ERR-i arhiivis sisalduvate materjalide autoriõigused kuuluvad ERR-ile või on ERR-il luba nende kasutamiseks. Materjalide kopeerimine, muutmine, levitamine, üldsusele suunamine nt sotsiaalmeedias, blogides või veebikanalites on ERR-i loata keelatud!

Püramiidi tipus: Taimede liigirikkus

Saada link

Media

Kirjeldus

Rännates mööda Eestit peame loomulikuks, et metsas kasvavad kuused ja kased, kevaditi teevad paiselehed kraavikaldad kollaseks ning juuli keskpaigas maasikad suu magusaks. Aga miks meil just sellised taimed kasvavad? Kust nad meile pärast jääaega tulid? Miks on enamus taimi "abielus" arbuskulaar-mükoriissete seentega? Mis saab siis, kui taim selle abielu lahutab, nagu see on juhtunud inimese aretatud kultuurtaimedega? Tartu ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased eesotsas taimeökoloogia professori Martin Zobeliga selgitavad, mismoodi taimed elukohta valivad ja kuidas igasugune mõistlik koostöö looduses loob elukindlust ning tagab liigirikkuse ka vaesematel ja karmimatel aegadel. Ja kuidas Eesti teadlased ühtede esimestena maailmas on asunud DNA järjestuse alusel kaardistama arbuskulaar-mükoriisseid seeni ehk siis asunud täiesti uutmoodi maadeavastusretkele. Saate autor Astrid Kannel, režissöör Tarvo Mölder, operaator Kaido Tiits, produtsent Ene-Maris Tali. Saade valmis TeaMe programmi raames Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Samast seeriast

Vaata kõiki

Sarnased saated

Vaata kõiki

Sarja pealkiri: Püramiidi tipus
Osa nr.: 35
Kestus: 00:27:47
Indeks: 2013-002880-0035
Režissöör: Mölder Tarvo
Esmaeeter: 24.01.2013
Kategooria: Kultuur → teadus
Püsiviide: vajuta siia
00:00:00 Astrid Kannel (stj, subt) saate avastand Tartu Ülikooli botaanikaaias - Tänapäeva maailmas on raske avastada uusi meresid või maid, aga Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased on esimesed, kes kaardistavad silmale nähtamatuid arbuskulaar-mükoriisseid seeni, mis elavad sümbioosis taimedega. Selles mõttes on nemad nagu maadeavastajad.
00:00:22 Astrid Kannel näitab käes spl juurtega taime ja räägib - Kas te arvate, et need on selle taime juured? Tegelikult on see ka üks paras pundar seeni ja selliste seentega on need taimed koos eksisteerinud tõenäoliselt sellest ajast saati, kui taimed kolisid maismaale elama. Aga alles nüüd, mil on võimalik nende seente DNA-d järjestada, saab neid ka põhjalikumalt uurida.
00:00:41 Sõnajala leht spl
00:00:43 botaanikaia õueala, Astrid Kannel istub koos Martin Zobeliga murul toolidel üpl. KT INT Martin Zobel - See on üks põnev ala
00:00:47 INT Martin Zobel, taimeökoloogia professor (subt) ja üha rohkem ja rohkem oleme sellega seotud. Äkki ei indenifitseeri ennast üldse seeneteadlasena, vaatame taime vaatepunktist
00:00:54 KATE: taime juured majapidamispaberi peal, seente ehitus tahvelarvuti ekraanil, mikrsokoobi detail spl. KT INT Martin Zobel - Nende seente puhul olime esimesed, kes üldistasid nende mitmekesisust üleüldse maakeral.
00:01:01 Saatepea
00:01:24 Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond välispl-d
00:01:30 INT Maarja Öpik, vanemteadur (subt) - Arbuskulaar-mükoriissed seened, mis elavad koos ehk on sümbioosis koos taimedega. Me leiame neid taimede juurtes ja mullas. Leiame neid enamustes paikades maa peal - akna tagant linnamurust, põllult, aiast, metsast, niidult - nad on väga tavalised, aga niisama maa pealt me neid ei näe.
00:01:57 Botaanikaaed õues, rikkalik taimestik (efekt)
00:02:02 INT Martin Zobel (subt) - Meie esimene avastus on see, et me nende sümbiontsete seente...me kutsume neid arbuskulaar-mükoriissed seened....nende seenet puhul olime esimesed, kes üldistasid nende mitmekesisust üleüldse maakeral. See oli sünteetiline töö, lihtsalt olemasolevate teadmiste üldistus. Seni polnud mingit üldist ülevaadet, kas neid on on rohkem troopikas ja vähem parasvöötmes, kuidas inimtegevus mõjutab, rohkem metsades või rohumaadel. Me andsime üldse esimese pildi, mis on see, et nende mitmekesisus on väga tugevalt inimese poolt mõjutatud, väga selge inimese jalajälg on see.
00:02:44 Botaanikaaia õuela, taimed (efekt). KT Astrid Kannel - Arbuskulaar-mükoriissed seened on peremeestaimede juurepikendusteks
00:02:50 arvutigraafika: arbuskulaar-mükoriissed seened, mineraalainete transport seeneniidistikus. KT INT Maarja Öpik - Seen transpordib mullast mineraalseid toitaineid taime, näit. fosorit. Läbi tema seeneniidistiku viib selle aine taime juure sisse. Selle eest saab seen taime käest süsiniku ühendeid, mis on tema jaoks energia.
00:03:08 INT Maarja Öpik (subt) - ....nagu meie jaoks suhkur või ükskõik, milline toit. Seen ei saa seda toitud mujalt. Isegi kui anname kunstlikes tingimustes need samad suhkrud, mida taim justkui seal juure sees edasi annab, siis nad ei ima neid, nad ei kasuta neid.
00:03:29 traktor rohupõllul. KT Maarja Öpik - Arbuskulaar-mükoriissed seened kaitsevad taimi teiste seente eest, selliste eest, mis on patogeensed, mis kahjustavad taimi, aga ka kahjulike nematoodite eest, kahjulike mikroorganismide eest.
00:03:44 punane ristikhein spl, traktor põllul, toonekurg kapsapõllul, traktor kobestab põldu KT INT Maarja Öpik - Kolmandaks, need seened kaistevad taimi nö ebasobivate keskkonnatingimuste eest, näit. liiga kõrge soolasisaldus mullas, liiga palju raskemetalle, liiga kuiv ja veel üks funktsioon on nö mulla ehitamine, mulla teke.
00:04:10 INT Maarja Öpik (subt)- Kuna need seened teevad palju seeneniite mulda ja nad eritavad ka teatud ühendeid mulda, mis nagu kleebivad mulla osakesi kokku. Läbi selle on muld parema struktuuriga, õhustatum ja hoiab paremini niiskust.
00:04:29 Astrid Kannel tuleb koos Martin Zobeliga Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna majast välja, jalutavad liigirikkas aias. KT Astrid Kannel - Bioloogilise mitmekesisue tippkeskuse juhataja Martin Zobeli elutööks on olnud erinevate taimekoosluste uurimine.
00:04:46 sõnajalad, botaanikaia õu. KT INT Martin Zobel - Tegelikult meid huvitab väga põhiline ja fundamentaalne küsimus
00:04:54 INT Mihkel Zobel - ...miks elulikkus maal varieerub nii nagu ta seda teeb, meid huvitavad põhimõtted, kuidas see on kujunenud. Me uurimisobjekt on küll Eesti, aga arvan, et Eestis uuritav võib olla ka maailmale põnev.
00:05:07 Sõnajalad. Martin Zobel ja Astrid Kannel istuvad murul toolidel üpl.KT Astrid Kannel - Enamus teooriatest on elurikkuse mustreid seletanud keskkonnatingimustega. 00:05:13 KT INT Martin Zobel - Aga meile tundus see käsitlus veidi kitsas.
00:05:19 INT Martin Zobel (subt) - Kuskil alates 1990-ndatest oleme püüdnud juurutada sellist mõtlemist ökoloogias, et tähtis on ka ajalugu, kust need liigid tulevad, kuidas nad siia jõuavad.
00:05:27 Mägine roheline mets, erinevad troopilised taimed, veised kaugel karjamaal. Martin Zobel ja Astrid Kannel jalutavad taimede vahel. KT Astrid Kannel - Zobeli teooria väidab, et taimede tänase mitmekesisuse ühes või teises paigas määravad suuresti ära tingimused, mis valitsesid evolutsiooni tsentrites ehk piirkondades, kus taimed kunagi sellisteks arenesid nagu meie neid tunneme. Sealt edasi said nad rännata vaid paikadesse, kust leidsid eest tuttavad tingimused. Ka Estis on taimestik varieeruv, sest mullad on erinevad ja paljud taimed on meil olemas vaid tänu sellele, et rasketel aegadel, jääajal näit., leidus maailmas nende jaoks varukpaiku.
00:06:00 Astrid Kannel ja Martin Zobel jalutavad botaanikaia õuelal, kivitaimla. KT INT Martin Zobel - Meie teooria, mida ise kutsume liigifondi teooriaks, leidis maailmas tunnustust. Ta elab nüüd oma elu ja juba meist sõltumatult ajab harusid ja areneb ja see on väga tore. Nii et selles mõttes me ideed on jõudnud maailma.
00:06:18 INT Martin Zobel (subt) - Aga see, et ühed liigid piirduvad just lubjarikaste muldadega, taimede puhul, teised happeliste muldadega, see on täpselt nende ajloo peegeldus. Nemad elavad sellistes tingimustes, kus nad evolutsioneerusid ja kus nende põhilised tunnused välja kujunesid.
00:06:35 KATE: Botaanikaaed, taimed, sõnajalad. KT Martin Zobel - Eestis lubjarikastel muldadel on teada, et suhteliselt palju on meil stepi päritoluga taimeliike,
00:06:44 INT Martin Zobel - .. mis on tulnud meile idapoolt, Väike-Aasiast, Lõuna-Euroopast
00:06:49 arvutigraafika: taim kasvab juured mullas, arbuskulaar-mükoriissed seened mikroskoobi all. KT Astrdi Kannel - Arbuskulaar-mükoriissete seente ja taimede sümbioosi uurides on Zobeli töörühm sukeldunud silmaga nähtavast nähtamatu mitmekesisuse maailma.
00:07:08 INT Martin Zobel (subt) - Me natuke tunnemegi sellist avastamisrõõmu uurides nähtamatut mitmekesisust. On loomulik, et loodusteadlane uurib algselt seda, mida ta silmaga näeb. Aga järjest rohkem tekib tunne, et kõik ei ole seletatav sellega, mida sa silmaga näed. On selliseid mustreid, kasvuefekte, taimede esinemist, mitteesinemist, mida on väga raske seletada.
00:07:32 Puisniit, botaanikud arbuskulaar-mükoriissed seeno korjamas. KT Astrid Kannel - Et arbuskulaar-mükoriisseid seeni mikroskoobi all uurida, tuleb need esmalt loodusest korjata. Oleme botaanikute ühel meelisalal Laelatu puisniidul Läänemaal. Siin on ühel ruutmeetril kokku loetud maksimaalselt 70 taimeliiki.
00:07:51 erinevad taimed rohu sees. KT Martin Zobel - Meie peame seda mitte ainult Eesti elulikkuse rekordiks, vaid vähemalt Kesk- ja Põhja-Euroopa,
00:07:57 INT Martin Zobel - sest nii palju taimi väikesel pindalal pole mitte kuskil leitud
00:08:01 Laelatu puisniit, Astrid Kannel jalutab botaanik Mari mooraga.
00:08:10 Botaanik Mari Moora ja Astrid Kannel puisniidul taimi otsimas - Otsime maasikat ja sinilille
00:08:13 metsmaasikas (lehed), maasikataime maa seest võtmine, maasika juurde käes. KT Mari Moora- Meie armastatud maasikas elab koos seenega. Maasikas on huvitav liik, et temal on üsna ükskõik, millised seened tal küljes on. Need ei olegi juured, vaid need on seenjuured.
00:08:50 Astrid Kannel küsib , kus maasika juur on.
00:08:53 maasika juur koos seenjuurega käes spl. KT Mari Moora - Maasika juur on koos seenega. Seene struktuurid on juure sees.
00:09:01 Mari Moora, vanemteadur (subt) - kahe taimeliigi vahel peaks kummikindad ära vahetama, selleks, et ühe taime suunjuure DNA ei kanduks teise taimeliigi proovi DNA-le. Me puhastame taime seenjuured ära ja eraldame taime juurest kogu DNA, just sellest, mis on juure sees. Pärast selektiivselt võtame sealt välja seene DNA.
00:09:43 Mari Moora, Astrdi Kannel tema kõrval puisniidul - Siit leiame sinilille, mis on väga oluline liik
00:09:47 sinilill sambla sees (lehed), sinilille taime võtmine maa seest, juured käes. KT Mari Moora - sinilill on arbuskulaar-mükoriissete seente seisukohalt üks väga oluline taimeliik. Sinilill on hea arbuskulaar-mükoriissete seente võõrustaja. Tema juures on hästi palju erinevaid seeneliike ja hoopis teistsuguseid seeneliike kui maasika juures.
00:10:19 Mari Moora - Maasikas, mis kasvas siin kõrval on teistsuguse seenekooslusega kui sinilill tema kõrval. Võtame sinilille ka välja.
00:10:27 sinilille juured koos seenjuurtega käes
00:10:31 labor, proovid kilekottides, kuivatatud seeneproovi paberist lahti keeramine, kuivanud seenjuure käes hoidmine, selle panemine katsenõusse. KT Astrid Kannel - Mikroskoobi alla jõuab kuivatatud proov. KT INT Maarja Öpik - See on selline proov, millega me laboris hakkaksime edasi töötama. Me näeme, et see on lihtaslt üks pusa. Peale vaadates me ei saa öelda, kas siin on arbuskulaar-mükoriissed seened või ei ole. Kui lihtsalt paneme juure mikroskoobi alla, siis näeme juurt ja juure rakke, aga seenerakud seal taime juurerakkude vahel on nii sarnased, et me ei erista neid. Peame nad ära värvima millegagi, mis värvib seent või jätab taime värvimata.
00:11:10 INT Maarja Öpik (subt) - See toob meile seene nähtavaks taimerakkude taustal.
00:11:15 mikroskoobi all vaatamine + Maarja Öpik vaatab ja räägib - Sellel preparaadil praegu näen, et tõepoolest siin on seene hüüfid, kinnised niitide moodi struktuurid taimejuurerakkude vahel. See on nagu paekivisein, mis on taimejuure rakud
00:11:33 KATE: mikroskoobi all vaatamine, tulemus tahvelarvuti ekraanil. KT Maarja Öpik - ja nende vahel on tumesinised seene hüüfid. Samuti on siin näha seene varuainete talletamise organeid, samuti sinised ja näevad välja nagu õhupallid, nimetatakse vesiikuliteks, mis on koht, kus seen kogub enda energia säilitamise ühendeid, tavaliselt tärklise või selliste ainete kujul.
00:11:56 Maarja Öpik vaatab mikroskoobiga. KT Astrid Kannel - Mikroskoobi all need proovid aga enamasti ei jõuagi, kuna seal saaks määrata vaid nende sugukondi.
00:12:04 INT Maarja Öpik (subt) - Me ei saa öelda mikroskoobi all vaadates, mis liigid seal on, kuna nende seente morfoloogia on nii palju lihtne, et see liigi tasemel ei erine. Selleks, et liike määrata, tuleb kasutada teisi võimalusi. Üks lihtsamaid võimalusi praegu on pärilikkusaine DNA järjestamine
00:12:20 KATE: katseplaadil uurimispreparaat. KT Maarja Öpik - Kõige tavalisemalt me võtame taime juured, purustame need, eraldame sealt pärilikkusaine ja siis järjestame pärilikkusaine. Selle järjestuse alusel määrame seeneliigi.
00:12:33 uuritavad seened kottides laboris. KT Astris Kannel - Iga uus mükoriisaseen saab numbri, nime ei panda
00:12:39 INT Maarja Öpik - Miks ei saa nimetada täpselt on sellepärast, et seda organismi, kellest selline DNA pärilikkusaine järjestus on saadud, ei ole tegelikult keegi näinud. Me ei tea kuidas ta füüsiliselt välja näeb ja teda ei ole seetõttu saanud tavapärane süstemaatik kirjeldada.
00:12:58 KATE: botaanikud puisniidul rohu sees taimi uurimas. Andmetega tabel käes, märkimine. KT Maarja Öpik - Morfoloogilisel tasemel on praeguseks kirjeldatud kuskil 240 seeneliiki. Molekulaarselt või DNA järjestuste põhjal, mida me siist juurtest leiaksime, mullast või loodusest pärinevatest proovidest,
00:13:19 INT Maarja Öpik - ...oleme leidnud üle 300 liigi ja me me mäeme, et paljud neis on midagi muud kui need, mida me morfoloogiliselt teame.
00:13:32 arvutigraafika: Arbuskulaar-mükoriissete seente ja taimede vaheline sümbioos. KT Astrid Kannel - Esimest korda järjestati arbuskulaar-mükoriissete seente DNA-d 1990-ndate aastate alguses.
00:13:43 Töö laboris. KT Astrid Kannel - Eestlased on esimesed, kes neid seeni ülemaailmselt kaardistama on asunud
00:13:52 INT Maarja Öpik - Meie oleme esimesed, kes võtsid julguse ja kogusid kokku avaladatud andmed arbuskulaar-mükoriissete seente leviku kohta.. Sellised andmed, mis n saadud DNA-järjestuste põhjal. Me panime need andmed kokku ja muutsime nad omavahel võrreldavateks ja hakkasime otsima mustreid - levimise mustreid, liikide esinemise seaduspärasusi.
00:14:23 KATE: Tartu Ülikooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse labor. KT Maarja Öpik - See on esimene kord, kui maailmas on tehtud sellist asja arbuskulaar-mükoriissete seente kohta. Ja miks see on muutunud võimalikuks, on see, et molekulaarsed meetodid on viimasel aastakümnel võimaldanud saada rohkem infot nende kohta.
00:14:42 INT Maarja Öpik - Ja kaardistame midagi, mida ei ole varem olnud võimalik kaardistada. See on samasugune nagu sajandeid tagasi mindi laevadega ja asuti kaardistama täiesti tundmatuid maid.
00:14:49 Puisniit. Martin Zobel ja Mari Moora kõnnivad puisniidul, rohelised taimed rohu sees. (efekt) - KT Astrid Kannel - Mükoriisaga koos elav taim saab looduses hakkama. Ta ei anna küll sellist head saaki nagu kultuurtaim, kuid teda ei pea ka väetama.
00:15:06 vaarikad põõsa küljes, rohelised taimed, mesilane lilleõies spl. KT Astrid Kannel - Kui räägime söödavatest taimedest, siis ei ole need keemiaga pritsimisest mürgised, ega tapa näit. mesilasi, kes on omakorda olulised tolmeldajad ehk taimemaalima mitmekesisuse säilitajad.
00:15:18 Rohumaa (suvi)
00:15:23 INT Martin Zobel - Maakasvatus mõnel juhul tühjendab selle seene liigifondi küllalt kiiresti
00:15:26 kaamerakäik viljapõllus, viljakoristus põllul
00:15:37 Astrid Kannel stand botaanikaaia roheluses - Missugused näevad välja arbuskulaar-mükoriissed seened, mis ei taha või ei suuda enam taimega sümbioosis elada. Võibolla võiks neid võrrelda metsas kokku saava rebase ja koeraga, kes küll mäletavad, et neil oli ühine esivanem, aga leibasid nemad enam ühte kappi ei pane.
00:15:56 Mikroskoobiga vaatamine. KT Maarja Öpik - Kui 2 organismi tunnevad üksteist ära, nad on kontaktis
00:16:02 INT Maarja Öpik - aga seen ei sisene taimejuure sisse. Miks see võib niimoodi olla, on ee, et see konkreetne preparaat on kultuurtaimest. See on harilikust galeegast ja küllalt sageli meie praegused
00:16:19 KATE: kultuurmustikas (suur põõsas), suur kasvuhoone, noored taimed kassettides kasvamas, . KT Maarja Öpik - Küllat sageli meie sorditaimed on kaotamas oma võimet moodustada sümbioosi mükoriisa seentega. Sordiaretuse käigus valides tunnuseid, mis näiteks tagavad kiirema kasvu, tagavad suurema haigustele vastupidavuse, parema saagikuse.
00:16:48 INT Maarja Öpik - Nende tunnuste valiku käigus on kooselu seenega kaotsi läinud
00:16:52 Mees ratsutab hobusega karjamaal läbi veeloigu, eemal lehmad, lihaveised karjamaal, mees künnab hobusega maad. KT Astrid Kannel - Ja kui ühel päeval tahetakse pöörduda mahepõllunduse poole ehk kasvatada taimi, mis saaks hakkama ilma väetiseta või vähese väetisega, võib minna keeruliseks.
00:17:13 Hobusega maa kündmine. KT INT Martin Zobel - Kas seente puudumine võib saada kriitiliseks? Ma ei tea, aga uurime. 0:17:16 KT Astrid Kannel - Samas näib mahepõllumajandus olevat, vähemalt osaliselt, meie paratamatu tulevik.
00:17:23 lihaveised karjamaal. KT INT Martin Zobel - Ma usun, et suures plaanid vastus sõltub energia hindadest
00:17:26 Grüne Fee kasvuhoone, kurgid kasvavad. KT Martin Zobel - Ükski prognoos ei näita, et nad langeksid. Praegu on nad ikkagi nii odavad, et sisuliselt maakera kuklapoolelt tasub näiteks loomasööt sõidutada Euroopasse laevaga
00:17:38 INT Martin Zobel -... ja loomad Egiptusesse tapamajja ja pärast läheb liha jälle maakera kuklapoolele. Tõenäoliselt see väga kaua nii ei kesta. Ilmselt niisugused alad, kus me saame energiasäästlikult majandada, omanadavad tulevikus ka suurema tähtuses
00:17:53 Puisniit, Astrid Kannel ja Martin Zobel jalutavad üpl , puisniit. KT Astrid Kannel - Zobeli sõnul on üleliigne keemia tarvitamine ka hoopis suuremaks taimeliikide väljasuremise põhjuseks kui näit. kliimamuutused
00:18:10 INT Martin Zobel (subt) - 2000-ndal aastal ajakiri "Nature" avaldas maailma juhtivate ökoloogide koondhinnangu, mis on peamised ohud mitmekesisusele . 1. Maa kastus - elupaikade hävimine 2. Keemiline saaste 3. Invasioonid, võõrliigid ja alles 4. Kliimamuutused
00:18:27 Laelatu puisniit, kased. Mari Moora ja Martin Zobel jalutavad puisniidul. Taimed rohu sees. Astrid Kannel ja Martin Zobel kükitavad rohus. KT Astrid Kannel - Laelatu puisniit on hea näide sellest kuidas inimene võib looduse sõber olla. Rekordiline liigirikkus on siin inimese ja looduse koostöö tulemus. Inimese sekkumine on siin olnud mõõdukas ja järjepidev.
00:18:46 Martin Zobel puisniidul taimi uurimas. KT INT Martin Zobel - Pisikesel maalapil, 20x20 cm, ma ise olen lugenud 22 taimeliiki, st peaaegu iga isend on eri liigist.
00:18:56 INT Martin Zobel - Me vahel naljatame, et see on miniatuurne troopika mets. Kui lähete troopilisse vihmametsa, siis teil ei õnnestu naljalt leida kaht samast liigust puud. Kui te kujutaks ennast putukana Lailatu puisniidu sambla vahele, siis teil ei õnnestu ka naljalt kahte samast liigist taime leida
00:19:09 taimed rohu sees, Laelatu puisniit. KT Astrid Kannel - Laelatul on inimene loodusega nagu mükoriisaseen taimega kenasti sümbioosis eksisteerinud vähemalt 1000 aastat. 00:19:25 KT Martin Zobel - Ja kui kujutame ette ...
00:19:29 INT Martin Zobel - ...Lääne-Eestis on maa kerge, siin Laelatul võibolla 2000-2500 aastat merest väljas ja võibolla 1500-1800 a. on inimene siin toimetanud ning nad ongi koos arenenud. Inimene ei ole siin midagi purustanud. Ta on lihtsalt siin karjatanud, niitnud, veidikene agu teinud tõenäoliselt ja ühetaoliselt läbi aastasadade, läbi aastatuhandete. Kohe kui inimene teeb mingeid järske liigutusi, siis see on ka loodusele häiring. Kui me tahame püsivat põllumajanduse ökosüsteemi luua, mis ei sõltu meeletutest energia hulkadest ja kemikaali hulkadest, siis selline süsteem on täiesti püsiv ja näidanud oma eeliseid ajaloo vältel. See on see nn säästlik põllumajandus.
00:20:11 rohttaim, puisniit
00:20:23 Astrid Kannel stand botaanikaias - Lisaks sellele, et inimesed kasutavad põllumajanduses tänapäeval liiga palju keemiat, toovad nad endaga erinevatelt kontinentidelt kaasa ka kõikvõimalikke erinevad eksootilisi taimi, mis tähendab, et liigid, mis peaks migreeruma Zobeli teooria järgi tasa ja targu, kolivad tänapäeval õhelt poolt planeeti teisele poole planeeti lennukisõidu kiirusega.
00:20:44 sõnajalad, kiviktaimla botaanikaaias, erinevad taimed. KT Martin Zobel - See on küsimus võõrliikidest. See on absoluutselt väga oluline protsess, mis tänapäeval üha rohkem mõjutab. Sest migratsioonid on ka ajalooliselt aset leidnud, aga mitte kunagi sellise intensiivsusega
00:21:04 INT Martin Zobel (subt) - Ja tõesti, inimene viib linde, loomi, taimi, mida iganes, üle maailma. Umbes 10 aastat tagasi ühes oli mul au osaleda rahvusvahelises ajurünnakus, kus me pakkusime välja kontseptsiooni
00:21:21 KATE: surfar merel, atosõidul maantee, auto sõidab teel, traktor sõidab põllu ääres, eemal tuulegeneraatorid, tuulegeneraatorid. KT INT Martin Zobel - ...uue ökosüsteemi kontseptsiooni. Tegelikult tänapäeval tekivad maakeral sellised öksüsteemid, kus kohtuvad liigid, mis pole eales ajaloovältel kohtunud, täiesti uued kombinatsioonid ja keegi ei tea kui edukad nad on, kui ebaedukad või mis neist saab. Käige Kesk-Euroopas, käige Hollandis, kas te näete seal looduslikke liigi kobinatsioone. Mõnel looduskaitsealal, mõni fragment, tegelikult kogu loodus on uuesti loodud, just Hollandis.
00:21:51 INT Martin Zobel - Paljud Jaapani puuliigid on palju tavalisemad kui hollandi puuliigid, sest aias me kultiveerime võõrliike. Milleni see kõik välja viib? Kas tekivad mingid superökosüsteemid, aeg näitab, see on põnev uurimisteema.
00:22:06 suvine maantee, autod sõidavad, tee ääres noored kased, kõrrelsed, karuputk, kanada kuldvits. KT Astrid Kannel - Maailmas on juba küllalt näited, kus võõrliigid on oodatud kasu asemel toonud kaasa nuhtluse. Meie oma hea näide on karuputk. Leebema variandina lillepeenardelt tuttav kanada kuldvits, mis nüüd näiteks Tartu ümbruses vohas. Aga need on muu maailmaga võrreledes veel sõbralikud näited
00:22:31 kanada kuldvits käe peal, kuldvits kõrreliste keskel. KT Martin Zobel - Nad kujundavad keskkonna ümber
00:22:47 INT Martin Zobel - Nad on nö ökosüsteemide insenerid. Lõuna-Aafrika kolleegidega on olnud juttu, et neil on kommertseesmärkidel loodud okaspuuistandused, üle 2 miljoni ha on neid loodud ja tuleb välja, et oodatud kasu asemel see on on tohutu kahju, kuna ned puud pole seal kunagi elanud, nad muudavad veerežiimi, nad vähendavad veevarusid, vooluhulki kuni 80 %. Tekivad tulekahjud, nad põlevad ja loodus muutub niivõrd täielikult ja kogu aineringe ja sisuliselt kaob joogivesi, kaob tarbevesi. Ja nüüd on seal suur riiklik programm - võitlus vee eest, mille käigus uuesti neid istandusi hävitatakse süstemaatiliselt.
00:23:29 luhal päike pilvedes (ilupl), luht, Suur-Emajõgi, lagled niidul. KT Astrid Kannel - Samas tasub säilitada ja taastada seda, mis on ennast ajas tõestanud. Emajõe luhtade niitmine näiteks võib esmapilgul tunduda ebamajandusliku luksusena. 00:23:50 KT INT Jaak Albert Metsoja - Võtame sellised suured niidualad nagu luhad ja rannaniidud, siis rääkides põllumehele mõistetavast kasust, siis see on see, et kui see lagleparv läheb luhaniidule või rannaniidule toituma, selle asemel, et tema põllule minna, siis
00:24:07 INT Jaak Albert Metsoja, doktorant (subt) - ...siis võibolla see on juba mõõdetav kasu. Samamoodi luhtadel on väga hea rääkida kalastikust. Kui need kasvavad siin kõik põõsastesse, siis kalad siin kudemas ei käi ja terve selle ühtse süsteemi - Emajõgi ühendab Võrtsjärve ja Peipsit
00:24:31 KATE: Emajõgi, Emajõe luht. KT INT Jaak Albert Metsoja - ...mõlemast jõest käivad kalad siin kudemas, siis selle suure süsteemi kalavarud vähenevad. Paljud Kesk-Euroopa luhad on kraavitatud, jõed on aetud sirgetesse sängidesse, kevadine suurvesi läheb sealt kolinal alla ja tihti ta kuskil peab ikkagi üles paisuma. Kui see juhtub linnas, siis on kahju väga suur
00:24:54 INT Jaak Albert Metsoja (subt) - Ja siis sellise ala hoidmine, kus vesi saab tõusta luhale ja siit aeglaselt ära voolata - ma ei nimetaks seda isegi luksuseks, arvan, et tartlased on minuga nõus, kes siit allavoolu elavad
00:25:06 Luht, Astrid Kannel Emajõe luhal põllulilli korjamas, niidu taimestik, Jaak Albert Metsoja ja Astrid Kannel niidul. Niidu taimed. KT Astrid Kannel - Emajõe luhtadel jalutades võime taaskord kogeda, kuidas inimene võib suurepäraselt loodusega koostööd teha, nii te saab ise kasu ja aitab ka teisi liike. 00:25:17 KT INT Jaak Albert Metsoja - Niidu ökosüsteemide liigirohkus põhinebki sellel, et tänu niitmisele ja karjatamisele, on kõigile, ka väiksemakasvulisematele tagatud valgus. Ei ole sugugi nii mustvalge, et saaks väita, et inimese tegevus on alati halb. Liiga intensiivne tegevus on halb. Aga mõõdukas niitmine ja karjatamine on need, ...
00:25:47 INT Jaak Albert Metsoja - ...mis on Eestis väga omapärased ja liigirikkad niidu ökosüsteemid loonud.
00:25:49 lagled luhal söömas, Emajõe luht
00:26:01 Astrid Kannel saate lõpustand - Tahaks väga mõelda, et Eestis on looduse ja inimese läbisaamine päris hea. Aga huvitaval kombel on meil ohustatud liikide protsent täpselt sama suur kui mujal maailmas.
00:26:12 botaanikud puisniidul, puisniidu taimestik, hobused jooksevad. KT INT Martin Zobel - Eelmisel sügisel maailmakuulus botaanikaaed oli sensatsiooni keskmes kui nad avaldasid oma uurimistulemused, et maailmas...
00:26:28 INT Martin Zobel (subt) - ca 20 % taimeliikidest on oluliselt ohustatud ja võivad lähitulevikus kaduda. Varem keegi ei olnud taimede osas julgenud maailma prognoosi anda. Kui vaatan, kui palju on Eestis taimeliike Punases Raamatus, see on ka u 20 % eesti florast. Kui vaatan, mida minu prantsuse kolleegid on teinud Põhja-Pranstusmaal - seal oli väga põnev uurimus, kus tuli välja, et neil olid 19. saj keskelt detailsed botaanilised andmed Põhja-Prantsusmaa kohta ja nad said seda seisu võrrelda tänapäevaga ja leidsid, et täpselt 20 % liike on välja surnud. See 20 tundub olevat ohu piir ja ma loodan, et Eesti oma 20% säilitab ja ei kaota seda.
00:27:15 Lõputiitrid
00:27:37 Logod: TeaMe, Euroopa Liit, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti tuleviku heaks, Eesti Teadusagentuur, Estonian Research Council
00:27:42 ETV ident, (c) ERR, Eesti Televisioon 2013
00:27:47 Saate lõpp
Faili nimi: 2013-002880-0035_0001_D10_PURAMIIDI-TIPUS_TAIMEDE-LIIGIRIKK.MXF
Indeks: 2013-002880-0035
Kestus: 00:27:47
Registreerimise kuupäev: 12.01.2013
Registreerimise aeg*: 2013-01-12 09:37:12
Videoanalüüsi olek: COMPLETED

Lisa oma arvamus

Arvamuse lisamiseks logi palun sisse Id-kaardi, Mobiil-id või parooliga.
Kommentaare laetakse, oota hetk..

Tellimiseks pead sisse logima

Logi sisse

;