ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud! Isiklikul mitteärilisel otstarbel on lubatud arhiivikirje lingi jagamine.

HELIKAJA. Lõppes rahvusvaheline nüüdismuusika festival AFEKT

Saada link

Media

Kirjeldus

Äsja lõppes rahvusvaheline nüüdismuusika festival AFEKT. "Helikaja" teeb kokkuvõtteid seal kõlanud olulisematest esiettekannetest, Eesti ja külaliskollektiivide interpretatsioonikunstist ja kontserdipaikade ruumispetsiifikast. Rahvusvaheline nüüdismuusika festival AFEKT on siinmail üks väheseid ja suurimaid uuele muusikale pühendatud sündmusi, kus kuuleb nii Eesti kui ka maailma nüüdismuusika kontekstis mitmete silmapaistvate heliloojate loomingut ja seda nii koduste muusikakollektiivide kui ka väliskülaliste esituses. Festival toimus tänavu 28. oktoobrist 5. novembrini Tartus ja Tallinnas. Festivali peakülalisteks olid maailma üks tippheliloojaid, jaapanlane Toshio Hosokawa ning eesti autor Märt-Matis Lill. Mõlema loomingu lähtepunktidena toodi kavas välja Jaapani klassikalise kultuuri ja filosoofia tagamaad ning arhailiste kultuuride tähendusväljad. 1955. aastal Hiroshimas sündinud Toshio Hosokawa on sageli Euroopa tähtsamate uue muusika festivalide nimihelilooja või lektor. Tema teostenimistus on orkestriteoseid, soolokontserte, kammermuusikat, muusikat traditsioonilistele jaapani pillidele, filmimuusikat ning oopereid. Ehkki Hosokawa eeskujudeks on eelkõige Teise maailmasõja järgsed saksa avangardistid, on tema helikeelel samal ajal väga tugev orientaalne alus. Tekkinud sünteesi iseloomustab väljendusvahendite ökonoomsus, palju on aeglast liikumist ja helide/kõlade kuulamist. Tema muusika on ühtaegu tihke ja kerge; see võtab end ühest küljest väga tõsiselt, kuid samal ajal ei tundu üksikosade summa kunagi ülemäära jõuline. Eesti helilooja Märt-Matis Lill on öelnud, et teda on köitnud püüe leida poeetilisust seal, kus lääne inimene ei ole osanud või harjunud seda nägema: "Mulle meeldib zen-budismi esteetika, mille kaudu nähakse elamist kunstina ja rõhutatakse sellega võimet näha igas asjas kunsti. Ma arvan, et Kaug-Ida esteetika suur väärtus peitubki just selles äratundmises, et ka loomingu vastuvõtmine on looming, kunsti nautimine on ka kunst." Millised kokkupuutepunktid olid festivali kontsertidel kahe nimihelilooja Toshio Hosokawa ja Märt-Matis Lille vahel? Millisel tasemel esitasid uut muusikat Eesti ja väliskollektiivid? Milliseid elamusi pakkusid Eesti autorite maailmaesiettekanded? "Helikaja" palvel süvenesid festivali AFEKT kavasse põhjalikumalt muusikateadlane Saale Konsap ja helilooja Liisa Hõbepappel. Saale Konsap räägib Rahvusooper Estonia kammersaalis toimunud ansambel U: kontserdist, kus kavas olid vaid festivali nimiheliloojate teosed ning mille raames toimus ka kahe autori vahel vestlus. Arvustamisel on ka suur sümfooniakontsert, kus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Clement Poweri juhatusel tõi ettekandele Märt-Matis Lille "Hara hoto varemed", Maria Kõrvitsa uudisteose "Darknesss and deeper dark", Olga Neuwirthi "Masaot/Clocks without Hands" ning Toshio Hosokawa ulatusliku töö "Ferne Landschaft". Lisaks kokkuvõtted Berliinis tegutseva nüüdismuusika ansambli Ensemble Mosaik kontserdilt Kultuurikatlast ning festivali lõppkontserdilt PROTO avastustehase ekspositsioonisaalis, kus Ensemblekollektiv Berlin esitas Rebecca Saundersi ruumispetsiifilise teose "Stasis-Kollektiv". Liisa Hõbepappel mõtiskleb festivali AFEKT peamiste eesmärkide üle ning peatub pikemalt kolmel Eesti helilooja maailmaesiettekandel. Festivali avasündmusel Tallinnas Noblessneri valukojas kõlasid AFEKT Sinfonietta ning dirigendi ja laulja Andreas Fischeri ettekandes Helena Tulve uudisteos "Lament" ning Mart Siimeri "Expectavi". Sümfooniakontserdil pälvis tähelepanu Maria Kõrvitsa pimeduse teemaga tegelev "Darkness and deeper dark". Festivali teisel avakontserdil Tartu Ülikooli aulas esinesid AFEKT Solistid. Kahjuks olid kõrgetasemelist esitust saalis nautimas vaid üksikud inimesed. "See on väga ohtlik märk sellepärast, et meil on Eestis vaja sellist festivali, kus asetatakse Eesti heliloojate muusika maailma nüüdismuusika konteksti," ütleb Liisa Hõbepappel. Saate autor on Johanna Mängel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Helikaja
Fonoteegi number: RMARH-156062
Fonogrammi tootja: 2019 ERR
Eetris: 09.11.2019
Salvestuskoht: Klassikaraadio
Kestus: 00:54:49
Autorid: Mängel Johanna
Esinejad: Mängel Johanna, Konsap Saale, Hõbepappel Liisa
Kategooria: Kultuur → kultuurisündmuste ülevaade
Püsiviide: vajuta siia

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse