Ametilood: Vineeritegija

Saada link

Sarja pealkiri: Ametilood
Osa nr.: 37
Aasta: 2004
Kestus: 00:25:28
Indeks: 2004-001678-0037
Režissöör: Taimre Eva Katariina
Eetris: 21.07.2011
Esmaeeter: 2004
Kategooria: Elu → elulised nõuanded
Püsiviide:vajuta siia
00:00:00 Saatepea
00:00:16 Plaanid saepurust.
00:00:25 Ando Jukk, firmajuht (kaevab): Jõudsimegi lumeni välja. Miks see lumi siin on? Säilitame selliselt puitu, et puidul säiliksid need talvised omadused, sest teadupärast talvel raiutud puit on kõige parem, millest seda valmistada ja sellistes tingimustes, lume ja saepuru sees hoituna peaks ta meil säilima sügise alguseni kindlasti. Miks on lume sees vaja hoida? Päike teadupärast teeb seda, et kuivatab lõhed sisse ja lisaks sellele tuleb värvimuutus, mis on loomulik, kui puit pikka aega virnas seisab, et seda kõike tootes, mida me valmistame, vältida, selle jaoks pakume puule sarnaseid tingimusi, mis on talvel olemas
00:00:51 Katteks panoraam üle saepuru.
00:01:25 Plaanid ümbrusest, Otepää vineeritehas. Kuhi saepuru. Tiia Randma kaadritagune tekst
00:01:52 INT Ando Jukk: Vineeri tegemisest ja selle vajalikkusest Katteks plaanid Otepää vineeritehasest.
00:02:20 Algustiiter – Vineeritegija
00:02:29 Töö ümber tehase + KT: Kingsepp ütles vanal ajal: "Niikaua kui see mood on, et inimesed jalge peal käevad, ei tule mul tööpuudust". Missugune mood siinsetele tegijatele leiva annab? Kus need vineerikuhjad kasutust leiavad?
00:02:47 Ando: Vineeri saab kasutada väga palju eri kasutuskohti on selleks, et transpordivahendid, mööblivalmistajad, sisustuselemendid, katusekattematerjalide alla, põranda alla, seinad, betoonivalud, laevaehitus väga suurel määral. Näiteks ühes gaasitankeris võib olla üle 3000 kuupmeetri vineeri, kasutuskohti on palju ja väga erinevaid. Katteks suvine pilt – mehed pakivad vineeri. Väiksed traktorid sõidavad.
00:03:17 Muusikasse vineeri kasutusvõimaluste näitamine maja juures, sees jne. + KT Vineeri leiab tänapäeval suisa uskumatutes kohtades, sest vineer olevat nii ilmastiku- kui ka veekindel.
00:03:41 INT Ando: No mis sa siin räägid - vineer säilib? Lumelabidas hakkas varsti irvitama. See sõltub sellest, kuidas seda vineeri tehakse, vene aeg tõepoolest oli lumelabidas ainuke vineer, mida keegi nägi. Aga tänapäeval on see kasutusvaldkonnad palju laiemaks läinud ja see, kuidas seda vineeri kokku liimitakse, see on kõvasti arenenud ja needsamad liimid, mis seal vahel kasutatakse, annavadki selle ilmastikukindluse et võib tõesti öelda, et sellepärast, et vineer on vees, et ta katki ei lähe Katteks õues olev vineerist tehtud rularada jm. Näitamaks – et see on ilmastikukindel.
00:04:13 Ando: Tavamõistus ütleb seda, et vineeri ei kasutaks kuskil ujula ehitustes aga meie Otepääl pühajärve ujulas on palju puitu ja üks on meie vineer, seda kasutatakse laena, millel on ka kandefunktsioon. Ujula tähendab niiskust, ta on 1 a olnud ja ei näe, et ta oleks kriipsugi halvemaks läinud. Katteks plaanid –vineerist laes.
00:04:56 Katteks plaanid vineeritoodetest + KT: Tänase vineeri niiskus- ja ilmastikukindlus on puidutehnoloogide aastakümnete pikkuse töö vili. Otepääl jälgib tootmise kvaliteeti ja testib toodangut Tiina.
00:05:18 Tiina Kikas, laborant: Laborandi ülesannete hulka kuulub see juba alates pakust, kui võetakse pakk vastu, siis hakkavad laborandid teda jälgima, kuni sinnani välja, kus sellest kasepakust on saanud valmis vineer Mida sa mõõtsid? Praegu ma mõõtsin märja spooni paksust, mis on oluline vineeri valmistamise juures, meil öeldakse, et vineer paksus saab alguse treimisest, ei kuumast pressist, ei ladumisest, vaid just treimisest. Kas selle vineeri niiskus on hea, mis just mõõtsid? selle spooni niiskus on väga hea, niisugune ta võikski olla peale kuivatit Mis imevigurid, siin tehakse, vanni saab ka? jah, see võib olla õige, sest meie valmistame niiskuskindlat vineeri, see peab väga hästi vastu. Meil on siin mõned katsetükid, mis on siin katses, püsivad leos juba 3,5 aastat. Mida on selle tükiga tehtud seda tükki on nüüd pikka perioodi leotatud ja korra nädalas keedetud 4 tundi, need seisavad siin toasoojas vees 24 tundi ja tehakse liimimistugevuse katse. Katteks Tiina töö juures. Vineerijupiga tuleb laborisse ja
00:06:57 Tiina näitab vineeritükki, mida on leotatud ja keedetud
00:07:19 Kased + KT et Otepää vineer on tehtud kasepuidust
00:07:38 INT Andres Talijärv – Eesti Metsatööstuse Liit: Õnnelik on see metsaomanik, kes saab oma metsa viia vineeripakuks, sest seda vineeripakuks sobilikku puitu palju ei tule. Kui me iga aasta raiume kaske 2 milj. tihumeetrit, siis seda korralikku vineeripakku tuleb sadakond tuhu, nii et kui metsaomanik on suutnud oma metsa nii kasvatada, et sealt vineeripakku saab, tuleb talle täit tunnustust avaldada sest võrreldes muu kasemetsast saadava puiduga vineeripaku hind on palju kõrgem ja paljud teadlikud metsaomanikud Soomes ja Saksas ainult selle nimel pingutavadki, et korralikku vineeripuitu oma metsast saada. See ei tule niisama, vaid saavutatakse suure vaevaga. Kate: Palgid, palkide vedu
00:08:38 Palgid, palkide vedu + KT: Kõik tehase platsile jõudnud vineeripalgid käivad kõigepealt saunast läbi, siis järgatakse kõik parajateks juppideks. Treipink harutab kiht-kihi kaupa laiali puu sisse kasvanud aastate read. Ja ongi pakust saanud spoon.
00:08:50 Spooni tiiter. Ando Jukk: Spoon on see üks kiht, mida sa vineeri sees näed, mitte midagi muud, spoone on erinevaid, töötlemisviise erinevaid, kuidas seda spooni on saadud, kas lõikamismeetodil või treimismeetodil, aga meie mõistes ta tähendab ühte vineerikihti. Kuulsin alles hiljuti, et meenutab see protsess väheke seda, kuidas pliiatsiteritajast tulevad laastud, ta on sarnane, puit pöörleb tera vastas, kahe tera vahelt tuleb see spoonileht välja, küll ta ei ole meie tehases spoonileht, vaid pikk matt pigem Katteks masinad vineeri tekitamas.
00:09:48 Kui pika spoonimati Otepääl ühe päevaga valmis saaks? Ando: Keskmiselt kõvasti üle 40 000 m - 40 km, sama pikk tee kui Otepäält Tartusse, selle tee katame spoonikihiga ära iga päev
00:10:12 Aga kui oluline on spoonitreiali töö? Mis sõltub treimisest? Ando: Sealt saab kõik alguse, et kui seal midagi untsu keerata, siis see jõuab järgmistesse etappidesse välja, sealt saab alguse see, kui tootlikud me oleme, kuipalju meil seda vineeri võimalik teha on, ta on süda meie tehases ja miks tähtis, ka vineeri paksus tuleneb sellest, mitu kihti me kokku liimime ja kui kihid on erineva paksusega, siis me ei saa teha seda kvaliteetset toodet. Kate: masinad palke töötlemas
00:11:03 INT Viljar Leis – spoonitreial. mina olen siin algusest peale olnud treiliini peal, vahepeal olen ka olnud järkamas eksamid olen sooritanud all vineeripoole peal ka, formaatsaag ja pressi peale kirjelda mis saab pakust, kui too tuleb saunast siis ootab oma järjekorda, millal tuleb sissepoole ja hakkab siis liikuma koorimismasinasse, mis koorib pealt kasetohu ja edasi sae alla, lõikame vastavaks pikkuseks ja siis treiliinile kõige lihtsam oleks öelda, et tõmbad nagu juustuhöövliga, aga tuleb vähe pikem kui palju tuleb kasepakust spooni keskmine 20 cm paks, vast 10 m, jämedamast muidugi rohkem kui pikk on kõige pikem spoon sinu töö jooksul? Kaks rada on tulnud täis, vast 60 m, see on siis kõige jämedam pakk, mis on olnud, siit veel koorimine maha, oleks veel pikem tulnud, kuskil 60 m Kate: Palgid lõigatakse pakkudeks.
00:12:29 Mis on spoonitreiali töös raske? Viljar Vast kõige hullem on jälgimine ja seadistamine, pikemad vahetused ja jälgimine kipub olema üksluine Aga kas seda tööd peab oskama või võib igaüks istuda nende nuppude taha? mina käisin koolitusel 1,5 kuud olime Soomes Heinola tehases väljaõppel ja siis olid lisakursused Kotkas Kate: töö palkidega
00:13:09 Spoonid mööda linti jooksmas treipingist kuivatisse + Ando : Kuivatamisprotsess on imelihtne, seal on vaja piisavalt temperatuuri, niiskust ja rõhku ja õhku ja vajalikud seadmed, et meil kuivatakse võrkude vahel ja sellise 160 kraadi juures ja see protsess on kiire, 4-5 minutiga on spoonimatt kuiv. Loomulikult selle temperatuuri juures on see üsna vägivaldne protsess, see niiskuse väljakangutamine, aga see, milline see puidu olemus kuivatist välja tuleb, on ilus.
00:14:01 Naised spoone sorteerimas. + Janne Klais, eestööline: Meie sorteerisime pinnaspooni, mis läheb vineerile pinnaks Kas see on kõige parem spoon - see on väga kvaliteetne? jah, seal kvaliteediklasse on mitu, on kõrgemad ja natuke madalamad, mis on nigu madalama vineeri kattespoonid, aga jah, meie käest käivad läbi tehase kõige hinnalisemad spoonid Mida jälgite? Mis teeb spooni hinnaliseks? Hea treimine, oksaaugud, aga kõik saab alguse treimisest, kui on hästi treitud ja aurutatud pakk, siis tuleb ka hea spoon kas on midagi ohtlikku ka? on, meil on masinatega töö ju ja masinad on ettearvamatud, ei tohi ise hooletuks muutuda ja ei tohi nö. ülejala midagi teha. Katteks naised sorteerimas, vineeri spoone tõstmas ühest kohast teise
00:15:21 Janne Klais: Aga kuidas sina sattusid vineeritegijaks? Kuna meie tehas on nii noor, siis uudishimust. Kutsuti üles tooma avaldusi, tõin avalduse, valiti välja, saadeti koolitusele ja siin ma nüüd olen Mis on keerulist? Rasket… öötöö on raske. Teed öösel ka? Jaa Aga mis on huvitavat, et ikka seda tööd teed? Terve see protsess on huvitav, iga päev ikka toimub midagi teistmoodi, ta ei ole rutiinne, tundub küll, et seal masina taga, et päevast päeva sama, aga see ei ole niimoodi. Katteks palkide töötlemine. Janne Andoga rääkimas.
00:16:37 Intervjuu Ando Jukk – kuidas saab spoonist vineer? Ando: Kuna me teeme vineeri ristikiudu kokku liimides see tähendab seda, et saada vineerile paremad tugevusomadused igas suunas, siis selleks tuleb kihid risti liimida, seda ei saa muidu, et me peame spoonilehed kokku jätkama. see jätkamise protsess on lihtne, saetakse faas spooni serva sisse, kantakse liimiriba peale, pressitakse kokku ja nii saabki spoonilehed kokku jätkatud, seda tehakse selleks, et ristikiudu vineeri saada, selleks, et saada tugevam vineer, vastupidavam ja paremate kandeomadustega meil on ikka spoonid, need on sorteeritud erinevate kvaliteetide järgi ja nad jagunevad selliseks, et on pinnaspoonid ja spoonid, mida kasutatakse vahekihtideks. Vahekihtides on kas kuivad või märjad spoonid, see on kõnekäänd, kas kuivad või märjad lehed. Märgadeks meie nimetame jätkatud spoone, mille peale kantakse liimi ja liimikihid vaheliti kuivade vahespoonidega, nii kiht-kihi haaval see vineer moodustubki. Sealt edasi toimuvad pressimised, et nii lihtne
00:18:43 Tiia kaadritagune tekst: Vanasõna ütleb: „Töö õpetab tegijat.“ Siin on tegijaid kaugelt rohkem kui üks. Keda neist vineeritegijaks pidada?
00:18:52 Ando: Vineeritegija on see inimene, kes oskab vineeri teha, see on kõige lihtsam vastus, aga vineeritegijaks ei sünnita vaid saadakse töö käigus ja võib öelda, et vineeritegija on see inimene, kes on pühendunud seda toodet tegema Mida ta peab oskama teha? Eelkõige peab ta oskama õppida, ja tal peab olema tahet, et see tegevus endale selgeks teha, et saada aru protsessidest, mis vineeritegemise käigus toimivad ja sealt tuleb ka kõik muu oskuste näol. Kate: Vineeri töötlemine
00:19:59 INT Ando. Kuidas ise sattusid vineeri juurde, ega see ei ole lapsepõlveunistus? Oli küll... see on nali. Aga kuidas sattusin, eks vahel tuleb elus valikuid ja otsustasin kandideerida tehasesse esmalt ostujuht-logistikuks, kelle ülesanne oleks olnud tehase toormega varustamise koordineerimine ja sealt edasi pakuti võimalust hakata tootmisjuhiks ja praegu olen välja jõudnud selleni, et tuleb seda ettevõtet tervikuna juhtida. Mis on sinu jaoks põnev? vineeritootmises loomulikult on, võib öelda, et toode on üks ja seesama, et midagi ei juhtu aga see, mis tootmisprotsessi ümber käib ja mis maailmas toimub, see on piisavalt huvitav, et siin jätkata pikka aega, et ei ole ühesugust päeva selles majas. Kas 10-20 aasta pärast vineeri kasutus kasvab või väheneb? Kui ma vaatan Eestis, siis eesti on alles lapsekingades ja siin tööd jätkub ja see kasutuskoht, see sõltub inimesest, kes julgeb, vineer oma olemuselt sobib paljudesse kohtadesse. Katteks palkide plaanid palkide töötlemisest, saepuruhunnikust jne.
00:22:05 Otepääl, Jüri Raudsiku maja plaanid + intervjuu Jüri Raudsikuga:Ma olen siin proovind kasutada hästi palju puitu ja tänu siinsamas üle minu mäe asuvale vineerivabrikule kasutasin palju vineeri ja kuna tänapäeval aeg on rahasse ümber pandud, kui ma läbi mõtlesin, millega saaks kiiresti väikse kodu valmis, siis oligi üks mõte, et nii katusel olen näiteks kasutanud 12 mm vineeri suurte tahvlitena, on kohe saadud kleepida ruberoid peale, mis on talve vastu pidanud ja põrandate peale ka see oli vana maja, panime põranda laagid õigeks, kasutasin 22mm paku vineeri ja siia kohe sai peale pandud puhas kaselaud, natuke lihvimist ja oligi valmis. Kõik ikkagi on aega ümber pandud. mis on vineeris head - üks asi kiirus, aga mis veel? Seesama puidu ilu, mis sealt välja tuleb, seda annab toredate värvidega kokku panna, ikka puidu naturaalsus Katteks ka plaanid sellest, milest räägib
00:23:27 Mis on vineeris head - üks asi kiirus, aga mis veel? Seesama puidu ilu, mis sealt välja tuleb, seda annab toredate värvidega kokku panna, ikka puidu naturaalsus
00:23:41 Tiia KT: Julgus ja uuendusmeelsus on laiendamas vineeri kasutusala ka mööblitööstuses.
00:23:52 INT Andres Talijärv –katteks vineerist mööbel: Tegelikult paistab siit väga hästi välja, mis metsas on selle aja jooksul toimunud, sest kõige paremini sobib vineeripakuks 6-70 aastane kasepuu, mis arvamus, et ta peaks väga vana olema, see ei pea paika, vanaduses hakkavad igasugu puidurikked sisse tekkima, et ta oleks parima tervise juures. Siin laua peal on selgelt näha, millal on mingit raiet tehtud või tegemata jäetud, kõik oksakohad peegeldavad, mis on metsas toimunud, see on laua peal näha. See on jah ajas tagasi kerimine ja vaatamine, mis selle ajaga on toimunud metsas. Kate: Kased metsas, kasepuud läbi töötlemise
00:24:29 Kasepuud metsas ja masinate vahel.
00:24:47 Ando: Ma arvan, et see vineeritegemine siin Otepääl jääb veel väga kauaks püsima, see ettevõte on loodud selleks, et jääda.
00:25:01 Lõputiitrid
Faili nimi: 2004-001678-0037_0002_D10_AMETILOOD_VINEERITEGIJA.MXF
Indeks: 2004-001678-0037
Kestus: 00:25:28
Registreerimise kuupäev: 12.03.2011
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;