---|---|
| Osa nr.: | 3 |
| Kestus: | 00:07:41 |
| Indeks: | 2017-003634-0003 |
| Esmaeeter : | 24.02.2017 |
| Kategooria: | Elu → elusaade, muu |
| Püsiviide: | vajuta siia |
| 00:00:17 |
|
Saatejuht Artur Tjulenev . 12. veebruaril 1884 sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri peres sündis esimene laps Johan Laidoner. |
| 00:00:33 |
|
Johan elas Viljandis. Hiljem see linn hakkab uhke olema sellise kodanikku eest. |
| 00:00:43 |
|
Laidoneri sünnitalu kohas Varja külas avati talle monument 23. mail 1937, see purustati purustati 1940. aastal ning taasavati 9. septembril 1990 |
| 00:00:55 |
|
Kindral Laidoner alustas oma karjääri Venemaa Keisririigi sõjaväes. Lõpetas Vilno sõjakooli |
| 00:01:17 |
|
Laidoner lõpetas Nikolai Kindralstaabi Akadeemiat Sankt-Peterburgis. Märtsis 1915 määrati J. Laidoner III Kaukaasia armeekorpuse 21. jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. /Kateplaanid/ sõjalised |
| 00:01:57 |
|
2. detsembril 1917 kutsus Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee kindralstaabi alampolkovniku Johan Laidoneri Eestisse formeeritava 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks. Veebruaris 1918 Eestis alanud Saksa keisririigi vägede okupatsiooni tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana Nõukogude Venemaal Petrogradis. Eestisse tagasi ta tuli detsembris 1918. 14 detsembril 1918 nimetati kindralstaabi polkovnik Johan Laidoner Eesti rahvaväe operatiivstaabi ülemaks. 1918. aasta 23. detsembril nimetati ta Eesti Vabariigi Sõjavägede Ülemjuhatajaks. jaanuaril 1919 nimetas Eesti Ajutine Valitsus J. Laidoneri kindralmajoriks Kateplaanid /must-valged sõja ajad/ |
| 00:03:05 |
|
Maria Kruszewskaga, kellest hiljem sai tema abikaasa, sai Laidoner tuttavaks Vilnos teenides. 1911. aastal abiellus 27-aastane Laidoner 22-aastase Mariaga. |
| 00:03:22 |
|
1928 sai ta Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks., Kindral Laidoner oli 1934–1940 Eesti Olümpiakomitee president ning hulga ühingute auliige. 1938 nimetati Johan Laidoner Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks. /Kateplaanid must-valged kaadrid/ |
| 00:03:44 |
|
Laidoneril oli suur autoriteet armees. |
| 00:03:59 |
|
1934. aastal tehti tema juhtimisel 1934. aasta sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust – püüti teha kaitsevõime tõstmiseks kõik, mida väikeriigi ressursid võimaldasid. |
| 00:04:40 |
|
Septembris 1939 Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping /Kateplaan näitleja "Laidoner"/ |
| 00:04:52 |
|
Kateplaanid must-valged kaadrid sõjaajast |
| 00:05:14 |
|
Kateplaanid - Laidoneri mängiv näitleja |
| 00:05:32 |
|
1940. aasta 17. juunil saatis Päts Laidoneri Narva Nõukogude esindajatega läbi rääkima, eemaldades sel moel ülemjuhataja tema staabist. kui kindral Johan Laidoner 17. juuni hommikul rongiga Narva poole sõitis, kohati esimesi punaüksusi juba Jõhvis.Narva raudteejaamas peeti Nõukogude armeekomandöri Kirill Meretskoviga äärmiselt pingelised läbirääkimised. Kell 15.00 kirjutasid Laidoner ja Meretskov Narva diktaadile alla. |
| 00:05:57 |
|
Juba 22. juunil 1940 tagandati ta ametist ja 19. juulil 1940 küüditati koos abikaasaga Venemaale Moskvasse ning viis päeva hiljem edasi Penzasse. 1941 pandi Laidonerid koduaresti. 1952 teatati, et Laidoner on RJM-i erinõupidamise otsusega mõistetud 25-aastane vanglakaristus. Kateplaanid / must-valged sõjaaja kaadrid |
| 00:06:32 |
|
Johan Laidoner suri 13. märtsil 1953 Venemaal Vladimiri vanglas. Ta maeti Vladimiri linna kalmistule. |
| 00:06:55 |
|
Maria Skarbek-Kruszewska küüditati koos J. Laidoneriga 1940. aastal. Ta viibis Venemaal kinnipidamiskohtades kuni 1954. aastani, millal vabastati Vladimiri vanglast. |
| Faili nimi: | 2017-003634-0003_0002_XHD_ISESEISVUSE-PORTREED_LAIDONER.mxf |
|---|---|
| Indeks: | 2017-003634-0003 |
| Kestus: | 00:07:41 |
| Registreerimise kuupäev: | 23.02.2017 |
| Registreerimise aeg*: | 2017-02-23 02:30:00 |
| Videoanalüüsi olek: | COMPLETED |
Saada link
*
*
*
* Rämpsposti vältimiseks palume vali õige pilt: